«100 naqty qadam»: Penıtentsıarlyq júıe halyqaralyq standarttarǵa kóshe bastady
Reformalar aıasynda qoǵamdy jańǵyrtýdyń bir qadamy retinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Іshki ister mınıstrligi penıtentsıarlyq júıeni damytý jónindegi jumysty jalǵastyrýda. Ol boıynsha Ult Josparynyń 34-shi qadamynda memlekettik-jekeshelik áriptestikti qoldaný tetigi qarastyrylǵan bolatyn. Al Іshki ister mınıstriniń orynbasary Berik Bısenqulovtyń aıtýynsha, azamattar úshin zań ústemdigi men ádildiktiń saltanat qurýyna qylmystardyń kóptep ashylýy ǵana emes, sonymen birge qylmyskerlerge ádil jaza taǵaıyndaý da mańyzdy ról atqarady. Alaıda, álemdik tájirıbe kórsetkenindeı, únemi jaza kesip, bas bostandyǵynan aıyratyn úkimderdi kúsheıtý qylmyspen kúreste tıimdi qural bolǵan emes. Bul negizinen qylmyskerlerdi qoǵamnan oqshaýlaýǵa soqtyryp, ony qaıta tárbıeleýdiń ornyna, kerisinshe adamdy odan saıyn tuqyrtady. Sonyń saldarynan qoǵamnan jyraqta ómirin ótkizgen qylmyskerdiń jazasyn ótep shyqqannan soń áleýmettik ortaǵa beıimdelýi ońaı bolmaıdy.
«Sondyqtan da, kóptegen damyǵan elderde jazanyń balama tásilderi belsendi qoldanylyp, probatsııa qyzmetin damytýǵa, túzeý mekemeleriniń ınfraqurylymyn jańǵyrtýǵa meılinshe nazar aýdaryla bastady. Qazaqstan da óz Táýelsizdigin alǵan kezeńnen bastap penıtentsıarlyq júıesin izgilendirip, ony halyqaralyq standarttarǵa sáıkestendirý jumystaryn qolǵa aldy. Kópjyldyq reformalardyń nátıjesi de jaman emes», - deıdi Іshki ister mınıstriniń orynbasary Berik Bısenqulov. Onyń aıtýynsha, eger 2002 jyly Qazaqstan «túrmedegiler sany» ındeksi boıynsha álemde 3-shi orynda bolsa, qazirgi tańda elimiz ondaı jaǵymsyz úshtikten ketip, 61-shi orynǵa syrǵydyq.
Budan bólek, reformalar aıasynda Qylmystyq-atqarý júıesi Ádilet mınıstrliginiń quzyrynan Іshki ister mınıstrliginiń qaramaǵyna qaıta ótip, vedomstvo osy salany jańǵyrtýdy odan ári jalǵastyrǵan bolatyn. «Qazirgi tańda túrmelerde quqyqtyq tártip ornyqty. Onda oryn alatyn qylmystar deńgeıi de 45 paıyzǵa azaıyp, óreskel quqyq buzýshylyqtar 42 paıyzǵa, ózine qol jumsaý oqıǵalarynyń kórsetkishi 25 paıyzǵa kemigen. Túzeý mekemesiniń ákimshiligine sottalýshylar tarapynan túsetin aryz-shaǵymdar sany da jeti esege qysqardy», - deıdi B. Bısenqulov.
Reformanyń osyndaı jaǵymdy nátıjelerimen qatar, jańa Qylmystyq jáne Qylmystyq-atqarýshylyq, Qylmystyq-protsessýaldyq kodekster elimizdegi «túrme halqynyń» sanyn azaıtýǵa óz septigin tıgizgen eken. Aıta keterligi, byltyrǵy jyly bas bostandyǵynan aıyrý mekemelerinen bosatylǵandar sany 16 myńnan astam adamdy qurap, ol 2014 jylmen salystyrǵanda 30 paıyzǵa joǵary boldy. Merziminen shartty túrde erte bosatylǵandar sany 15 paıyzǵa artsa, jazasy jeńildetilgen sottalýshylardyń sany úsh esege ósken. Sonymen qatar, qazirgi kúni qylmystyq-atqarý júıesi mekemelerinde shamamen 38 myń adam ustalyp otyr. Bul 2014 jylmen salystyrǵanda 9 myń adamǵa nemese 19 paıyzǵa az, al 2002 jylmen salystyrsaq, túrmedegiler sany byltyr 45 paıyzǵa qysqarǵan. Osynyń nátıjesinde sońǵy bir jarym jyl ishinde Pavlodar qalasyndaǵy túrme jabylyp, Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy túzetý mekemesi qaıta beıindelýden ótkizilgen. Budan bólek, aǵymdaǵy jyly «túrmedegiler sanynyń» qysqarýyna baılanysty respýblıka boıynsha taǵy jeti mekemeni jabý jumystary atqarylatyn bolady.
