1 jeltoqsan – Dúnıejúzilik AITV/JITS-pen kúres kúni
Bıylǵy COVID-19 pandemııasy jaǵdaıynda onyń júgi eki eselenip, DDU álemdik kóshbasshylar men azamattardy AITV/JITS-ǵa qarsy «jahandyq yntymaqtastyqqa» shaqyrdy. Bul indet qaýpine ushyraǵan halyqtyń osal toptaryna erekshe nazar aýdaryp, balalar men jasóspirimderdi tárbıeleýge kóńil bólý kerektigin bildiredi. 1990 jyldardyń sońynan bastap álem atalǵan indetke qarsy kúreste birshama tabysqa qol jetkizdi. Biraq AITV/JITS qoǵamdyq densaýlyq saqtaýdyń jahandyq mańyzdy problemasy bolyp keledi. Mysaly, 1990 jyldary álem boıynsha AITV jáne JITS-ty juqtyrǵan jáne odan qaıtys bolǵan adamdar sanynyń edáýir ósýi baıqaldy. 1996-2001 jyldar aralyǵynda jyl saıyn 3 mıllıonnan astam adam AITV juqtyrǵan. Sodan beri jańa ınfektsııalar sany azaıa bastady jáne ol 2017 jyly 2 mıllıonǵa deıin azaıdy. Bul 1990 jyldan bastap anyqtalǵan jańa ınfektsııalardyń eń az sany bolǵan edi. JITS-pen baılanysty ólim-jitim sany 1990 jyldary ósip, 2005 jáne 2006 jyldarǵa qaraı ýshyǵyp ketti. Óıtkeni, osy eki jylda shamamen 2 mıllıon adam aýyr indetten qaıtys bolǵan. Sodan beri jyl saıyn JITS-ten qaıtys bolǵandar sany azaıyp, eki esege deıin tómendegen. 2017 jyly JITS-tan 1 mıllıonnan az adam qaıtys bolyp, kóp jyldardan keıin eń tómengi kórsetkishke jetti. Jalpy, 1990 jyldarmen salystyrǵanda indettiń taralý qarqyny baıaýlaǵanymen, dúnıejúzinde 36 mıllıonnan astam adam AITV-men ómir súredi eken.
2017 jyly AITV jańadan juqtyrǵandar kórsetkishi
AITV/JITS álemdegi eń qaýipti juqpaly aýrýlardyń biri bolǵandyqtan keıbir elderdegi ólim-jitimniń basty sebebi bolyp otyr. Ásirese Afrıka elderinde bul indet sońǵy onjyldyqtarda halyqtyń densaýlyǵy men ómir súrý uzaqtyǵyna úlken áser etip keledi. Mysaly, Ońtústik Afrıka, Botsvana, Mozambık elderinde osy indetten bolatyn ólim sany júrek aýrýynan bolatyn ólimnen 50 paıyzǵa kóp, al qaterli isik aýrýynan bolatyn ólim-jitimnen eki ese kóp(2017 jylǵy kórsetkishter boıynsha). «The Lancet» halyqaralyq medıtsınalyq jýrnalynyń zertteýi boıynsha, AITV/JITS-dan 2017 jyly mıllıonǵa jýyq (954 000) adam qaıtys bolǵan. Bul kórsetkish 2017 jyly bezgekten qaıtys bolǵandardyń sanynan 50 paıyzǵa joǵary eken, sonymen qosa bul ólim-jitim boıynsha ekinshi qatardaǵy juqpaly aýrý ekenin kóremiz.
Joǵaryda keltirilgen kórsetkishter joǵary, degenmen dúnıejúziniń ár aımaǵyndaǵy AITV/JITS qurbandarynyń sanynda aıyrmashylyqtar bar. Keıbir elderde bul indetten kóz jumǵandardyń sany áli de aıtarlyqtaı joǵary bolsa, taǵy bir aımaqtarda ol tómen. Máselen, AITV/JITS-tan qaıtys bolǵandardyń úlesi Eýropada 0,1 paıyzdy quraǵan. Al, Afrıkanyń ońtústiginde shoǵyrlanǵan keıbir memleketterde indetten kóz jumǵandardyń úlesi óte joǵary. 2017 jyly Ońtústik Afrıka men Botsvanadaǵy 4 ólimniń 1-den astamy (28%) AITV/JITS-tan bolǵan. Bul kórsetkish Mozambıkte (24%), Namıbııada (23%), Zambııada (18%), Kenııada (17%) jáne Kongoda 15% boldy.
