10 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik alǵashqy medıtsınalyq kómek kórsetý kúni
Jedel járdem – búkil álemdegi adamdardyń ómirin saqtaýdaǵy sheshýshi faktorlardyń biri. 2000 jyldan bastap jyl saıyn qyrkúıektiń ekinshi senbisinde kóptegen elder Dúnıejúzilik alǵashqy medıtsınalyq kómek kórsetý kúnin atap ótedi (World First Aid Day). Ony ótkizýge ulttyq uıymdar – Halyqaralyq Qyzyl Krest jáne Qyzyl Jarty Aı qozǵalysynyń músheleri bastama bildirdi.
Búkilálemdik óz-ózine qol jumsaýǵa (sýıtsıdke) jol bermeý kúni
Álemde búgingi tańda ózekti problemaǵa aınalyp otyrǵan óz-ózine qol jumsaýǵa jol bermeý máselesine arnalǵan kún. Mundaı kúndi bekitý bastamasyn Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy men Ózin-ózi óltirýge jol bermeý jónindegi halyqaralyq qaýymdastyq kótergen.
Halyqaralyq bilim berý salasyna shabýyldardan qorǵaý kúni
2020 jyldyń mamyr aıynda BUU-nyń dúnıejúzilik jáne halyqaralyq kúnderiniń tizimi tolyqtyryldy. Basty mindet – sany 75 mıllıonnan astam daǵdarysqa ushyraǵan 35 eldiń ishinen 3 jastan 18 jasqa deıingi balalardyń jaǵdaıyna álemdik qoǵamdastyqtyń nazaryn aýdarý jáne osy balalardyń bilim alýyna qoldaý kórsetý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1925 jyly sol kezdegi Qazaqstan astanasy Qyzylordada (1925-1929) qazaqtyń birinshi ulttyq teatry quryldy. Teatr shymyldyǵy 1926 jylǵy 13 qańtarda «Altyn saqına» pesasymen ashyldy.
1992 jyly Jambyl oblysy Moıynqum aýdany Kókterek keńsharynda qazaq halqynyń batyr uly, 1986 jylǵy Almatydaǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń qurbany Qaırat Rysqulbekovke eskertkish ornatyldy.
1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń Prezıdıýmy Atyraý oblysy Teńiz aýdanyn Qurmanǵazy aýdany dep aýystyrý týraly qaýly qabyldady.
1994 jyly Almatydaǵy Keńsaı zıratynda halyq jazýshysy, qazaq aqyny, Aleksandr Fadeev atyndaǵy syılyqtyń jáne Abaı atyndaǵy Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Syrbaı Máýlenovtyń beıitine eskertkish belgi qoıyldy. Syrbaı Máýlenov ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa, atap aıtqanda Lenıngradty azat etýge qatysty. «Qazaq ádebıeti» gazetiniń jáne «Juldyz» jýrnalynyń redaktory bolǵan. Kóptegen óleńder men jyr jınaqtarynyń avtory. Baıron, Gete, Mıtskevıch, Pýshkın, Lermontov, Blok, Býnın jáne Nekrasovtyń shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdarǵan.
1996 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Joǵary dıplomatııalyq mektebi quryldy (1997 jylǵy aqpannyń 28-inen Dıplomatııalyq akademııa).
1996jyly respýblıkada alǵashqy kadet korpýsy ashyldy.
1998 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N. Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Mádenıet jáne ónerdi qoldaý jónindegi Memlekettik qor quryldy. QR Prezıdentiniń 1999 jylǵy 22 qańtardaǵy Jarlyǵymen QR Úkimetiniń jańa qurylymynyń bekitilýine jáne Qazaqstan Respýblıkasy Bilim berý, mádenıet jáne densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń qyzmeti toqtatylýyna baılanysty Qor óziniń vedomstvolyq baǵynýyn ózgertip, QR Mádenıet, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrligi Mádenıet komıtetiniń qaraýyndaǵy uıymdar tizimine engizildi.
1998 jyly aı saıyn shyǵatyn «Qazaq batyrlary» qoǵamdyq-saıası, tarıhı-arheologııalyq gazetiniń birinshi nómiri jaryq kórdi. Gazet dástúrli qazaq qoǵamynyń tarıhy, onyń áıgili batyrlary, handary, bı-sheshenderi týraly syr shertti.
