10 naýryz. Tulǵalar týǵan kún

ASTANA. QazAqparat – Búgin, ıaǵnı 10 naýryzda tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

100 jyl buryn (1923-1988) kınorejısser, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Sultanahmet Qońyrqojauly QOJYQOV dúnıege keldi.

Taraz qalasynda týǵan. Soǵystan oralǵannan keıin merzimdi basylymdarda karıkatýralary men saıası taqyryptaǵy sýretterin jarııalaı bastaǵan. Búkilodaqtyq memlekettik kınematografııa ınstıtýtynyń rejısserlik fakýltetin bitirgen soń, 1952 jyldan «Qazaqfılm» kınostýdııasynda rejısser, kórkemdik jetekshi bolyp istegen. 1955 jyly óziniń stsenarııi boıynsha, jas urpaq tárbıesi máselesin qozǵaıtyn «Ana men bala» atty tuńǵysh kórkem fılmin túsirgen. Tarıhı jáne zamanaýı taqyryptarda «Biz Jetisýdanbyz», «Eger bizdiń árqaısymyz», «Shyńdaǵy shynar» fılmderin, 1970 jyly óziniń basty jumysy – «Qyz Jibek» fılmin qoıǵan. 1985 jyly Qajymuqan jaıly «Bizdi tanyp qoıyńdar» kórkem fılmin túsirgen. «Qyzyl Juldyz» ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan.

8 7 jyl buryn (1936-2004) Qazaqstannyń saıası jáne qoǵam qaıratkeri, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Tótenshe jáne Ókiletti Elshi Erik Maǵzumuly ASANBAEV dúnıege keldi.

Qostanaı oblysynyń Amangeldi aýdanynda týǵan. S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti), KSRO Ǵylym jáne tehnıka jónindegi memmlekettik komıteti janyndaǵy Halyq sharýashylyǵyn basqarý ınstıtýtyn, Máskeý qarjy ınstıtıtýynyń aspırantýrasyn bitirgen. 1958-1959 jyldary – Qazaq KSR Qarjy mınıstrliginiń ekonomısi. 1959-1960 jyldary – S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń oqytýshysy. 1960-1963 jyldary – Máskeý qarjy ınstıtıtýtynyń aspıranty. 1964-1967 jyldary – Qazaq KSR Memlekettik josparlaý komıteti janyndaǵy Josparlaý jáne normatıvtik ǵylymı-zertteý ekonomıkalyq ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi. 1967-1973 jyldary – Qazaq KSR Memlekettik josparlaý komıtetiniń bólim bastyǵy. 1973-1975 jyldary – Qazaq KSR Qarjy mınıstriniń orynbasary. 1975-1979 jyldary – Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń bólim meńgerýshisi, is basqarýshysynyń orynbasary. 1979-1983 jyldary – Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti saýda, josparlaý jáne qarjy organdary bóliminiń, saýda jáne turmystyq qyzmet kórsetý bóliminiń meńgerýshisi. 1983-1986 jyldary – Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi is basqarýshysynyń orynbasary. 1986-1988 jyldary – Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti ǵylym jáne oqý oryndary bóliminiń, ekonomıka bóliminiń meńgerýshisi. 1988-1989 jyldary – Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi tóraǵasynyń orynbasary. 1989-1990 jyldary - Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń hatshysy – Áleýmettik-ekonmıkalyq damý máseleleri jónindegi komıssııanyń tóraǵasy. 1990-1991 jyldary - Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy. 1991-1996 jyldary - Qazaq KSR-iniń vıtse-prezıdenti. 1996-2000 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasynyń Germanııa Federatıvtik Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi. 2000 jyly zeınet demalysyna shyqqan. «Qurmet belgisi», «Otan», ekinshi dárejeli «Barys» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan.

7 8 jyl buryn (1945-2017) akter, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq ártisi Quman Nurmaǵanuly TASTANBEKOV dúnıege keldi.

