10 qarasha. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 10 qarashaǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstanda tsıfrlandyrý jáne aqparattyq tehnologııa qyzmetkeri kúni
2022 jylǵy qarashada «QR merekeler tizbesin bekitý týraly» QR Úkimetiniń 2017 jylǵy 31 qazandaǵy №689 qaýlysyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Oǵan sáıkes mereke kúnderiniń tizbesine «10 qarasha – Tsıfrlandyrý jáne aqparattyq tehnologııalar qyzmetkeri kúni» qosyldy. Bul kásibı merekeniń engizilýi tsıfrlyq transformatsııany júzege asyratyn memlekettik qyzmetkerler, IT kásipkerler jáne IT naryǵynyń qatysýshylary úshin mańyzdy. Olar barlyq salalardaǵy transformatsııa draıverleri jáne eńbek naryǵynda eń kóp suranysqa ıe.
Dúnıejúzilik jastar kúni
1945 jyldyń 29 qazany men 10 qarashasy aralyǵynda Londonda Dúnıejúzilik jastar konferentsııasy ótti. Ataýly kún Dúnıejúzilik jastar federatsııasynyń bir jyldyǵyna oraı qurylǵan. Ol alǵash ret 1947 jyly Pragada, Chehııada atalyp ótti.
Dúnıejúzilik Demokratııalyq Jastar Federatsııasy – halyqaralyq demokratııalyq jastar qozǵalysynyń ortalyǵy. Ol násildik, saıası, dinı, ulttyq jáne basqa da erekshelikterge qaramastan ártúrli elderdiń jastaryn biriktiredi.
Halyqaralyq beıbitshilik pen damý jolynda qyzmet etetin ǵylym kúni
2001 jyly BUU Bas Assambleıasynyń sheshimimen bekitilgen. 2002 jyldan beri atalyp ótip keledi.
Halyqaralyq býhgalterler kúni
Býhgalterııaǵa arnalǵan álemdegi alǵashqy kitaptyń baspadan shyǵarylýyna baılanysty atalyp ótedi. 1494 jyly Lýka Pachıolı Venetsııada «Arıfmetıka, geometrııa jáne proportsııa týraly maǵlumattar» atty kitabyn shyǵaryp, sonyń bir taraýyn býhgalterııaǵa arnady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1921 jyly Qazaqstan Ortalyq Atqarý komıteti «Mal urlyǵymen kúres júrgizý týraly» dekret shyǵardy.
1940 jyly kırıll grafıkasyna negizdelgen jańa qazaq álipbıi jasaldy. Qazaq-kırıll álipbıi – Qazaqstanda, Mońǵolııada jáne Ózbekstanda qazaq halqy qoldanatyn álipbı. S.A. Amanjolov usynǵan alfavıtte 42 árip bar, sonyń 33-i orys alfavıtiniń áripteri, al 9-y orys tilinde joq, qazaq tiliniń dybystaryn órnekteý úshin qosymsha túrde jasalǵan Á, Ǵ, K, Ń, Ó, U, Y, h, I áripteri. O basta qazaq áripteri orys alfavıtiniń áripterinen keıin ornalastyrylǵan bolatyn, al keıinnen uqsas áripterdiń janyna kóshirildi.
2003 jyly «Qazaqstan Ipotekalyq nesıelerdi kepildendirý qory» AQ quryldy.
2004 jyly Qazaqstannyń Prezıdenti «Qazaqstan Respýblıkasynda 2005-2007 jyldary «Elektrondyq úkimet» Memlekettik baǵdarlamasyn uıymdastyrý týraly» Jarlyqqa qol qoıdy.
2005 jyly «Qazposhta» AQ jańa jylǵa arnalǵan poshta markasyn aınalymǵa engizdi. Onda «Báıterek» sáýlet eskertkishi, shyrsha jáne jańa jyl saǵaty beınelengen. Marka Beıjińdegi (QHR) poshtalyq tólem belgileri fabrıkasynda, 50 myń danamen basylyp shyqty. Markany bezendirgen sýretshi – Rınat Japalov.
2011 jyly Úndistanda Qazaqstanmen dostyq máselesi jónindegi parlamenttik top quryldy. Onyń quramyna Úndistan Parlamentiniń joǵarǵy jáne tómengi palatalarynyń belgili ókilderi kirdi.
2013 jyly Óskemende Qazaqstan men Reseıdiń memlekettik-jekeshelik áriptestiń aıasynda tolyq tsıkldy avtomobıl zaýytynyń qurylysy bastaldy.
