11 qazan. QazAqparat kúntizbesi
Halyqaralyq qyzdar kúni
2012 jyly BUU Bas Assambleıasy bekitken. Bul kúndi merekeleýdiń maqsaty - búkil álemdegi qyzdardyń teńsizdik jáne áleýmettik máselelerine nazar aýdartý. Olardyń ishinde bilim alý, tolyqqandy tamaqtaný, medıtsınalyq qyzmet alý, kemsitýshilikten, zorlyq-zombylyqtan, bala kezinen májbúrlep nekege turǵyzýdan qorǵaý máseleleri bar.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1961 jyly Semeı polıgonynda alǵash ret jerasty ıadrolyq jarylysy jasaldy (KSRO-nyń jer ústindegi ıadrolyq jarylysy da osy Semeı jerinde 1949 jyly tamyzdyń 29-da jasalǵan bolatyn).
1997 jyly Qazaqstanda «Qazaqstan-2030» strategııalyq baǵdarlamasy qabyldandy.
2011 jyly Nagasakı qalasynyń (Japonııa) meri Tomıhısa Taýe «ıAdrolyq qarýsyz álem» sýret jáne shyǵarma baıqaýynda jeńimpaz atanǵan qazaqstandyq balalarǵa syılyqtar tabystady. Baıqaýdyń on úzdik essesi Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń saıtynda jarııalandy.
2011 jyly Qaraǵandy oblysynyń turǵyny Nıkolaı Savıdov Astana qalasynda ótip jatqan mádenıet kúnderine mıkroskoppen ǵana kórýge bolatyn mıkrobuıymdardy alyp keldi. Balqash qalasynyń turǵyny Nıkolaı Savıdov kólemi bir mıllımetrdiń onnan bir bóligindeı bolatyn mıkromınıatıýralardy jasaıtyn Qazaqstandaǵy jalǵyz adam. Jalpy, ónerdiń mundaı túrimen álemdegi 7 mlrd. adamnyń arasynda tek ondaǵandar ǵana aınalysady. Osyndaı biregeı ónerimen tanylǵan AQSh azamaty Ýıllard Vıgannan kezinde Elton Djon 70 týyndyny satyp alǵan desedi.
2016 jyly Parıj qalasyndaǵy ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde Almatynyń 1000 jyldyǵyna arnalǵan kórme ashyldy. Kórme aıasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Qorynyń «Belgisiz Qazaqstan» biregeı jobasy tanystyryldy. Onyń basty maqsaty Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıeti men tarıhyn nasıhattaý.
2016 jyly Búkilálemdik poshta odaǵynyń 26-Kongressinde daýys berý nátıjesi boıynsha Qazaqstan 4 jylǵa Ákimshilik keńes múshesi bolyp saılandy.
2017 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki «proof» sapasyndaǵy kúmisten jasalǵan 500-teńgelik jáne neızılberden jasalǵan 100-teńgelik «Qazaqstan halqynyń ertegileri» serııasynan «Nemis ertegisi» estelik monetalaryn shyǵardy (Bremen Taýn mýzykanttary).
2017 jyly Qazaqstan TMD-da birinshi bolyp Saýd Arabııasymen tulǵalardy ekstradıtsııalaý týraly kelisim jasady.
2018 jyly Tımýr Segizbaev atyndaǵy «Qaırat» FK akademııasynda Qazaqstandaǵy alǵashqy «Ańsaý» balalar ınklıýzıvti fýtbol klýbynyń tusaýkeseri ótti.
2018 jyly Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary seziniń 15 jyldyǵyna oraı Qazaqstan arnaıy marka shyǵardy.
2019 jyly Máskeýde mýzykatanýshy-etnograf, Qazaqstannyń halyq ártisi, «Qazaqtyń 1000 kúıi» jınaǵynyń avtory Aleksandr Zataevıchtiń týǵanyna 150 jyl tolýyna baılanysty VIII halyqaralyq ǵylymı konferentsııa bolyp ótti.
2019 jyly Aqtaý qalasynda jazýshy, tanymal memlekettik jáne qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaıulynyń murajaıy ashyldy. Murajaıda Ábish Kekilbaıulynyń jeke zattary men oǵan arnalǵan kitaptar saqtalǵan. Almatylyqtar murajaıǵa jazýshynyń arhıvtik fotosýretteri bar biregeı albomdi syıǵa tartty.
2021 jyly Qazaqstan men BAÁ poshta qyzmetteri birlesip «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 30 jyl. Birikken Arab Ámirlikteri qurylǵanyna 50 jyl» atty poshta markasyn shyǵardy. Ol ilmek túrindegi eki markadan turady. Árbir poshta markasynyń ólshemi 28h40 mm, nomınaly 550 teńge. Markalardy jasaý kezinde ýltrakúlgin boıaýmen qorǵanysh elementteri, laktaý jáne altyn folgamen bederleý paıdalanyldy. Brend dızaınynyń avtory - Feraz Dvagı (BAÁ), dızaıneri - Іńkárim-aı Onǵarbaı (Qazaqstan).
