10 qarasha. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstanda tsıfrlandyrý jáne aqparattyq tehnologııa qyzmetkerikúni
2022 jylǵy qarashada «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler tizbesin bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2017 jylǵy 31 qazandaǵy № 689 qaýlysyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi, Oǵan sáıkes mereke kúnderiniń tizbesine «10 qarasha – Tsıfrlandyrý jáne aqparattyq tehnologııalar qyzmetkeri kúni» qosyldy.
Bul kásibı merekeniń engizilýi tsıfrlyq transformatsııany júzege asyratyn memlekettik qyzmetkerler, IT-kásipkerler jáne IT naryǵynyń qatysýshylary úshin mańyzdy. Olar barlyq derlik salalardaǵy transformatsııa draıverleri bolyp tabylady jáne eńbek naryǵynda eń kóp suranysqa ıe.
Dúnıejúzilik sapa kúni
Ol jyl saıyn qarashanyń ekinshi beısenbisinde toılanady. Mundaı merekeni engizý usynysyn Eýropalyq sapa uıymy jasap, Birikken Ulttar Uıymy bul ıdeıany qoldady. Mereke 1990 jyly bekitildi.
Mundaı kúndi halyqaralyq is-sharalar kúntizbesine engizýdiń maqsaty - ártúrli elderdiń ártúrli kompanııalary usynatyn ónimder men qyzmetterdiń sapasy problemalaryna nazar aýdarý.
Dúnıejúzilik jastar kúni
1945 jyly BUU bekitken. Bul kúni Dúnıejúzilik jastar federatsııasy quryldy.
Dúnıejúzilik ıýzabılıtı kúni
Jyl saıyn qarashanyń ekinshi beısenbisinde toılanady. Mundaı mereke alǵash ret 2005 jyly toılandy. Ol qyzmettiń ártúrli salalarynda qolaılylyq, ıaǵnı praktıkalyq jáne qoldanýdyń qarapaıymdylyǵy sııaqty sapany qamtamasyz etý máselesine arnalǵan. Dúnıejúzilik qoldanýǵa jaramdylyq kúniniń hartııasynda aıtylǵandaı, tehnologııa nashar dızaın nemese sapasyz stresti arttyrmaýy nemese qaýip týdyrmaýy, ómirdi jaqsartýy kerek. Sondyqtan bul ataýly kúndi uıymdastyrýshylar tehnologııalardyń tıimdiligin, senimdiligin qamtamasyz etýdi ózderiniń mindeti dep sanaıdy.
Halyqaralyq beıbitshilik pen damý jolynda qyzmet etetin ǵylym kúni
2001 jyly BUU Bas Assambleıasynyń sheshimimen bekitilgen. 2002 jyldan beri atap ótilip keledi.
Halyqaralyq býhgalterler kúni
Býhgalterııaǵa arnalǵan álemdegi alǵashqy kitaptyń baspadan shyǵarylýyna baılanysty atap ótiledi. 1494 jyly Lýka Pachıolı Venetsııada «Arıfmetıka, geometrııa jáne proportsııa týraly maǵlumattar» atty kitabyn shyǵaryp, sonyń bir taraýyn býhgalterııaǵa arnady.
Mustafa Kemal Atatúrikti (1881-1938) eske alý kúni
1938 jyly qaıtys bolǵan Mustafa Kemal Atatúrikti eske alý úshin bekitildi. Túrkııanyń negizin qalaýshy qaıratkerdiń esimi búginde kóptegen qalalarda alańdar, kóshelerge berilgen. Sondaı-aq Ystanbuldaǵy eń iri áýejaı Atatúrik esimimmen atalady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1921 jyly Qazaqstan Ortalyq Atqarý komıteti «Mal urlyǵymen kúres júrgizý týraly» dekret shyǵardy.
1940 jyly kırıll grafıkasyna negizdelgen jańa qazaq álipbıi jasaldy. Qazaq kırıll álipbıi – Qazaqstanda, Mońǵolııada jáne Ózbekstanda qazaq halqy qoldanatyn álipbı. S.A. Amanjolov usynǵan alfavıtte 42 árip bar, sonyń 33-i orys alfavıtiniń áripteri, al 9-y orys tilinde joq, qazaq tiliniń dybystaryn órnekteý úshin qosymsha túrde jasalǵan Á, Ǵ, K, Ń, Ó, U, Y, h, I áripteri. O basta qazaq áripteri orys alfavıtiniń áripterinen keıin ornalastyrylǵan bolatyn, al keıinnen uqsas áripterdiń janyna kóshirildi.
2003 jyly «Qazaqstan Ipotekalyq nesıelerdi kepildendirý qory» AQ quryldy.
