11 jeltoqsan. QazAqparat kúntizbesi

None
ASTANA. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 11 jeltoqsanǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Dúnıejúzilik demikpege qarsy kúres kúni

Qolqa demikpesi aýrýyna nazar aýdartý maqsatynda Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń bastamasymen atap ótiledi. Bul kúnniń negizgi maqsaty – densaýlyq salasyndaǵy kúrdeli problemalardyń biri bolyp sanalatyn demikpe dertiniń sebep-saldarlarymen halyqty jan-jaqty tanystyrý. Ony jeńý jolynda ǵylym salasynda jasalǵan jańalyqtar týraly habarlaý. Búginde álemde 300 mıllıon adam demikpemen aýyrady. Ol kóbine nashar ekologııanyń saldarynan paıda bolady.

Halyqaralyq taýlar kúni

2004 jyldan beri BUU sheshimi boıynsha «Beıbitshilik - taýlardyń turaqty damýyna kilt» atty uranmen ótkiziledi. Taýlar jer sharynyń shamamen tórtten birin alyp jatyr, onda álem halqynyń 10 paıyzǵa jýyǵy mekendeıdi. Bul - ósimdikter men janýarlardyń sırek kezdesetin kóptegen túrleri úshin qoryq, jerdegi negizgi ózenderdiń qaınar kózi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1990 jyly KSRO prezıdenti M.Gorbachevtyń Baýyrjan Momyshulyna Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyn berý týraly № VII-1156 jarlyǵy shyqty.

2005 jyly Astanada Qazaqstannyń Ulttyq banki kúmis monetalardyń úsh kollektsııasyn satýǵa shyǵardy. Bul - nomınaldyq quny 500 teńge bolatyn 3 myń dana «Jaıran», 3 myń dana «Joshy hannyń kesenesi» jáne 5 myń dana «Jolbarystyń basy» monetalary. Monetalar arnaıy qorapqa salynyp, olardyń sapasy sertıfıkatpen rastalǵan.

2012 jyly Astanada «Ortalyq Azııa jáne Aýǵanstan kásipker áıelderiniń bıznes-qaýymdastyǵy» quryldy. Qaýymdastyq qurýdyń negizgi maqsaty -Ortalyq Azııa men Aýǵanstan kásipker áıelderi arasynda memleketaralyq ekonomıkalyq yntymaqtastyqty jolǵa qoıý.

2014 jyly QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy atyndaǵy Ulttyq qorǵanys ýnıversıtetinde áskerı tarıhshylardy daıyndaý boıynsha mamandandyrylǵan áskerı kafedrasy ashyldy.

2015 jyly «Qazposhta» AQ qazaqstandyq ǵaryshker Aıdyn Aıymbetovtiń halyqaralyq ǵarysh stantsııasyna ushý saparyna arnalǵan markany aınalymǵa engizdi. Bes myń taralymmen aınalymǵa engen markanyń quny – 300 teńge.

2018 jyly Marrakeshte arnaıy úkimetaralyq konferentsııada Qazaqstan Qaýipsiz, rettelgen jáne zańdy mıgratsııa jónindegi jahandyq kelisimshartty maquldaǵan elder qataryna kirdi. Konferentsııaǵa álemniń 150-den astam elinen delegattar qatysty.

2018 jyly Qazaqstanda TMD-daǵy eń úlken kún elektr stantsııasy iske qosyldy. Jambyl oblysynda qýattylyǵy 100MVt «Býrnoe SES» jobasy – TMD-daǵy iri kún elektr stantsııasy Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankiniń qoldaýy arqasynda ashyldy.

2018 jyly Úndistannyń Gýdjarat shtatyndaǵy Gandınagars qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmetti konsýldyǵy ashyldy. Oǵan belgili bıznesmen, «ChandanSteelLimited» kompanııasynyń basqarýshy dırektory Dılıp Chandan jetekshilik etedi. Qurmetti meıman, Gýdjarat shtatynyń Bas mınıstri Vıdjaı Rýpanı Saheb Qurmetti konsýldyqtyń ashylýy eki jaqty ekonomıkalyq baılanysty nyǵaıtýǵa yqpal etetindigine jáne ınvestıtsııalyq tasqyndy ulǵaıtatyndyǵyna senimdi ekendigin jetkizdi.

2019 jyly elordada shaǵyn qolmen jaýdyń qalyń áskerin oısyrata jeńgen qazaq batyrlarynyń erligi men eldik jolyndaǵy kúresin áıgilegen Orbulaq shaıqasy týraly telehıkaıanyń tusaýy kesildi. «Orbulaq shaıqasy» – 1643 jyly Orbulaq mańynda 50 myń qolǵa tótep bergen 600 qazaq sarbazy týraly túsirilgen alǵashqy telehıkaıa. Telehıkaıa túsirilimderi Almaty, Jambyl, Túrkistan oblystarynda jáne Orbulaq ózeninde júrgizildi.

2020 jylyKaztube mýltımedııalyq portaly «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi» AQ YouTube-te kúmis batyrma aldy. Kúmis batyrma kórermeni 100 myńǵa jetken arnalarǵa arnalǵan.

2020 jylyBishkek qalasynda Abaı atyndaǵy qyrǵyz-qazaq mádenıet ortalyǵy qurylyp, uly aqynnyń músini ornatyldy. Onyń avtory jas ári talantty qyrǵyz sheberi Kýbanych Toqtoraly ýýlý.

2021 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynda el tarıhyndaǵy kóptegen dáýirlik oqıǵalardy jáne onyń qalyptasý kezeńderin beıneleıtin, memleketimizdiń birligi men myzǵymastyǵyn beıneleıtin Táýelsizdik monýmentiniń saltanatty ashylýy ótti.


Сейчас читают
telegram