AITV boıynsha qazirgi statıstıkadan mysal keltiretin bolsaq:
- AITV-men ómir súretin adamdardyń jalpy sany 38,0 mln adamdy qurady (2019 j.). Onyń ishinde 36.2 mln - eresekter, 1,8 mln – 0-14 jas arasyndaǵy balalar.
- AITV jańadan juqtyrǵandardyń sany – 1,7 mln. (2019 j.)
- 2019 jyly AITV juqtyrǵan adamdardyń 81%-y óz densaýlyq jaǵdaıy týraly biledi.
- AITV-ny juqtyrýdyń jańa faktileri 1998 jylmen salystyrǵanda 40% - ǵa azaıdy, bul – eń joǵarǵy kórsetkish.
- 2019 jyly JITS-pen qatysty aýrýdan qaıtys bolǵandardyń jalpy sany 690 myń adam. Salystyratyn bolsaq, 2004 jyly – 1,7 mln adam, 2010 jyly 1,1 mln adam.
Densaýlyqqa qatysty kóptegen máseleler sııaqty, osy dertpen kúres COVID-19 pandemııasy jaǵdaıynda qosymsha problemalarǵa tap boldy. AITV-nyń aldyn-alý, testileý, emdeý jáne kútim jasaý densaýlyq saqtaý júıesi damymaǵan elderde kúrdeli qıyndyqtar týǵyzady. COVID-19 saldarynan AITV-ǵa qarsy negizgi qyzmetterdiń shektelýi nemese toqtap qalýy azamattardyń ómirine tikeleı qaýip tóndiredi. Osyndaı sharalardyń shektelýi men baıaý iske asyrylýy halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń AITV-ny juqtyrý, JITS-pen baılanysty ólim qaýpin arttyratyny belgili. Alaıda, búkil álemde medıtsına qyzmetkerleri men qoǵamdyq uıym ókilderi COVID-19 pandemııasy ákelgen qıynshylyqtarǵa qaramastan, qyzmettiń ınnovatsııalyq tásilderin, qazirgi tehnologııanyń múmkindikterin qoldana otyryp, indetke qarsy kúrestiń mindetin tabysty oryndap keledi.
COVID-19 pandemııasy kezeńinde jeke adam densaýlyǵy men qaýipsizdigi barsha adamzattyń qaýipsizdigine yqpal etetinine kóz jetkizdik. Densaýlyq saqtaý salasynyń mundaı synaǵy halyqtyń áleýmettik osal jáne álsiz toptaryna áser etetini sózsiz. Atap aıtqanda, bıylǵy jaǵdaı AITV/JITS-men ómir súretin adamdarǵa, áıelderge, balalarǵa kúndelikti ómirde kóptegen qıynshylyqtar týdyryp otyr. Bul birinshi kezektegi mańyzdy medıtsınalyq kómek alýǵa baılanysty máselelerdi de qamtıdy. Sonymen qatar, álemniń ár aımaǵyndaǵy ekonomıkalyq sanktsııalar, saýda teketiresi, munaı daǵdarysy sebebinen kóptegen elderde áleýmettik jáne ekonomıkalyq teńsizdik kúsheıe tústi, ol óz kezeginde halyqtyń keıbir toptary arasynda AITV-ǵa osaldyqty arttyrady. Alaıda, bul daǵdarysty birlesken kúsh-jigermen oń ózgerister múmkindigi retinde de qarastyrýǵa bolady. COVID-19 pandemııasyn eńserip kele jatqan álemdik qaýymdastyq AITV/JITS-tyń qoǵam densaýlyǵyna qaýpin joıa alady degen senim bar. ıÝNESKO Bas dırektory Odrı Azýle aıtqandaı, JITS-ty seriktestermen tyǵyz baılanysa otyryp qana jeńýge bolady. Sonyń ishinde aǵartý sııaqty eń mańyzdy salaǵa kóńil bólýimiz kerek. Óıtkeni JITS-pen kúres tek qana medıtsına men ǵylymnyń qolynda emes. Kóp jaǵdaıda ol halyqtyń bilimine baılanysty dep esepteıdi.
