Jylytý maýsymyna daıyndyq qandaı
Karantınniń elektr stansalaryn jóndeýge kesiri tıdi
Aldymen sóz alǵan Energetıka mınıstriniń aıtýynsha, elimizdiń Birtutas elektr energetıka júıesiniń turaqty jumysyn qamtamasyz etý, tutynýshylardy elektr jáne jylý energııasymen senimdi jabdyqtaý maqsatynda energetıkalyq kásiporyndardyń kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa daıyndyǵy jalǵasýda. Júıelik operator bekitken kestege sáıkes elektr stansalaryndaǵy 5 energoblok, 31 qazan, 22 týrbına jóndeldi. Al 3 energoblok, 28 qazan men 22 týrbınany jóndeý jumystary áli de júrgizilýde.
«Atalǵan elektr stantsııalaryndaǵy jóndeý jumystary bıylǵy jylytý maýsymynyń ýaqtyly bastalýyna áser etpeıdi. Jóndeý jumystaryn keshiktirý, negizinen tótenshe jaǵdaı men karantın kezeńinde shetelden qosalqy bólshekterdi jetkizý kidirisimen jáne jóndeý júrgizetin mamandardyń basqa elderden Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna kelýine qoıylǵan shekteýlermen baılanysty», - dedi Nurlan Noǵaev.
Onyń aıtýynsha, elektr jelileri boıynsha jalpy uzyndyǵy 25 828 shaqyrym elektr berý jelilerin, sondaı-aq 439 birlik joǵary voltty kishi stansalardy jóndeý josparlanǵan. Búgingi tańda 25 152 shaqyrym elektr berý jelileri men 428 kishi stansa jóndeldi. Bul jyldyq jospardyń 97 paıyzyn quraıdy. Elektr jelilerin jóndeý bekitilgen kestelerge sáıkes aıaqtalady. 457 ortalyqtandyrylǵan jylýmen jabdyqtaý qazandyqtaryn jylytý maýsymyna daıyndyq úshin 1149 qazannyń 1132-si jóndeldi. Elektr stansalarynda qajetti otyn jınaqtaý jalǵasýda. Energııa kózderi qoımalaryndaǵy kómir qory 4,5 mln tonnany, mazýt 104 myń tonnany quraıdy. Ortalyqtandyrylǵan jylýmen jabdyqtaý júıesindegi qazandyqtardyń otyn qoımalarynda 1 mln 41 myń tonna kómir, 35,5 myń tonna mazýt jınaqtalǵan. Bul bekitilgen normalarǵa sáıkes keledi. Jylytý kezeńine usynylatyn «áleýmettik mazýt» baǵasy MÓZ zaýyttarynda 1 tonnasy úshin qosymsha qun salyǵyn qosa alǵanda 58 000 teńge deńgeıinde bolady.
«Qazirgi kún tártibindegi mańyzdy másele energııa óndirýshi kásiporyndardyń otyn úshin kredıtorlyq bereshegi bolyp otyr. Sebebi 28 qyrkúıektegi jaǵdaıǵa sáıkes, energııa óndirýshi uıymdardyń «QazTransGaz-Aımaq» AQ aldyndaǵy bereshegi 4 mlrd 600 mln teńgeni qurap otyr. Sondaı-aq, energııa óndirýshi uıymdardyń «Bogatyr-Kómir» seriktestigi aldynda jalpy somasy 3 mlrd 562 mln teńge bereshegi bar», - dedi mınıstr.
Jylytý maýsymynda erekshe nazar aýdaratyn óńirler bar
Elimizdiń Energetıka mınıstrligi jylytý maýsymyna daıyndyqqa taldaý júrgizip, erekshe nazar aýdarýdy qajet ótetin óńirlerdi anyqtap otyr. Olardyń qatarynda elordamyzdan bastap Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Túrkistan oblystary bar. Máselen, BatysQazEJTK óńirlik elektr jelilik kompanııasynyń elektr jelileriniń tehnıkalyq jaǵdaıyna erekshe kóńil bólý qajettigi anyqtalǵan. Naqty aıtqanda, kásiporyndy qarjylandyrý problemalary Batys Qazaqstan oblysynyń elektr jelilerin tolyq kólemdi jóndeýge, jańǵyrtýǵa jáne rekonstrýktsııalaýǵa múmkindik bermeıdi. Jeliler tozǵan. Elektr jelilerin senimdi basqarýǵa alǵan kompanııa mindettemelerin is júzinde qajetti deńgeıde oryndamaı otyr. Al Qaraǵandy oblysy Shet aýdanynyń tutynýshylaryna elektr energııasyn berýdi jáne taratýdy júzege asyratyn «Shet Energo» seriktestigi qyzmetine qatysty Energetıka mınıstrligine turǵyndardan kóptegen shaǵymdar kelip túsýde.