Almaty oblysynda týǵan. Almaty memlekettik óner ınstıtýtyn (T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy) bitirgen. M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń akteri. Onyń alǵash oınaǵan róli – «Qyz Jibek» fılmindegi Tólegen. Budan keıin «Mahambet», «Aǵam meniń», «Erekshe kún», «Aqqýlar ushyp keledi», «Mahabbat jańǵyryǵy», «Aǵama arnalǵan qalyńdyq», «Qarasha qazdar qaıtqanda», «Provıntsııalyq hıkaıa», «Alań sheti», «Órnek» fılmderine tústi. Teatr sahnasynda Qasym, Qulbek (Sh. Aıtmatov «Ana – Jer-ana» men «Aq kemesi»), Álibek, Narsha, Abyz, (M. Áýezov «Aıman – Sholpan», «Qaragóz», «Eńlik – Kebek»), Táńirbergen (Á. Nurpeıisov «Qan men ter»), Jan (O. Bókeev «Qulynym meniń»), Aıdar (M. Áýezov pen L. Sobolev «Abaı»), Mazdaq (M. Shahanov «Senim patshalyǵy»), Orest (L. Dıýrko «Elektra, súıiktim meniń»), Florıdor (F.Erve «Túlki Bıkesh»), Farhad (Nazym Hıkmet «Farhad – Shyryn») sekildi ár alýan rólderdi oryndap, qyzǵylyqty minez-keıipter jasady. «Qurmet» ordenimen marapattalǵan.

7 6 jyl buryn (1947) QR eńbek sińirgen óner qaırateri Dúısen Qorabaıuly QASEIІNOVdúnıege keldi.

Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik óner ınstıtýtyn bitirgen. Eńbek jolyn Qazaq radıosy men televızııasy kameralyq orkestriniń ártisi bolyp bastady. Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń aǵa oqytýshysy, Mehıko fılarmonııasy orkestriniń ártisi, Almaty memlekettik konservatorııasy dotsentiniń mindetin atqarýshy, skrıpka kafedrasynyń meńgerýshisi boldy. 1984-1987 jyldary – Qazaqstan Kompartııasy OK nusqaýshysy. 1987-1997 jyldary - Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty konservatorııasynyń rektory. 1997-2002 jyldary – QR bilim jáne mádenıet mınıstrliginde mádenıet departamentiniń dırektory, Bilim, mádenıet jáne densaýlyq saqtaý mınıstrliginde mádenıet komıtetiniń tóraǵasy, mádenıet, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrliginde mádenıet komıtetiniń tóraǵasy, vıtse-mınıstr. 2002-2003 jyldary – «Degdar» gýmanıtarlyq qorynyń prezıdenti. 2003-2004 jyldary – QR Mádenıet mınıstri. 2004-2008 jyldary QR SІM erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi Qazirgi qyzmetinde 2018 jyldyń mamyr aıynan bastap. Professor. Qazaqstan ónerine eńbek sińirgen qaıratker, «Tarlan» syılyǵymen marapattalǵan. «Qurmet», «Parasat», Reseıdiń «Dostyq», Polshanyń «Polıak mádenıetine sińirgen eńbegi úshin» ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan.

5 9 jyl buryn (1964-1986) 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisiniń qurbany Erbol Muqajanuly SYPATAEV dúnıege keldi.

Almaty oblysynyń Panfılov aýdanynda týǵan. 1985 jyly Almatydaǵy energetıka ınstıtýtyna oqýǵa tústi. 1986 jyldyń jeltoqsannyń 17-18-inde bolǵan qazaq jastarynyń otarshyldyq jáne ámirshildik júıege qarsy kóterilisine belsene qatysty. Jeltoqsannyń 18-i kúni aýyr jaralanyp aýrýhanaǵa túsip, sonda qaıtys boldy. Máıitin aýylyna Іshki ister mınıstrligi men Memlekettik qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri arnaıy qaraýyldap jetkizdi. Qazaqstan táýelsizdik alǵan soń ǵana Sypataev jónindegi shyndyq aıtyla bastady. Ol týraly baspasóz betterinde, Jeltoqsan kóterilisine baılanysty jaryq kórgen jınaqtar men kitaptarda jazyldy. Jarkent qalasyndaǵy bir kóshege, aýylyndaǵy oqyǵan mektebine Sypataevtyń esimi berildi. 1999 jyly qabiriniń basyna eskertkish-belgi ornatyldy.

50 jyl buryn (1973) Aqtóbe oblystyq sotynyń tóraǵasy Aıdar Áskerbekuly SMAǴULOVdúnıege keldi.

Soltústik Qazaqstan oblysynda týǵan.

Eńbek joly: Petropavl qalalyq sotynyń sýdıasy (2003); Petropavl qalasynyń №2 sotynyń sýdıasy; M.Jumabaev aýdanynyń aýdandyq sotynyń tóraǵasy; Soltústik Qazaqstan oblystyq sotynyń sýdıasy; Soltústik Qazaqstan oblystyq sotynyń azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy (2017-2023 jj.).

2023 jyldyń aqpan aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.