1999 jyly Avstralııanyń Inebýrg qalasynda ótken dúnıejúzilik kınofestıvalde Satybaldy Narymbetovtiń «Kózimniń qarasy» fılmine bas júlde berildi.
2005 jyly Astanada Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasy saltanatty túrde ashyldy. Jańa bes qabatty kitaphana 15 myń sharshy metrdi alyp jatyr, onyń 20 oqyrmandar zalyna bir mezgilde 500 adam syıady. Ulttyq kitaphanada 2 mln tomǵa jýyq baǵa jetpes bilim qazynalarymen qatar, osy zamanǵy elektrondyq aqparattar saqtalyp, oqyrmandarǵa qyzmet kórsetiledi.
2005 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrliginiń Shet tilderi áskerı ınstıtýty saltanatty túrde ashyldy. Áskerı ınstıtýt – «aýdarma isi» jáne «ólketaný» sııaqty mamandyqtar boıynsha joǵarǵy áskerı arnaıy bilimi bar ofıtserlerdi daıyndaıtyn Ortalyq Azııa aımaǵyndaǵy jalǵyz oqý orny. Saltanatty ashylý rásimine Almaty qalalyq ákimdiginiń, AQSh, Reseı, GFR, Túrkııa, QHR, Ońtústik Koreıa elshilikteriniń ókilderi jáne áskerı attasheleri, respýblıkamyzdyń jetekshi joǵary oqý oryndarynyń rektorlary qatysty.
2006 jyly «Qazatomónerkásip» ulttyq atom kompanııasynyń senimdi basqarýyndaǵy Stepnogor ken-hımııa kombınatynyń (SKHK) kúkirt qyshqyly zaýyty iske qosyldy. Kúkirt qyshqyly – halyq sharýashylyǵynyń túrli salalarynda keńinen qoldanylatyn hımııa ónerkásibiniń negizgi ónimderiniń biri. Kúkirt qyshqyly kúshti, biraq ta arzan qyshqyldardyń biri. Ol ýran, munaı, metallýrgııa, metall óńdeý, toqyma salalarynda qoldanylady.
2010 jyly Ǵ. Jubanova atyndaǵy Memlekettik ishekti kvartet qatysýshylary Shveıtsarııadaǵy Mýzyka akademııasyna qabyldandy. Olardy «Bolashaq» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda oqytý kózdeldi.
2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Іs basqarmasy Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń rezıdentsııasy «Aqorda» men «Úkimet úıi» ákimshilik ǵımaraty beınelengen toǵyz taýar belgisin, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi men Senaty beınelengen alty taýar belgisin tirkedi. Tirkeý kýálikterin Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń Zııatkerlik menshik quqyǵy komıteti berdi. Taýarlar halyqaralyq synyptamanyń barlyq 45 klasy boıynsha 2023 jylǵa deıin jaramdy.
2016 jyly Astanadan Arqalyqqa qaraı «Ór Torǵaı – erlik mekeni» ekspedıtsııasynyń qatysýshylary jolǵa shyqty. Onyń quramynda tarıhshy ǵalymdar, zertteýshiler, etnograftar, jýrnalıster jáne blogerler boldy. Shara Ult-azattyq qozǵalystyń 100 jyldyǵy men Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnaldy.
2017 jyly EKSPO-2017 Halyqaralyq kórmesiniń jabylý saltanaty ótti. «EKSPO» kórmesiniń týy Halyqaralyq kórmeler bıýrosy Bas assambleıasynyń prezıdenti Stın Krıstensenge tabystaldy. Kórme ótkizilgen 3 aı ýaqytta 33 myń ártis Astanada óner kórsetip, kórmege 180 elden meımandar kelip qaıtqan. 4,5 myń erikti eńbek etip, qonaqtar 100 mln fotosýret túsirgen. Kórme aýmaǵynda 88 usynys jasalyp, jas otbasylar jańa ómir bastaǵan. Óz kezeginde ǵalymdar 153 óner týyndysyn tanystyrǵan.
