«Jyndy» jazýshylar» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 30 mamyr, juma kúni jaryq kórgen ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

Elimizdiń bas gazeti « Egemen Qazaqstan » basylymy óziniń juma kúngi sanynda keshegi Astanada ótken Joǵary Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńes­tiń Memleketter bas­shy­lary deńgeıindegi oty­rysyna qatysty jáne ondaǵy kóterilgen máseleler men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly sharttyń basty qaǵıdattary jaıynda maqala jarııalady.

«Otyrys Qazaq­stan Respýblıkasynyń Pre­­zıdenti Nursultan Na­zar­baevtyń, Reseı Federa­tsııasynyń Prezıdenti Vla­dımır Pýtınniń, Bela­rýs Respýblıkasynyń Pre­zıdenti Aleksandr Lýkashen­konyń qatysýymen shaǵyn quramdaǵy kezdesýden bas­taldy. Memleket basshylary Keden odaǵy men Bir­tu­tas ekonomıkalyq keńis­tikti damytýdyń negizgi ba­ǵyt­taryn, sondaı-aq, eýra­zııalyq ıntegratsııalyq úde­risterdi keńeıtý máselelerin talqylady», - dep jazylǵan « Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq - ýaqyt talabyna laıyqty jaýap » atty materıalda.

« Aıqyn » basylymy « Jyndy » jazýshylar » atty taqyryppen jarııalanǵan maqalada álemge uly ıdeıalar tartý etken, biraq esinen aljasyp, jazylmas júıke syrqatyna ushyraǵan jazýshylar, sýretshiler, ǵalymdardyń birazyn aldyǵa tartyp kórgen.

«Ataqty sýretshi Van Gog (1853-1890) esersoqtyqpen óziniń sol qulaǵyn ótkir ustaramen kesip tastap, sol qansyraǵan kúıinde avtoportretin salǵan, ol azdaı 37 jasynda ózin-ózi óltirgen. Artynan uly sýretshige tiri kezinde qoıylǵan 150-den astam dárigerlik dıagnozdar tabylǵan. Syr­qatynyń sumdyǵyn osydan bile be­ri­ńiz.

Amadeı Motsart (1756-1791) ózin álde­kimder ýlap óltirgeli júrgendeı sekem­de­nip, únemi úreı ústinde júrgen. Jaryq­tyq­tyń ishki túısigi aldamapty.

Jumyrtqa eken dep qolsaǵatyn qýy­ryp jibergen Isaak Nıýtonda (1643-1727) da jyndylyq jetip artylady.

Uly kompozıtor Robert Shýman (1810-1856) ózin sóıleıtin ústel izinen qalmaı qýyp júrgendeı kóripti, al túrli jańa áýenderdi ózine Bethoven molasynan joldap jatqandaı sezingen. Aqyrynda qorqynyshtan ózin-ózi óltirgen», - delinedi maqalanyń bir bóliginde.

HHI ǵasyrdaǵy teketires endi álem tilderi arasynda ótpek, dep jazady « Aıqyn » basylymy « Til úshin teketires » atty taǵy bir dúnıesinde.

«Tarıhqa júginsek, álemge tiliniń yqpa­lyn arttyrý arqyly ústemdik júrgizý bu­ryn­nan bar jáne ózin-ózi ábden aqtaǵan tásil. Sebebi ıdeologtar «Jahandaný ózara elderdi yntymaq-birlikpen mádenı-ekono­mıkalyq kommýnıkatsııa qurady. Soǵys pen birin-biri joıý úshin ketken ólsheýsiz shy­ǵyndar álemdi saqtap qalýdyń tásili - jańa energetıkalyq kózderdi tabýǵa baǵyttal­maq. Álemdi kommýnıkatsııaǵa keltiretin, yntymaqtastyqqa yntalandyratyn, ba­ǵyt­taıtyn qural - lıngvıstıkalyq kanal, ıaǵnı til», - delingen maqalada.

«Byltyr qazynadan bólingen 130 mıllıard teńge ıgerilmeı qalǵan. Bul úrdis orynsyz dástúrge aınalǵandaı. Jyl saıyn qazynadan qısapsyz qarjy bólinedi, al qorytyndysy suraýsyz. Jaýapkershilikti bir-birine silteıtin sheneýnikter eki ortada kóptegen jastardy baspanasyz, jurtty aýyzsýsyz qaldyryp keledi...» dep jazady « Túrkistan » gazeti « Esh ketken esepsiz qarjy » atty maqalada.

«Esep komıtetiniń tóraǵasy Qozy-Kórpesh Jańbyrshın men Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov depýtattar aldynda esep berdi. Komıtet tóraǵasynyń aıtýynsha, 2013 jyly 13 memlekettik baǵdarlamany iske asyrý barysy álsiregen. Sáıkesinshe bólingen qarajat da qaraýsyz jumsalyp, tipti tolyǵymen ıgerilmegen. Atap aıtsaq, «Qol jetimdi baspana» pen «Turǵyn úı sharýashylyǵyn jańǵyrtý» baǵdarlamalary kún tártibindegi máseleler. Qanshama qandasymyz baspana ala almaı, kezegin kútip sarylýda. Al páter jaldaǵan kópshiliktiń kezekke turýǵa múmkindigi de joq. Túıtkildi máseleniń mańyzdylyǵyn bile tura, qarajattyń qalaı jáne qaıda ketkenin qadaǵalamaý boıkúıezdik pe, álde jaýapsyzdyq pe?» - delinedi materıalda.

Almatynyń ortalyq meshit ımamdary mektep túlekterine UBT aldynda duǵa tileýdi usynypty, dep habarlaıdy resmı tilde shyǵatyn «Ekspress K» gazeti.

«Shyn nıet pen arnaıy súreler barlyq saýaldarǵa jaýap berýge kómektesedi, dep senedi moldalar. «UBT qarsańynda jastar kúni-túni testileýge daıyndalyp, synaqtan sátti ótetindigine úmit bildirgen tusta, jetistikke jetkizer taǵy bir máselege den qoıǵan durys: ol Allaǵa jalbarynyp, odan kómek suraý», - dep jazady din qyzmetkerleri meshittiń resmı saıtynda jáne «Ál-Fatıha» súresin úsh qaıtara oqýǵa keńes berdi», - delingen «Molılsıa lı ty na noch, pervokýrsnık?» maqalacynda.