«Shet Energo» seriktestigin tekserý nátıjeleri boıynsha, elektr energetıkasy salasyndaǵy normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń talaptaryn elektr jelilerin paıdalaný jáne olardyń tehnıkalyq jaǵdaıy bóliginde buzýshylyq anyqtaldy. Buǵan qosa, Seriktestik energııa berýshi uıymdarǵa qoıylatyn zańnama talaptaryna sáıkes kelmeıdi. Osyǵan baılanysty, tekseris materıaldary quzyreti boıynsha sharalar qabyldaý úshin Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetiniń Qaraǵandy oblysy boıynsha Departamentine jáne Qaraǵandy oblysynyń prokýratýrasyna joldandy. Sońǵy birneshe jyl qatarynan qanaǵattanarlyqsyz tehnıkalyq jaǵdaıyna baılanysty «ArselorMıttal Temirtaý» aktsıonerlik qoǵamynyń 2-shi jylý elektr ortalyǵynyń qazandyqtary apattyq jıi ajyratylyp otyrdy. Sonyń saldarynan Temirtaý qalasynyń turǵyndaryn jylýmen jabdyqtaý kestesi buzyldy. Ótken jylytý maýsymynda osy 2-shi jylý elektr ortalyǵynda temperatýralyq rejımdi saqtamaý boıynsha 17 jaǵdaı tirkeldi», - dedi Nurlan Noǵaev.
Mınıstrdiń aıtýynsha, 2020-2021 jyldardaǵy jylytý maýsymynda elordanyń jylýmen jabdyqtaý júıesi jumysynyń rejımdik kartasyna taldaý júrgizilgen. Taldaý qorytyndysy jylý energııasynyń tapshylyǵyn jabý úshin 2020 jylǵy jeltoqsanda paıdalanýǵa berý josparlanǵan №8 qazandyq agregaty jáne 2-shi jylý elektr ortalyǵy №6 st. týrbınasyn paıdalanýǵa berý qajet ekenin kórsetken. Joǵaryda kórsetilgen agregattar ýaqtyly paıdalanýǵa berilmegen jaǵdaıda, jylý energııasynyń tapshylyǵy bolýy yqtımal.
«Osyǵan baılanysty Nur-Sultan qalasynyń ákimdigine tutynýshylardy energııamen senimdi jáne úzdiksiz jabdyqtaýdy qamtamasyz etý maqsatynda 1-shi jáne 2-shi jylý elektr ortalyqtaryndaǵy 1-shi iske qosý keshenderin paıdalanýǵa berýdi jedeldetý qajet dep sanaımyz», - dedi Nurlan Noǵaev.
Sonymen qatar ol Túrkistan oblysyndaǵy «Kentaýservıs» kásiporny Kentaý jylý elektr ortalyǵynyń jóndeý jumystaryn qarjylandyrýǵa kóńil bólý qajettigin aıtady.
«Ortalyqty jóndeý jumystaryna jalpy 1 mlrd 844 mln teńge josparlanǵan bolatyn. Onyń ishinde tek 479 mln teńge bólindi. Bul jóndeýge talap etiletin qarjy qarajatynyń 26 paıyzyn ǵana quraıdy. Oblys ákimdiginiń qajet qarajat bólýine nazaryn aýdaramyz», - dedi mınıstr.
Energııa kásiporyndaryna aıyppul artýy múmkin
Aıta keterligi, bıyl vedomstvoaralyq komıssııanyń sheshimine sáıkes Energetıka mınıstrligi jergilikti atqarýshy organdarǵa koronavırýs ınfektsııasy jaǵdaıyna baılanysty jylytý maýsymyn aldyn ala bastaý týraly usynys engizgen bolatyn. Osyǵan oraı aǵymdaǵy jylytý maýsymy Nur-Sultan qalasynda, Aqmola, Batys Qazaqstan , Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı jáne Qaraǵandy oblystarynda bastaldy. Osy jyldyń 1 qazanynan bastap Aqtóbe jáne Atyraý oblystarynda jylytý maýsymyn bastaý josparlanyp otyr. Elimizdiń ońtústik óńirlerinde jylytý maýsymy 15 qazannan bastalmaq.