2017 jyly Astanadaǵy Táýelsizdik saraıynda birqatar eldiń memleket basshylarynyń qatysýymen Islam yntymaqtastyq uıymynyń Ǵylym jáne tehnologııalar jónindegi tuńǵysh sammıti ótti. Sammıttiń negizgi qujattary – Qorytyndy kommıýnıke men Astana deklaratsııasy. Sonymen qatar, sammıt barysynda hımııa, tehnıkany damytý, vırýstyq ımmýnologııa, bıotehnologııa jáne t.b. salalarda arnaıy syılyq alǵan ártúrli eldiń 5 ǵalymyna IYU syılyǵyn tabystaý rásimi ótti.
2018 jyly Almatyda «Alash» ult-azattyq qozǵalysyna arnalǵan «Alash týy astynda» derekti fılminiń tusaýkeseri ótti. 1918 jyldyń 8-23 qyrkúıegi aralyǵynda Ýfa qalasynda memlekettik májilis ótken bolatyn. Sol otyrysta Alash qaıratkerleri ult-azattyq kúres múddesin zańdy túrde qorǵaýdyń úlgisin kórsetti. «Alash týy astynda» derekti fılminiń tusaýkeseri osy tarıhı oqıǵaǵa oraılastyryldy.
2018 jyly Ortalyq Azııada Qazaqstan medıtsına stýdentteri arasynda IFOM halyqaralyq emtıhanyn birinshi bolyp ótkizdi. Emtıhan QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń memlekettik tapsyrmasy aıasynda «Astana Medıtsına Ýnıversıteti» AQ, Qaraǵandy memlekettik medıtsına ýnıversıteti jáne S.D. Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsına ýnıversıteti stýdentteri arasynda aǵylshyn tilinde ótti.
IFOM emtıhanyn AQSh-tyń Ulttyq medıtsınalyq sarapshylar keńesi (National Board of Medical Examiners-NBME) negizgi jáne klınıkalyq pánder boıynsha álemnińtúrli elderindegi stýdentterdiń bilimin baǵalaý úshin ázirledi.
2019 jyly qazaqstandyq shahmatshylar senorlar arasyndaǵy Azııa chempıonatynda rapıdten úzdik úsh orynnyń barlyǵyn jeńip aldy. Bul – shahmat ardagerleri arasyndaǵy Azııa birinshiliginiń saltanatty ashylý rásiminen keıin ótken rapıdten chempıonattyń nátıjesi. Senorlar arasyndaǵy Azııa chempıonatyna 16 elden barlyǵy 70-ten astam shahmatshy qatysty.
2020 jyly Nur-Sultan qalasynyń turǵyny Aıdos Medıanov karateden qara belbeý ıegeri atandy. Ol jaryq dúnıe esigin ashqan kezde omyrtqasyna zaqym kelip, sal aýrýyna shaldyqqan.
«Bul – meniń asqaq armanym, aıqyn maqsatym edi. Sal aýrýyna shaldyqqan eshbir adam shyǵys jekpe-jeginen qara belbeý alyp kórmegen. Men adam baǵyndyra almaıtyn shyń bolmaıtynyn óz-ózime dáleldegim keldi jáne úıde múgedek arbasyna tanylyp otyrǵandarǵa rýh syılaǵym keldi. Ómirdi jaqsy jaqqa ózgertý ár adamnyń óz qolynda. Mine, osy maqsatyma jettim, endi ekinshi, úshinshi, tórtinshi dandy alǵym keledi (dan – japondyq jekpe-jek ónerindegi dáreje). Bolashaqta Japonııaǵa baryp, osy shyǵys ónerimen aınalysýdy jalǵastyrǵym keledi. Ol úshin qazirgi ýaqytta japon tilin úırenip júrmin. Qara belbeý alýym meniń jáne ustazymnyń eńbeginiń, anam men dostarymnyń qoldaý kórsetýiniń nátıjesi», - dedi Aıdos.
2021 jyly Baqytjan Saǵyntaev Memleket basshysynyń atynan aty ańyzǵa aınalǵan Panfılov dıvızııasynda soǵysqan Qaıyrly Jonqobaevty júz jyldyq mereıtoıymen quttyqtap, ardagerge «Eńbegi úshin» tósbelgisi tabys etti.
