1 shilde. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 1 shildege arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1929 jyly Qyzylordada «Syr boıy» gazetiniń alǵashqy sany shyqty. Gazet bir emes, birneshe ret ataýyn ózgertti – «Lenın týy», «Lenın joly», sodan keıin «Syr boıy» burynǵy ataýyna qaıta oraldy.
Gazet «Qurmet belgisi» ordenimen, «Altyn Juldyz» ulttyq jýrnalıstik joǵary marapatymen marapattaldy.
1958 jyly Qazaq temir joly quryldy. Uzyndyǵy 11 myń shaqyrymnan asatyn ol 15 tarmaqtan turdy jáne Qazaqstandy Sibirmen, Oralmen, Edil boıymen, Qyrǵyzstanmen jáne Orta Azııamen baılanystyratyn barlyq magıstraldy biriktirdi.
1967 jyly «Almatykýltbytstroı» AAQ (burynǵy «Almatykýltbytstroı» tresi) qurylyp, Almaty qalasynyń maqtanyshy sanalatyn birqatar biregeı nysandardy saldy. Olardyń ishinde eń mańyzdylary: áýejaıdyń vokzal ǵımaraty, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik murajaıy, Úkimet ǵımaraty, apparattyq-stýdııa kesheni, tsırk ǵımaraty, Á.Qasteev atyndaǵy óner murajaıy, «Qazaqstan» qonaq úıi, Ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti, «Almaty» qonaq úıi t.b. bar.
1988 jyly kúndelikti «Almaty aqshamy» gazetiniń alǵashqy sany shyqty. Gazettiń alǵashqy bas redaktory I.Beısebaev boldy. Gazet Almatynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı ómirin qamtıdy.
1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Katar Memleketi arasynda dıplomatııalyq qatynastar ornatý týraly Birlesken kommıýnıkege qol qoıyldy.
Katar memleketi Azııanyń ońtústik-batysyndaǵy attas túbekte ornalasqan jáne úsh jaǵynan Parsy shyǵanaǵynyń sýlarymen jýylady. Aýdany - 11 586 km². Resmı tili – arab tili. Astanasy - Doha. Valıýta - Katar rıaly. Memleket basshysy – ámir. Muragerlik bıleýshi Ál-Tanı áýletiniń ishinde er tuqymy arqyly júzege asyrylady - ámir taǵyna zańdy muragerdi taǵaıyndaıdy.
1994 jyly Almatyda qazaq jaýyngeri Raıymbekke keseneniń ashylýy boldy.
Raıymbek Túkeuly (1705-1785) - Aǵa júzdiń alban rýynan shyqqan jaýynger, Qarataý men Jetisý tóńiregin jońǵarlardan azat etý jolyndaǵy kúres basshylarynyń biri. Toraıǵyr men Sógeti taýlarynyń arasyndaǵy Oıran tóbe jerindegi shaıqasta erekshe kózge tústi. Raıymbek jońǵarlardy qazaq jeriniń ońtústik-shyǵys shekarasynan birjola qýyp shyǵarýda úlken ról atqardy. Onyń belsene atsalysýymen Tekes, Qarqara ózenderi boıyndaǵy shekaralar anyqtaldy. Ol Narynqolda ornatqan alyp qyzyl stela qazaq-qytaı shekarasyn belgileý kezinde eskertkish belgi boldy.
1994 jyly qazaqstandyq ǵaryshker Talǵat Musabaev bortınjener bolyp ǵaryshqa ushty. Ushý 126 kúnge sozyldy. Ushý barysynda jalpy uzaqtyǵy 11,07 mınýt bolatyn 2 ǵaryshtyq serýen oryndaldy.
1996 jyly Şýche qalasynda Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteri úshin kishi komandalyq quramdy daıarlaý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrliginiń Kadet korpýsy ashyldy. 2000 jyly bul oqý ornyna Shoqan Ýálıhanovtyń esimi berildi.
2013 jyly «Qazmedıa ortalyǵy» ǵımaratynda tuńǵysh memlekettik «Kazsport» sport telearnasy ashyldy. Tujyrymdama boıynsha Kazsport salaýatty ómir saltyn nasıhattaýǵa, buqaralyq sport mádenıetin damytýǵa jáne ulttyq sport túrlerin nasıhattaýǵa baǵyttalǵan. Translıatsııa «Otau TV» ulttyq tsıfrlyq spýtnıktik jelisi jáne «Alma TV», «ID TV», «Digital TV», «ICON TV» jáne t.b. iri kabeldik operatorlary arqyly júzege asyrylady.