Halyqaralyq yntymaqtastyq pen qoǵam belsendileriniń qyzmeti atalmysh indetten zardap shekken adamdardy tıisti aqparatpen, qyzmettermen, áleýmettik qorǵaýmen qamtý, eń bastysy – olarǵa úmit pen senim syılaý turǵysynan ózekti. Degenmen, mundaı yntymaqtastyq tek halyq tarapynan ǵana emes, Úkimetter, demeýshiler, dinı-rýhanı kóshbasshylar, azamattyq qoǵam — búkil álem halqynyń densaýlyǵyn nyǵaıtýǵa jan-jaqty úles qosýy tıis. COVID-19 sonymen birge bul protseste saıası erik-jigerdiń qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetti. Kóptegen elderdiń úkimetteri tótenshe sharalar qabyldady jáne adam ómirin qorǵaý, halyqtyń kiris kózderin saqtaý úshin qarjy resýrstaryn jumyldyrdy. Memleketter AITV-men ómir súretin adamdardy emdeýdiń úzdiksizdigin qamtamasyz etý úshin bir-birimen yntymaqtasyp, COVID-19 vaktsınasyn barlyǵyna birdeı qol jetimdi qylýǵa shaqyrdy.
Qazaqstan Respýblıkasynda 1996 jyldan bastap halyqtyń AITV juqtyrý qaýpi joǵary toptarynda aldyn alý is-sharalary uıymdastyrylyp keledi. Jalpy, Táýelsizdigin jarııalaǵan alǵashqy jyldardan bastap memlekettik baǵdarlamalarda, Elbasy Joldaýlary men Strategııalyq qujattarda halyqtyń densaýlyǵy taqyrybyna erekshe oryn bólingen. Qazaqsha qujattarda HIV/AIDS ınfektsııasy AQTQ/JQTB nemese AITV/JITS dep kórsetilgen. AITV/JITS - adamnyń ımmýn tapshylyǵy vırýsy/juqtyrylǵan ımmýn tapshylyǵy sındromy. 1996 jyly Úkimet Qaýlysyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda JITS-tyń aldyn alý jáne oǵan qarsy kúres jónindegi 1996-2000 jyldarǵa arnalǵan is-sharalar jospary bekitildi. Keıingi jyldary profılaktıkalyq jumys baǵyttary boıynsha memlekettik qarjy qarastyrylyp, 2001-2005 jj. jáne 2006-2010 jj. arnalǵan eki memlekettik baǵdarlama qabyldandy. 2011 jyly QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen densaýlyq saqtaýdy damytýdyń 2011-2015 jyldarǵa arnalǵan «Salamatty Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy. Ol JITS-ke qarsy kúres baǵytyn ǵana emes, basqa da aýrýlardyń naqty túrlerimen kúres salalaryn qamtydy. «Salamatty Qazaqstan» baǵdarlamasy QR Prezıdentiniń «QR 2020 jylǵa deıingi Strategııalyq damý jospary týraly» 2010 jylǵy 1 aqpandaǵy № 922 Jarlyǵy negizinde daıyndaldy. «Salamatty Qazaqstanǵa» AITV boıynsha eki maqsatty kórsetkish engizilgen: birinshisi – 15-49 jastaǵy adamdar arasynda ınfektsııanyń taralýyn 2015 jylǵa qaraı 0,2-0,6% deńgeıinde ustap turý jáne ekinshisi – bas bostandyǵynan aıyrylǵandar arasynda AITV ınfektsııasynyń taralýyn < 5% deńgeıinde ustap turý. 2013-2015 jyldary Úkimet atalmysh baǵytta belgili bir progreske qol jetkizdi, sondaı-aq birqatar uıymdastyrýshylyq jáne quqyqtyq problemalardyń bar ekendigi de anyqtaldy. Saıası sheshimder jáne memlekettik bıýdjet esebinen tıisti qarjylandyrý AITV ınfektsııasynyń aldyn alý, emdeý jáne kútimi qyzmetterin sapaly deńgeıde oryndaýǵa múmkindik beredi.
«Salamatty Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasynda penıtentsıarlyq júıede týberkýlezben jáne AITV/JITS-pen syrqattanýshylyq pen ólim-jitimi deńgeıin tómendetý maqsaty qoıylǵan. Onyń ishinde qylmystyq-atqarý júıesi mekemelerindegi týberkýlez jáne AITV/JITS naýqastaryna medıtsınalyq kómek kórsetý, sondaı-aq penıtentsıarlyq júıelerdegi adamdar arasynda aqparat taratý mindetteri qarastyrylǵan. Degenmen, bul baǵdarlamada AITV/JITS juqtyrǵan adamdardyń jalpy sany emes, bas bostandyǵynan aıyrý organdarynda, penıtentsıarlyq júıedegi jaǵdaıǵa ǵana basa nazar aýdarylǵan syńaıly.
