Jyljymaıtyn múlikti satýdan túsken tabysta qun ósimi qalaı anyqtalady
«Múliktik kiris alǵan azamattardan osy másele boıynsha jıi suraqtar týyndaıdy. Satý barysynda qun ósiminen jeke tabys salyǵy esepteletinin eskerý kerek (10% mólsherleme). Túsinikti bolýy úshin qun ósimin anyqtaý kezinde mynadaı aqparatty paıdalanýdy usynamyz. Páter, saıajaı, jeke qosalqy sharýashylyq obektisi, garaj, jeke turǵyn úı boıynsha – 7 keıs; JTQ jáne kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik úshin jer ýchaskesine qatysty– 4 keıs; kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik boıynsha – 6 keıs usynylady», delingen habarlamada.
Múliktik kiristen jeke tabys salyǵyn esepteý 10% mólsherlemesi boıynsha derbes júrgiziledi jáne osyndaı kiris alynǵan jyldan keıingi jyldyń 10 sáýirinen keshiktirmeı tólenýi tıis.
Múliktik kiris alynǵan jyldan keıingi jyldyń 31 naýryzynan keshiktirilmeıtin merzimde jeke tabys salyǵy boıynsha deklaratsııany (240.00-nysan) tapsyrý qajet.
Eger tabys 2020 jyly alynsa, onda deklaratsııa 2021 jyldyń 31 naýryzynan keshiktirilmeı usynylýy kerek, al jeke tabys salyǵy 2021 jyldyń 10 sáýirinen keshiktirilmeı tólenýi tıis.
Páter, saıajaı, jeke qosalqy sharýashylyq obektisi, garaj, jeke turǵyn úı
№ 1- keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn satyp alý-satý sharty boıynsha satyp alynǵan
Obektiler: páterler, saıajaılar, jeke qosalqy sharýashylyq obektileri, garajdar, jeke turǵyn úıler
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men ony satyp alý baǵasy (quny) (satyp alý-satý shartynda kórsetilgen) arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 2-keıs
Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý arqyly buryn satyp alynǵan jyljymaıtyn múlik
Obektiler: páterler, saıajaılar, jeke qosalqy sharýashylyq obektileri, garajdar, jeke turǵyn úıler
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shart baǵasy arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 3-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn aıyrbas sharty boıynsha satyp alynǵan
Obektiler: páterler, saıajaılar, jeke qosalqy sharýashylyq obektileri, garajdar, jeke turǵyn úıler
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men ony satyp alý baǵasy (quny) (aıyrbas shartynda kórsetilgen) arasyndaǵy oń aıyrma.
Mańyzdy! Aıyrbas shartynda baǵa bolmaǵan jaǵdaıda, múlikti ótkizý baǵasy men menshik quqyǵy týyndaǵan jyldyń 1 qańtaryna «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK múlik salyǵyn esepteý úshin aıqyndalǵan baǵalaý quny arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 4-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn mura nemese qaıyrymdylyq túrinde alynǵan
Obektiler: páterler, saıajaılar, jeke qosalqy sharýashylyq obektileri, garajdar, jeke turǵyn úıler
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men múlik ótkizilgen jyldan keıingi jyldyń 31 naýryzynan keshiktirilmeı aıqyndalǵan menshik quqyǵy týyndaǵan kúngi naryqtyq quny arasyndaǵy oń aıyrma.
Mańyzdy! Naryqtyq quny bolmaǵan jaǵdaıda, ne naryqtyq qunyn aıqyndaý merzimi saqtalmaǵan kezde múlikti ótkizý baǵasy (quny) men menshik quqyǵy týyndaǵan jyldyń 1 qańtaryna «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK múlik salyǵyn esepteý úshin aıqyndalǵan baǵalaý quny arasyndaǵy oń aıyrma.
Naryqtyq qundy baǵalaýshylar anyqtaıdy.