2013 jyly Túrkııanyń Bolý provıntsııasynda «Kóroǵly» atty birinshi Halyqaralyq mádenıet jáne óner festıvali ótti. Festıval aıasynda qazaq halqynyń kóne dástúri men saltyn qamtyp kórsetetin eksponattar, Qazaqstan týraly baspa ónim usynylǵan. Budan basqa, kelýshilerdiń nazaryna elshilik shyǵarǵan kitaptar – QR Prezıdenti N. Nazarbaevtyń tańdamaly shyǵarmalarynyń túrik tilindegi bes tomdyǵy, «Qazaqstan-Túrkııa: dostyq pen yntymaqtastyqtyń 20 jyly» kitabynyń qazaq jáne túrik tilderindegi nusqalary jáne «Nursultan Nazarbaev – álemdik aýqymdaǵy kóshbasshy» atty túrik tilindegi kitap usynylǵan.
2014 jyly HǴS halyqaralyq ekıpajy bar «Soıýz TMA-13M» ǵarysh kemesiniń apparaty Máskeý ýaqytymen saǵat 6:58-de Arqalyq qalasynan shamamen 82 shaqyrym jerge qondy. Ekıpajben birge salmaqsyzdyq jaǵdaıynyń kóp jasýshaly joǵary damyǵan organızmderdiń damýyna áserin zertteý úshin shyǵarylǵan drozofıl-shybyndardyń «ǵaryshtaǵy urpaǵy» da Jerge tústi. Bul zertteýler asa qundy, olar alys ǵaryshty zertteýge qyzmet etedi.
2018 jyly Astanadaǵy «MEGA Silk Way» saýda, oıyn-saýyq ortalyǵynda qazaqstandyq mánerlep syrǵanaýshy Denıs Tenge arnalǵan «D10 WORLD» kórmesi ashyldy. Jalpy aýdany 400 sharshy metrden asatyn aýmaqta avtorlyq fotojumystar, Olımpıada chempıonyna tıesili zattar qoıylǵan. Onda mańyzdy sporttyq saıystarda túsirilgen sýrettermen, áriptesteri men dostary usynǵan vıdeojobalarmen, sonymen qatar Denıstiń shyǵarmashylyq baǵyttaǵy jeke jumystarymen tanysýǵa bolady.
2020 jyly Halyqaralyq Túrki akademııasy búkil sanaly ǵumyryn ǵylymǵa arnaǵan, vengrııalyq túrkitanýdyń negizin qalaýshylardyń biri, uly ǵalym, tanymal shyǵystanýshy, túrkitanýshy Dıýla Nemettiń 130 jyldyǵyna arnalǵan «Vengrııalyq túrkitaný» halyqaralyq onlaın-konferentsııasyn ótkizdi. Konferentsııa aıasynda Vengrııanyń tanymal ǵalymy Kongýr Ishtvan Mandokıdiń «Ajyramas tamyrlar» atty kitabynyń alǵash ret qazaq tilinde basyp shyǵarylǵan nusqasy tanystyryldy. Kitapta Vengrııadaǵy quman qypshaqtardyń tili men ejelgi ataýlaryna qatysty kóptegen materıaldar men zertteýler bar.
2020 jyly qazaqstandyq kınorejısser Arman Baımuratovtyń «Ózgeris» kınokartınasy Qytaıda ótken VIII Azııalyq qysqametrajdy fılmder festıvalinde (Asia Microfilm Art Festival) Shanhaı yntymaqtastyq uıymy elderiniń arasynda qysqametrajdy fılmder nomınatsııasynda úzdik tanyldy.
2022 jyly Astanada «Asia Grains & Oils Conference in Qazaqstan 2022» halyqaralyq konferentsııasy ótti, onda Ortalyq Azııanyń astyq jáne maıly daqyldar naryǵynyń iri qatysýshylary: eksporttaýshylar, óńdeýshiler, ınvestorlar, logıster, sarapshylar, zańgerler bas qosty. Óz sózinde QR Astyq óńdeýshiler odaǵynyń basshysy Álıhan Talǵatbek 2022 jyly Qazaqstan 1,85 mıllıon tonna un eksporttaıtynyn málimdedi. Qaıta óńdeýshiler odaǵynyń prezıdenti úkimetti astyq emes, un eksportyna jiti nazar aýdarýǵa shaqyrdy.
2023 jyly Antalııada (Túrkııa) ótken kóppándik halyqaralyq olımpıadada Almaty qalasynyń №144 mektep-gımnazııasynyń oqýshylary júldeli oryndarǵa ıe bolyp, 24 júldeni jeńip aldy, onyń ishinde zııatkerlik saıystyń bas júldesi – Týrızm akademııasynda oqýǵa grant berildi. Olımpıadaǵa 14 elden 750 oqýshy qatysty. Týrnırge Almaty qalasynyń №144 mektep-gımnazııasynan 12 oqýshy attandy.
2023 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Úkimeti arasyndaǵy vızalyq talaptardan ózara bosatý týraly kelisim kúshine endi.