AITV boıynsha qazirgi statıstıkadan mysal keltiretin bolsaq:
- AITV-men ómir súretin adamdardyń jalpy sany 38,0 mln adamdy qurady (2019 j.). Onyń ishinde 36.2 mln - eresekter, 1,8 mln – 0-14 jas arasyndaǵy balalar.
- AITV jańadan juqtyrǵandardyń sany – 1,7 mln. (2019 j.)
- 2019 jyly AITV juqtyrǵan adamdardyń 81%-y óz densaýlyq jaǵdaıy týraly biledi.
- AITV-ny juqtyrýdyń jańa faktileri 1998 jylmen salystyrǵanda 40% - ǵa azaıdy, bul – eń joǵarǵy kórsetkish.
- 2019 jyly JITS-pen qatysty aýrýdan qaıtys bolǵandardyń jalpy sany 690 myń adam. Salystyratyn bolsaq, 2004 jyly – 1,7 mln adam, 2010 jyly 1,1 mln adam.
Densaýlyqqa qatysty kóptegen máseleler sııaqty, osy dertpen kúres COVID-19 pandemııasy jaǵdaıynda qosymsha problemalarǵa tap boldy. AITV-nyń aldyn-alý, testileý, emdeý jáne kútim jasaý densaýlyq saqtaý júıesi damymaǵan elderde kúrdeli qıyndyqtar týǵyzady. COVID-19 saldarynan AITV-ǵa qarsy negizgi qyzmetterdiń shektelýi nemese toqtap qalýy azamattardyń ómirine tikeleı qaýip tóndiredi. Osyndaı sharalardyń shektelýi men baıaý iske asyrylýy halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń AITV-ny juqtyrý, JITS-pen baılanysty ólim qaýpin arttyratyny belgili. Alaıda, búkil álemde medıtsına qyzmetkerleri men qoǵamdyq uıym ókilderi COVID-19 pandemııasy ákelgen qıynshylyqtarǵa qaramastan, qyzmettiń ınnovatsııalyq tásilderin, qazirgi tehnologııanyń múmkindikterin qoldana otyryp, indetke qarsy kúrestiń mindetin tabysty oryndap keledi.
COVID-19 pandemııasy kezeńinde jeke adam densaýlyǵy men qaýipsizdigi barsha adamzattyń qaýipsizdigine yqpal etetinine kóz jetkizdik. Densaýlyq saqtaý salasynyń mundaı synaǵy halyqtyń áleýmettik osal jáne álsiz toptaryna áser etetini sózsiz. Atap aıtqanda, bıylǵy jaǵdaı AITV/JITS-men ómir súretin adamdarǵa, áıelderge, balalarǵa kúndelikti ómirde kóptegen qıynshylyqtar týdyryp otyr. Bul birinshi kezektegi mańyzdy medıtsınalyq kómek alýǵa baılanysty máselelerdi de qamtıdy. Sonymen qatar, álemniń ár aımaǵyndaǵy ekonomıkalyq sanktsııalar, saýda teketiresi, munaı daǵdarysy sebebinen kóptegen elderde áleýmettik jáne ekonomıkalyq teńsizdik kúsheıe tústi, ol óz kezeginde halyqtyń keıbir toptary arasynda AITV-ǵa osaldyqty arttyrady. Alaıda, bul daǵdarysty birlesken kúsh-jigermen oń ózgerister múmkindigi retinde de qarastyrýǵa bolady. COVID-19 pandemııasyn eńserip kele jatqan álemdik qaýymdastyq AITV/JITS-tyń qoǵam densaýlyǵyna qaýpin joıa alady degen senim bar. ıÝNESKO Bas dırektory Odrı Azýle aıtqandaı, JITS-ty seriktestermen tyǵyz baılanysa otyryp qana jeńýge bolady. Sonyń ishinde aǵartý sııaqty eń mańyzdy salaǵa kóńil bólýimiz kerek. Óıtkeni JITS-pen kúres tek qana medıtsına men ǵylymnyń qolynda emes. Kóp jaǵdaıda ol halyqtyń bilimine baılanysty dep esepteıdi.