«Jazany oryndaý júıesiniń mańyzdy órkenıetti ólshemderiniń biri - bul bas bostandyǵynan aıyrylǵan azamattardyń ustalý jaǵdaıy. Osy baǵytta da bizde oń ózgerister oryn alýda. Biz sottalǵandardyń sanyn azaıtý arqyly bir jaǵynan bas bostandyǵynan aıyrylǵandardyń materıaldyq-turmystyq qamtylýyn jaqsarttyq, olarǵa tıesili oryndar aýmaǵy da keńeıdi. Sottalýshylardyń barlyq derlik medıtsınalyq jáne kommýnaldyq-turmystyq jabdyqtary jańartyldy. Týberkýlezge qarsy aýrýhanalar kúrdeli jóndeýden ótkizilip, sottalýshylardyń ómir sapasyna tikeleı táýeldi bolyp tabylatyn 65 nysan jańartyldy», - deıdi Berik Bısenqulov.
Onyń sózine qaraǵanda, qazirgi ýaqytta elimizde sottalýshylardy kameralyq tıpte ustaýǵa kóshirýge arnalǵan mekemelerdiń qurylysyn salý jáne qaıta qurylymdaý jumystary da júrgizilip jatyr. Aıta keterligi, kameralyq ustaý sottalǵandardyń jaǵdaıyn jaqsartyp qana qoımaı, jazasyn óteýshilerdiń arasynda qylmystardy boldyrmaýǵa septigin tıgizedi.
«Sonymen birge, qazirgi tańda memlekettik-jekeshelik áriptestik aıasynda penıtentsıarlyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý jumystary atqarylyp jatyr. Bul Ult Josparynyń 34-i qadamynda júktelgen tapsyrma bolatyn. Jalpy Qazaqstanda qyzmet etip jatqan qylmystyq-atqarýshylyq júıesindegi ustaý mekemeleriniń barlyǵy derlik qyryq jyl buryn salynǵan nysandar. Sondyqtan da, qazir jańa mekemeler salý kún tártibine shyǵyp otyr. Al bul aıtarlyqtaı qarjylyq shyǵyndy talap etetini sózsiz. Sondyqtan da, memlekettik bıýdjetke túsetin salmaqty bólisý úshin jeke ınvestıtsııalar tartý týraly sheshim qabyldanǵan bolatyn. Al jeke ınvestıtsııa tartýdyń negizgi tetikteriniń biri - memleket pen jeke sektordyń ózara tıimdi yntymaqtastyǵyn damytatyn memlekettik-jekeshelik áriptestik. Biz osy baǵyttaǵy halyqaralyq tájirıbelerdi zerdelep, taldap shyqtyq. Sondyqtan da, Qazaqstanda penıtentsıarlyq ınfraqurylym júıelerin damytýdyń memlekettik-jekeshelik áriptestik aıasyndaǵy asa qolaıly túri - kontsessııa bolyp tabylady. Bul qazirgi zamanaýı túzeý mekemeleriniń qurylysyn qamtamasyz etip qana qoımaı, tutastaı alǵanda penıtentsıarlyq júıeni basqarý tetigin jaqsartady», - deıdi Іshki ister mınıstriniń orynbasary.
Onyń sózine qaraǵanda, qazirgi tańda mamandandyrylǵan túzeý mekemesiniń tıptik jospary ázirlengen. Ol 1500 orynǵa shaqtalyp otyr. Mundaı mekemeniń qurylysyn Shymkent qalasynda salý úshin tıisti ekonomıkalyq qorytyndy da alynǵan. Osyndaı zamanaýı mekemeniń qurylysyn júrgizý úshin Shymkent, Petropavl, Astana jáne Qaraǵandy qalalarynda jer ýchaskeleri de bólindi. Eń bastysy, penıtentsıarlyq ınfraqurylym nysandarynyń qaýipsizdik máselesi, jazany atqarý men kúzetpen qamtamasyz etý - memlekettik quzyrette bolýy kerek ári solaı bolyp qala da beredi. ıAǵnı, ondaı fýnktsııalar memlekettik emes sektorǵa júktelmeıdi.
«Taǵy bir mańyzdy másele bar: búgingi kúni memleket jazasyn óteýshi azamattardy ustap turýǵa qomaqty qarajatyn sarp etip keledi. Onyń ústine sottalǵandardyń basym bóligi sot úkimine sáıkes, japa shegýshilerge keltirilgen materıaldyq zalalyn da óteýi kerek. Al ondaı problemany sottalǵandardyń ózderin eńbekpen qamtymaı sheshý esh múmkin emes», - deıdi Berik Bısenqulov.
Sondyqtan da, sońǵy jyldary elimizdegi Qylmystyq-atqarý júıelerindegi kásiporyndardyń óndiristik-sharýashylyq qyzmetin jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar salmaqty sharalar qabyldanǵan. Osynyń arqasynda sottalýshylar úshin qosymsha jumys oryndary da ashyla bastady.