2015 jyly «Saǵyp» sharýa qojalyǵynda daıyndalǵan pavlodarlyq qymyz ıAkýtııada ótken «Qymyz – táńir sýsyny» atty birinshi halyqaralyq baıqaýda úzdikterdiń biri bolyp tanyldy. Baıqaýǵa Mońǵolııa, Bashqurtstan, Tyva, Qyrǵyzstan elderinen bıe sútinen jasalǵan sýsyn óndirýshiler, jergilikti aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri men kásiporyndar qatysty.
2018 jyly Astanada jańa «Jetisý» saıabaǵy ashyldy, onda jaıaý serýendeý áýesqoılary úshin abattandyrylǵan serýendeý aımaǵy men tynysh demalys aımaǵy jasaldy. Munda saıabaqtyń ortalyq kire berisinen ońtústikten soltústikke qaraı sýburqaqtar men Almaty oblysynyń sımvoly Aport alańy, taýlarǵa elikteıtin tóbeler, besedkalar bar bas alleıa ornalasqan. Alleıa alty japyraqshadan turatyn Táńiri alańymen aıaqtalady, onda ártúrli jastaǵy balalarǵa arnalǵan oıyn alańdary men aımaqtyń rámizderi - kúl alleıasy, Tamǵaly-tas petroglıfteri bar tastar, Sharyn kanony jartastary ornalasqan. Alańnyń ortasynda Qazaqstannyń aımaqtaryna eliktep, hosh ıisti shópterden, gúlderden, sýsymaly butalardan turatyn Qazaqstannyń kartasy beınelengen. Alań arqyly ımprovızatsııalanǵan Balqash kóline quıatyn sándik ózen ótedi.
2018 jyly Qazaqstanda alǵash ret Ulttyq dombyra kúni toılandy. «Qazaq eli» monýmenti janyndaǵy alańda halyqtyq merekeler ótip, munda kıiz úıler men qazaqtyń ulttyq mýzykalyq aspaptarynyń murajaıy ornatyldy. Murajaıǵa Qurmanǵazy, Dına Nurpeıisova, Ahmet Jubanov syndy uly tulǵalar, kúıshiler oınaǵan aspaptar qoıyldy.
2020 jyly Almaty oblysy Aqsý aýdanyndaǵy qorǵandardy qazý kezinde otandyq arheologtar sensatsııalyq jańalyq ashty. Bular pazyryq mádenıeti ókilderiniń eń ońtústik jerlengen qorymdary bolyp shyqty, bul Altaı taýyndaǵy ejelgi taıpalardyń qazirgi Reseı, Mońǵolııa jáne Shyǵys Qazaqstannyń irgeles aýmaqtarynda ǵana emes, Jetisýda da ómir súrgenin kórsetedi. Olardyń batysqa qaraı qonys aýdarǵan kóshi-qon joly da anyqtaldy. Arheologtardyń aıtýynsha, bul joldy keıin ǵundar halyqtardyń uly qonys aýdarýy kezinde paıdalanǵan, keıin ol Uly Jibek jolynyń bir tarmaǵyna aınalǵan.
2021 jyly Túrkııada Ulttyq dombyra kúnin toılaýǵa arnalǵan mýzyka festıvali uıymdastyryldy. Oqıǵalar Túrkııa astanasynyń kórikti jerlerinde – tarıhı Estergon saraıynda, Ankara saraıynda, Túrkistan ǵımaratynda, Túrik Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń kitaphanasynda jáne Túrki tarıhı murajaıynda ótti.
Ulttyq dombyra kúni – qazaq halqynyń eń kóne mýzykalyq aspaby merekesi. Bul data qazaqstandyq qoǵamdy ortaq mádenı qundylyqtar tóńireginde toptastyrý maqsatynda belgilendi.
2021 jyly Halyqaralyq áýejaıda jańa CIP zaly ashyldy, onyń qyzmetterin kez kelgen adam astanalyq áýejaıǵa kelgen nemese ketken kezde aldyn ala ótinishsiz paıdalana alady jáne CIP lounge kassasynda qyzmet aqysyn tóleı alady. CIP jolaýshylary áýe kemesine otyrǵyzý jáne bagajdy alý kezinde árqashan basymdyqqa ıe bolady.
2023 jyly Astanada ótken «Elord Cup» halyqaralyq týrnırinde boksshy Ermahan Jaqpekov álem chempıonyn sensatsııalyq túrde jeńgen bolatyn. 71 kelige deıingi jekpe-jekte Jaqpekov 2021 jylǵy álem chempıony japondyq Sevon Okazavamen kezdesip, ony tóreshilerdiń sheshimimen (3:0) jeńdi.