Halyqaralyq yntymaqtastyq pen qoǵam belsendileriniń qyzmeti atalmysh indetten zardap shekken adamdardy tıisti aqparatpen, qyzmettermen, áleýmettik qorǵaýmen qamtý, eń bastysy – olarǵa úmit pen senim syılaý turǵysynan ózekti. Degenmen, mundaı yntymaqtastyq tek halyq tarapynan ǵana emes, Úkimetter, demeýshiler, dinı-rýhanı kóshbasshylar, azamattyq qoǵam — búkil álem halqynyń densaýlyǵyn nyǵaıtýǵa jan-jaqty úles qosýy tıis. COVID-19 sonymen birge bul protseste saıası erik-jigerdiń qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetti. Kóptegen elderdiń úkimetteri tótenshe sharalar qabyldady jáne adam ómirin qorǵaý, halyqtyń kiris kózderin saqtaý úshin qarjy resýrstaryn jumyldyrdy. Memleketter AITV-men ómir súretin adamdardy emdeýdiń úzdiksizdigin qamtamasyz etý úshin bir-birimen yntymaqtasyp, COVID-19 vaktsınasyn barlyǵyna birdeı qol jetimdi qylýǵa shaqyrdy.
Qazaqstan Respýblıkasynda 1996 jyldan bastap halyqtyń AITV juqtyrý qaýpi joǵary toptarynda aldyn alý is-sharalary uıymdastyrylyp keledi. Jalpy, Táýelsizdigin jarııalaǵan alǵashqy jyldardan bastap memlekettik baǵdarlamalarda, Elbasy Joldaýlary men Strategııalyq qujattarda halyqtyń densaýlyǵy taqyrybyna erekshe oryn bólingen. Qazaqsha qujattarda HIV/AIDS ınfektsııasy AQTQ/JQTB nemese AITV/JITS dep kórsetilgen. AITV/JITS - adamnyń ımmýn tapshylyǵy vırýsy/juqtyrylǵan ımmýn tapshylyǵy sındromy. 1996 jyly Úkimet Qaýlysyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda JITS-tyń aldyn alý jáne oǵan qarsy kúres jónindegi 1996-2000 jyldarǵa arnalǵan is-sharalar jospary bekitildi. Keıingi jyldary profılaktıkalyq jumys baǵyttary boıynsha memlekettik qarjy qarastyrylyp, 2001-2005 jj. jáne 2006-2010 jj. arnalǵan eki memlekettik baǵdarlama qabyldandy. 2011 jyly QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen densaýlyq saqtaýdy damytýdyń 2011-2015 jyldarǵa arnalǵan «Salamatty Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy. Ol JITS-ke qarsy kúres baǵytyn ǵana emes, basqa da aýrýlardyń naqty túrlerimen kúres salalaryn qamtydy. «Salamatty Qazaqstan» baǵdarlamasy QR Prezıdentiniń «QR 2020 jylǵa deıingi Strategııalyq damý jospary týraly» 2010 jylǵy 1 aqpandaǵy № 922 Jarlyǵy negizinde daıyndaldy. «Salamatty Qazaqstanǵa» AITV boıynsha eki maqsatty kórsetkish engizilgen: birinshisi – 15-49 jastaǵy adamdar arasynda ınfektsııanyń taralýyn 2015 jylǵa qaraı 0,2-0,6% deńgeıinde ustap turý jáne ekinshisi – bas bostandyǵynan aıyrylǵandar arasynda AITV ınfektsııasynyń taralýyn < 5% deńgeıinde ustap turý. 2013-2015 jyldary Úkimet atalmysh baǵytta belgili bir progreske qol jetkizdi, sondaı-aq birqatar uıymdastyrýshylyq jáne quqyqtyq problemalardyń bar ekendigi de anyqtaldy. Saıası sheshimder jáne memlekettik bıýdjet esebinen tıisti qarjylandyrý AITV ınfektsııasynyń aldyn alý, emdeý jáne kútimi qyzmetterin sapaly deńgeıde oryndaýǵa múmkindik beredi.
«Salamatty Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasynda penıtentsıarlyq júıede týberkýlezben jáne AITV/JITS-pen syrqattanýshylyq pen ólim-jitimi deńgeıin tómendetý maqsaty qoıylǵan. Onyń ishinde qylmystyq-atqarý júıesi mekemelerindegi týberkýlez jáne AITV/JITS naýqastaryna medıtsınalyq kómek kórsetý, sondaı-aq penıtentsıarlyq júıelerdegi adamdar arasynda aqparat taratý mindetteri qarastyrylǵan. Degenmen, bul baǵdarlamada AITV/JITS juqtyrǵan adamdardyń jalpy sany emes, bas bostandyǵynan aıyrý organdarynda, penıtentsıarlyq júıedegi jaǵdaıǵa ǵana basa nazar aýdarylǵan syńaıly.
Avtory Oljas Beısenbaev