№ 5-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn syıǵa tartý sharty boıynsha alynǵan
Obektiler: páterler, saıajaılar, jeke qosalqy sharýashylyq obektileri, garajdar, jeke turǵyn úıler
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK menshik quqyǵy týyndaǵan jyldyń 1 qańtaryna múlik salyǵyn esepteý úshin aıqyndalǵan baǵalaý quny arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 6-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn talap etý quqyǵyn basqaǵa berý nátıjesinde satyp alynǵan
Obektiler: páterler, saıajaılar, jeke qosalqy sharýashylyq obektileri, garajdar, jeke turǵyn úıler
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy (quny) men turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shart boıynsha turǵyn ǵımarattaǵy úlesti talap etý quqyǵyn satyp alǵan qun arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 7-keıs
Jeke turǵyn úı buryn óz betinshe salynǵan
Obektiler: jeke turǵyn úı
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy (quny) men múlik ótkizilgen jyldan keıingi jyldyń 31 naýryzynan keshiktirilmeı aıqyndalǵan menshik quqyǵy týyndaǵan kúngi naryqtyq quny arasyndaǵy oń aıyrma.
Mańyzdy! Naryq quny bolmaǵan jaǵdaıda, ne naryq qunyn aıqyndaý merzimi saqtalmaǵan kezde, múlikti ótkizý baǵasy (quny) men menshik quqyǵy týyndaǵan jyldyń 1 qańtaryna «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK múlik salyǵyn esepteý úshin aıqyndalǵan baǵalaý quny arasyndaǵy oń aıyrma.
Naryqtyq qundy baǵalaýshylar anyqtaıdy.
Jeke turǵyn-úı qory (JTQ) jáne kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik úshin jer ýchaskesi
№ 1-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn satyp alý-satý sharty boıynsha satyp alynǵan
Obektiler: JTQ jáne kommertsııalyq jyljymaıtyn múlikke arnalǵan jer ýchaskeleri, baý-baqsha ýchaskeleri.
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi:
JTQ úshin jer ýchaskeleri úshin - menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem;
kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik úshin jer ýchaskeleri úshin – ıelený merzimine qaramastan;
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men ony satyp alý baǵasy (quny) arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 2-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn aıyrbas sharty boıynsha satyp alynǵan
Obektiler: JTQ jáne kommertsııalyq jyljymaıtyn múlikke arnalǵan jer ýchaskeleri, baý-baqsha ýchaskeleri.
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi:
JTQ úshin jer ýchaskeleri úshin - menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem;
kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik úshin jer ýchaskeleri úshin – ıelený merzimine qaramastan;
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men ony satyp alý baǵasy (quny) arasyndaǵy oń aıyrma
(aıyrbas shartynda kórsetilgen).
Mańyzdy! aıyrbas shartynda baǵa bolmaǵan jaǵdaıda, múlikti ótkizý baǵasy men kadastrlyq qun arasyndaǵy oń aıyrma, bul rette memlekettik jer kadastryn júrgizetin «Azamattarǵa arnalǵan úkimet»MK neǵurlym kesh kúnderdiń birine:
jer ýchaskesine menshik quqyǵy týyndaǵan kúnge;
jer ýchaskesine menshik quqyǵy týyndaǵan kúnniń aldyndaǵy sońǵy kúnge aıqyndaǵan qun kadastrlyq qun (baǵalaý quny) bolyp tabylady.
№ 3-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn mura nemese qaıyrymdylyq túrinde alynǵan
Obektiler: JTQ jáne kommertsııalyq jyljymaıtyn múlikke arnalǵan jer ýchaskeleri, baý-baqsha ýchaskeleri.
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi:
JTQ úshin jer ýchaskeleri úshin - menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem;
kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik úshin jer ýchaskeleri úshin – ıelený merzimine qaramastan;
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlik ótkizilgen jyldan keıingi jyldyń 31 naýryzynan keshiktirilmeı aıqyndalǵan menshik quqyǵy týyndaǵan kúngi naryqtyq quny men múlikti ótkizý baǵasy (quny) arasyndaǵy oń aıyrma.
