100 jasaǵan maıdanger: Búgingi urpaq soǵysty kórmese eken

ATYRAÝ. QazAqparat – Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta jaýǵa qarsy shaıqasta taýy shaǵylmaǵan, qııada qalyqtaǵan qyrandaı shyńdalǵan maıdangerdiń biri – Aıdyn Aıbarov. Maıdanger bıyl 100-shi kóktemin qarsy aldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Atyraýlyq maıdanger Aıdyn Aıbarov 1921 jyly Maqat aýdanyndaǵy Dossor kentinde dúnıege kelgen.

Soǵys bastalardan bir jyl buryn qazirgi Atyraý qalasynda orta mektepti bitirgen.

«Bala kúngi armanym – ushqysh bolý. Qus qanaty talatyn kók aspannyń «kóligin» meńgerý úshin aldymen Aqtóbedegi ushqysh daıyndaıtyn mektepte oqyp, 1941 jyldyń mamyrynda 40 kýrsantpen birge bitirip shyqtym. Alaıda, sol sátte bir aıdan keıin jumyr jerdi alapat soǵys órti sharpıtynyn bilgen joqpyn»,-deıdi Aıdyn Aıbarov.

Biraq, ony birden maıdan dalasyna jibermegen. Sebebi, keńes armııasyna áýeden shabýyldaıtyn bilikti ushqyshtar qajet edi.

Sondaı-aq, tek áýeden shabýyldaý ǵana emes, barlaý júrgizetin ushqyshtardyń qajettigi de týyndaǵan.

Mundaı top Orynbor qalasyndaǵy ushqyshtar ýchılışesinde daıyndalatyn.

Qazaq jigiti Aıdyn Aıbarov ta bastapqyda Orynbordaǵy, keıin Perm qalasyndaǵy áskerı ýchılışede bilimin jetildirgen.

Áskerı ushaqpen manevr jasaýdy meńgerip, áýeden barlaýdyń qyr-syryna ábden qanyqqan.

Sóıtip, 1944 jyly Sývorov jáne Kýtýzov atyndaǵy shabýyldaýshy áýe polkynyń ushqysh-barlaýshysy atandy.

Áskerı ushaqty basqaryp, jaýyngerlik tapsyrmalardy oryndaýǵa batyl kirisken.

Jaý oshaǵyn áýeden barlaǵan. Belorýssııa men Prýsıany azat etýdegi erligi elenip, ІІ dárejeli «Dańq» ordenimen, «Otan soǵysy» ordenimen marapattalǵan.

«Jeńis saǵaty soqqanmen, birden elge oralýǵa ruqsat berilmedi. Óıtkeni, 1947 jylǵa deıin áskerı tártipke sáıkes, jas ushqyshtardy oqytýǵa tapsyrma aldym. Kapıtan sheninde elge oralysymen eńbek jolymdy oblystyq «Sotsıalıstik Qurylys» (qazirgi «Atyraý») gazetinde ádebı qyzmetker bolyp jalǵastyrdym» dep eske alady ol.

Jastaıynan eńbekqor, ózine júktelgen mindetti jaýapkershilikpen atqarǵan Aıdyn Aıbarovtyń iskerligi sol kezdegi oblystyq komsomol komıtetiniń basshylaryn qyzyqtyrǵan.

Sóıtip, 1949 jyly eńbek jolyn basqarý salasynda jalǵastyrý úishn oblystyq partııa komıtetine jumysqa shaqyryldy.

Keıin Gýrev qalalyq partııa komıtetiniń ekinshi hatshysy, qalalyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy retinde munaıly óńir ortalyǵynyń órkendeýine, turǵyndardyń áleýmettik-turmystyq ahýalynyń jaqsarýyna úlesin qosqan.

Zeınet demalysyna shyqqanǵa deıin birneshe kásiporynnyń partııa uıymyna jetekshilik etken.

Ǵasyrlyq ǵumyry ǵıbratqa toly maıdanger ózi týraly emes, kezinde úlgi-ónege kórsetip, tálim-tárbıesin bergen ustazdary jaıly syr shertkendi qalaıdy.

Bul jastaıynan qyran qanaty talatyn zeńgir kókte shyńdalyp, talaı qıyndyqqa kezikse de sabyrly qalpyn joǵaltpaǵan abyz-qarııanyń qarapaıymdylyǵy shyǵar.

Qazir balalarynan órbigen nemere-shóberelerine ulaǵatty áńgimesin aıtyp otyrady.

«Búgingi urpaq soǵysty kórmese eken. Jastarymyz bilimdi, eńbekqor bolsa, bıik asýlardy baǵyndyrary daýsyz. Beıbit ómir jalǵasyn taba bersin», - deıdi ǵasyr bıigin baǵyndyrǵan maıdanger Aıdyn Aıbarov.

Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda Jeńis kúni qarsańynda eki soǵys ardagerine 1 mln teńgeden berilgen bolatyn.