«Memlekettik-jekeshelik áriptestik tetigin júzege asyrý sottalǵandardy jumyspen qamtýda da mańyzdy ról atqaryp keledi. Búgingi kúni túzeý mekemelerindegi 92 nysan jeke tulǵalarǵa jalǵa berilse, 32 nysan senimdi basqarý qolyna ótken. Osynyń arqasynda 2 myńnan astam sottalýshy jumyspen qamtylyp otyr. Budan bólek, jańa zańnamalyq keńistik sottalýshylarǵa, olar jazalaryn óteý barysynda da jeke kásipkerlikpen aınalysýyna múmkindik beredi. Mundaı múmkindikti tabysty ıgerip jatqandar da barshylyq», - deıdi ІІM ókili.
Onyń aıtýyna qaraǵanda, 2015 jyly sottalyp, jazasyn ótep jatqan eńbekke qabiletti azamattardyń 55 paıyzy jumyspen qamtylǵan. Sonyń arqasynda 1 mlrd. teńgeni quraıtyn shyǵyndardyń orny toltyrylǵan. Al 2014 jyly bul kórsetkish úsh ese az bolyp, 352 mıllıon teńgeni quraǵan eken.
Sottalyp, túrmege túsetinderdiń barlyǵynda birdeı mamandyq pen kásip bola bermeıtini anyq. Ol turmaq sottalýshylardyń keıbirinde tipti orta bilim de joq ekeni belgili. Sondyqtan da, túrme mekemelerinde jalpy bilim berý jáne kásibı oqytý jumystary atqarylady. Máselen, ótken oqý jylynda 1200 sottalýshy attestat pen orta bilimi týraly kýálik alǵan. Sondaı-aq, 3600 adam kásipterdi ıelense, qazirgi kúni 3,5 myńǵa tarta sottalǵan adam 35 túrli jumysshy mamandyǵyna oqytylýda.
«Keńestik kınoda aıtylatyn: «Ury túrmede otyrýy kerek!» degen másele aksıoma emes. Sózsiz, qylmys jasaǵan adam qolymen jasaǵandy moınymen kóterip, jazasyn tartýy qajet. Degenmen, jazalaý degen osy eken dep, súringenniń bárin túrmege toǵyta berýge de bolmaıdy. Sondyqtan da, jańa qylmystyq zańnama osy máselege oń qyrynan kelip, jazalaýdyń bas bostandyǵynan aıyrýmen baılanysty emes balama tásilin qoldaný múmkindikterin keńeıtti. Qazirgi tańda Qazaqstanda 2012 jyly qurylǵan qylmystyq-atqarý júıesindegi probatsııa tabysty damyp keledi», - deıdi B. Bısenqulov. Onyń sózine qaraǵanda, bul mehanızm qazirdiń ózinde jaǵymdy nátıjeler kórsete bastady. Máselen, probatsııa qyzmetinde esepke alynǵan tulǵalardyń qaıtara qylmys jasaýy ótken jyly 32 paıyzǵa tómendegen. Probatsııa qyzmeti jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip 22 myńnan astam azamatqa áleýmettik, quqyqtyq kómekter bergen. Sondyqtan da, Іshki ister mınıstrligi aldaǵy ýaqytta probatsııa qyzmetiniń tórt satysyn zań arqyly bekitýdi josparlaıdy. Bular - sotqa deıingi, úkim barysyndaǵy, penıtentsıarlyq jáne penıtentsıarlyq kezeń barysyndaǵy qyzmetter.
«Árıne, bas bostandyǵynan aıyrýmen baılanysty emes jazaǵa kesilgender baqylaýsyz qalmaýy kerek. Degenmen, baqylaýdyń elektrondyq quraly engizilse ondaı azamattardy udaıy baqylap otyrý da qıyn bola qoımaıdy. «Elektrondy bilezik» atalatyn qurylǵy taǵylǵandar bostandyqta qalypty ómir keshedi. Bul sottalýshynyń bir jaǵynan áleýmettik beıimdiligine úlken múmkindik berse, ekinshi jaǵynan óziniń udaıy baqylaýda ekenin biletin olar qylmysty qaıtara jasaýǵa eshqandaı da qulyqty bola qoımas», - deıdi B. Bısenqulov.
Túıindeı aıtsaq, qylmystyq-atqarý júıesin jańǵyrtý jáne osy baǵyttaǵy reformalar keshenin odan ári júzege asyrý salany halyqaralyq standarttarǵa meılinshe jaqyndata túsetini anyq. Ult Jospary aıasyndaǵy búgingi kúni Іshki ister mınıstrliginde atqaryp jatqan sharalar kesheni de osyndaı ıgi maqsatqa negizdelgen. «Eń aqyry Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasy men BUU Konventsııalarynda qarastyrylǵan adam quqyqtaryn, ásirese bas bostandyǵynan aıyrylǵan sanattaǵy azamattardyń quqyǵyn qorǵaý arqyly biz zańdy, memleket pen qoǵamdy qurmetteıtin azamattardyń múddesin joǵary deńgeıde qorǵaı alatynymyz anyq», - dep túıindeıdi Іshki ister mınıstriniń orynbasary Berik Bısenqulov.