Mańyzdy! naryqtyq quny bolmaǵan jaǵdaıda ne naryqtyq qunyn aıqyndaý merzimi saqtalmaǵan kezde - múlikti ótkizý baǵasy (quny) men kadastrlyq qun arasyndaǵy oń aıyrma, bul rette memlekettik jer kadastryn júrgizetin «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK neǵurlym kesh kúnderdiń birine:
jer ýchaskesine menshik quqyǵy týyndaǵan kúnge;
jer ýchaskesine menshik quqyǵy týyndaǵan kúnniń aldyndaǵy sońǵy kúnge aıqyndaǵan qun kadastrlyq qun (baǵalaý quny) bolyp tabylady.
№ 4-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn syıǵa tartý sharty boıynsha alynǵan
Obektiler: JTQ jáne kommertsııalyq jyljymaıtyn múlikke arnalǵan jer ýchaskeleri, baý-baqsha ýchaskeleri.
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi:
JTQ úshin jer ýchaskeleri úshin - menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 1 jyldan kem;
kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik úshin jer ýchaskeleri úshin – ıelený merzimine qaramastan;
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy (quny) men kadastrlyq qun arasyndaǵy oń aıyrma, bul rette memlekettik jer kadastryn júrgizetin «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK neǵurlym kesh kúnderdiń birine:
jer ýchaskesine menshik quqyǵy týyndaǵan kúnge;
jer ýchaskesine menshik quqyǵy týyndaǵan kúnniń aldyndaǵy sońǵy kúnge aıqyndaǵan qun kadastrlyq qun (baǵalaý quny) bolyp tabylady.
Kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik
№ 1-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn satyp alý-satý sharty boıynsha satyp alynǵan
Obektiler: kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: ıelený merzimine qaramastan
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men ony satyp alý baǵasy (quny) (satyp alý-satý shartynda kórsetilgen) arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 2-keıs
Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý arqyly buryn satyp alynǵan jyljymaıtyn múlik
Obektiler: kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: ıelený merzimine qaramastan
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shart baǵasy arasyndaǵy oń aıyrma.
№ 3-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn aıyrbas sharty boıynsha satyp alynǵan
Obektiler: kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: ıelený merzimine qaramastan
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy men ony satyp alý baǵasy (quny) (aıyrbas shartynda kórsetilgen) arasyndaǵy oń aıyrma.
Mańyzdy! Aıyrbas shartynda baǵa bolmaǵan jaǵdaıda, qun ósimi ótkizýdiń barlyq baǵasynan (qunynan) aıqyndalady.
№ 4-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn mura nemese qaıyrymdylyq túrinde alynǵan
Obektiler: kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: ıelený merzimine qaramastan
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy (quny) men múlik ótkizilgen jyldan keıingi jyldyń 31 naýryzynan keshiktirilmeı aıqyndalǵan menshik quqyǵy týyndaǵan kúngi naryqtyq quny arasyndaǵy oń aıyrma.
Mańyzdy! Naryqtyq qun bolmaǵan jaǵdaıda ne naryqtyq qundy aıqyndaý merzimi saqtalmaǵan kezde – qun ósimi ótkizýdiń barlyq baǵasynan (qunynan) aıqyndalady.
№ 5-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn syıǵa tartý sharty boıynsha alynǵan
Obektiler: kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: ıelený merzimine qaramastan
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = ótkizýdiń barlyq baǵasy (quny).
№ 6-keıs
Jyljymaıtyn múlik buryn talap etý quqyǵyn basqaǵa berý nátıjesinde satyp alynǵan
Obektiler: kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik
Menshik quqyǵynda bolý kezeńi: ıelený merzimine qaramastan
Ótkizýi kezindegi qun ósimi = múlikti ótkizý baǵasy (quny) men turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shart boıynsha turǵyn ǵımarattaǵy úlesti talap etý quqyǵyn satyp alǵan qun arasyndaǵy oń aıyrma.