2004 jyly Qazaqstannyń Prezıdenti «Qazaqstan Respýblıkasynda 2005-2007 jyldary «Elektrondyq úkimet» Memlekettik baǵdarlamasyn uıymdastyrý týraly» Jarlyqqa qol qoıdy.
2005 jyly «Qazposhta» AQ jańa jylǵa arnalǵan poshta markasyn aınalymǵa engizdi. Onda «Báıterek» sáýlet eskertkishi, shyrsha jáne jańa jyl saǵaty beınelengen. Marka Beıjińdegi (QHR) poshtalyq tólem belgileri fabrıkasynda, 50 myń danamen basylyp shyqty. Markany bezendirgen sýretshi – Rınat Japalov.
2011 jyly Úndistanda Qazaqstanmen dostyq máselesi jónindegi parlamenttik top quryldy. Onyń quramyna Úndistan Parlamentiniń joǵarǵy jáne tómengi palatalarynyń belgili ókilderi kirdi.
2013 jyly Óskemende Qazaqstan men Reseıdiń memlekettik-jekeshelik áriptestiń aıasynda tolyq tsıkldy avtomobıl zaýytynyń qurylysy bastaldy.
2013 jyly Túrkııanyń Bolý provıntsııasynda «Kóroǵly» atty birinshi Halyqaralyq mádenıet jáne óner festıvali ótti. Festıval aıasynda qazaq halqynyń kóne dástúri men saltyn qamtyp kórsetetin eksponattar, Qazaqstan týraly baspa ónim usynylǵan. Budan basqa, kelýshilerdiń nazaryna elshilik shyǵarǵan kitaptar – QR Prezıdenti N.Nazarbaevtyń tańdamaly shyǵarmalarynyń túrik tilindegi bes tomdyǵy, «Qazaqstan-Túrkııa: dostyq pen yntymaqtastyqtyń 20 jyly» kitabynyń qazaq jáne túrik tilderindegi nusqalary jáne «Nursultan Nazarbaev – álemdik aýqymdaǵy kóshbasshy» atty túrik tilindegi kitap usynylǵan.
2014 jyly HǴS halyqaralyq ekıpajy bar «Soıýz TMA-13M» ǵarysh kemesiniń apparaty Máskeý ýaqytymen saǵat 06:58-de Arqalyq qalasynan shamamen 82 shaqyrym jerge qondy. Ekıpajben birge salmaqsyzdyq jaǵdaıynyń kópjasýshaly joǵary damyǵan organızmderdiń damýyna áserin zertteý úshin shyǵarylǵan drozofıl-shybyndardyń «ǵaryshtaǵy urpaǵy» da Jerge tústi. Bul zertteýler asa qundy, olar alys ǵaryshty zertteýge qyzmet etedi.
2018 jyly Astanadaǵy «MEGA Silk Way» saýda, oıyn-saýyq ortalyǵynda qazaqstandyq mánerlep syrǵanaýshy Denıs Tenge arnalǵan «D10 WORLD» kórmesi ashyldy. Jalpy aýdany 400 sharshy metrden asatyn aýmaqta avtorlyq fotojumystar, Olımpıada chempıonyna tıesili zattar qoıylǵan. Onda mańyzdy sporttyq saıystarda túsirilgen sýrettermen, áriptesteri men dostary usynǵan vıdeojobalarmen, sonymen qatar Denıstiń shyǵarmashylyq baǵyttaǵy jeke jumystarymen tanysýǵa bolady.
2020 jyly Halyqaralyq Túrki akademııasy búkil sanaly ǵumyryn ǵylymǵa arnaǵan, vengrııalyq túrkitanýdyń negizin qalaýshylardyń biri, uly ǵalym, tanymal shyǵystanýshy, túrkitanýshy Dıýla Nemettiń 130 jyldyǵyna arnalǵan «Vengrııalyq túrkitaný» halyqaralyq onlaın-konferentsııasyn ótkizdi. Konferentsııa aıasynda Vengrııanyń tanymal ǵalymy Kongýr Ishtvan Mandokıdiń «Ajyramas tamyrlar» atty kitabynyń alǵash ret qazaq tilinde basyp shyǵarylǵan nusqasy tanystyryldy. Kitapta Vengrııadaǵy quman qypshaqtardyń tili men ejelgi ataýlaryna qatysty kóptegen materıaldar men zertteýler bar.
2020 jyly qazaqstandyq kınorejısser Arman Baımuratovtyń «Ózgeris» kınokartınasy Qytaıda ótken VIII Azııalyq qysqametrajdy fılmder festıvalinde (Asia Microfilm Art Festival) Shanhaı yntymaqtastyq uıymy elderiniń arasynda qysqametrajdy fılmder nomınatsııasynda úzdik tanyldy.