Degenmen, elimizdiń kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa ázirlik pasporttaryn alýǵa mindetti energetıkalyq kásiporyndary atalǵan qujatty alýǵa asyǵar emes. Máselen, pasport alýǵa mindetti 293 energetıkalyq kásiporynnyń 136-syna ǵana mınıstrlikke materıal kelip túsken. Ázirlik pasportyn qaraý jónindegi komıssııa jumysynyń nátıjeleri boıynsha 67 energııa kásiporny ázirlik pasportyn aldy, 69 materıal qaralýda. Al búgin ázirlik pasporttaryn alýǵa arnalǵan ótinishterdi qabyldaýdyń sońǵy kúni. Energııa kásiporyndarynyń ázirlik pasporttaryn alýǵa arnalǵan materıaldardy usynbaýynyń negizgi sebepteriniń biri – ákimshilik aıyppul mólsheriniń tómendigi. Energetıkalyq kásiporyndar kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa daıyndyq sharalaryna shyǵyndalǵansha, aıyppul tólegen jeńil de jáne yńǵaıly dep sanaıdy.
«Energııa óndirýshi, energııa berýshi uıymdardyń kúzgi-qysqy jaǵdaılarda jumys isteýge ázirlik pasportyn alý merzimin buzýy – shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine – 50, orta kásipkerlik sýbektilerine – 150, iri kásipkerlik sýbektilerine 300 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady. Osyǵan baılanysty Energetıka jáne Ádilet mınıstrlikterine energetıkalyq kásiporyndardyń kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa ázirlik pasporttaryn almaǵany úshin ákimshilik jaýapkershilikti qatańdatý máselesin pysyqtaýdy tapsyrýyńyzdy suraımyz», - dedi Nurlan Noǵaev.
Kómir tapshylyǵy joq
Aldaǵy jylý berý maýsymyna sapaly jáne ýaqtyly daıyndalý maqsatynda Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi jergilikti atqarýshy organdarmen 2020-2021 jyldardaǵy jumys josparyn bekitken. Bekitilgen josparǵa sáıkes oblystardyń, Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynyń ákimdikterine: 2020 jylǵy 1 qyrkúıekke deıin bilim berý obektileriniń 100 paıyzdyq daıyndyǵyn qamtamasyz etý; 2020 jylǵy 15 qazanǵa deıin barlyq kommýnaldyq sharýashylyq, áleýmettik sala obektilerin, turǵyn úılerdi daıyndaýdy aıaqtaý jáne barlyq avtonomdy jylý kózderin normatıvtik otyn qorymen qamtamasyz etý mindeti qoıylǵan. Búginde elimizdegi 11 158 bilim berý nysanynyń 99,6 paıyzy, densaýlyq saqtaý nysandarynyń 99,2 paıyzy daıyn.
Jergilikti atqarýshy organdar 10 662 qazandyqty daıyndyqqa keltirgen. Qalǵan 143 avtonomdy qazandyq boıynsha daıyndyq jumystary júrgizilip jatyr. Aǵymdaǵy kezeńge josparlanǵan 5038 shaqyrym jylý jelileriniń 5 024 shaqyrymy jóndeldi. Jóndeýge josparlanǵan 14 213 shaqyrym sýmen jabdyqtaý jáne sý burý ınfraqurylymynyń 14 089 shaqyrymy daıyn.
«Aldaǵy jylytý maýsymyna otyn qajettiligi 1237 myń tonna kómir men 214 myń tonna mazýtty quraıdy. Búgingi kúni 1 139 myń tonna kómir jáne 144 myń tonna mazýt daıyndaldy. Qazandyqtar úshin mazýtty satyp alýdyń qarqyny Aqmola, Jambyl oblystarynda tómen ekeni baıqalady. Ákimdikter avtonomdy qazandyqtar úshin otyndy ýaqtyly satyp alý jáne ákelý jóninde shuǵyl sharalar qabyldaýy qajet», - dedi osy másele boıynsha sóz alǵan Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov.
Onyń dereginshe, kómir óndirýshi kompanııalar 2020 jyldyń 8 aıynda 69 mln tonna kómir óndirdi. Bul ótken jyldyń tıisti kezeńine sáıkes keledi. Kómirdi eksporttaý 18,5 mln tonnany qurady. 2020-2021 jyldardaǵy kezeńde kommýnaldyq-turmystyq muqtajdyqtar men halyqqa arnalǵan kómir tutyný kólemi shamamen 10 mln tonna dep mejelengen. Onyń ishinde kommýnaldyq-turmystyq sektorǵa 2,8 mln tonna, turǵyndarǵa 7,2 mln tonna bolady. 28 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha jalpy josparǵa sáıkes kómir qorymen kommýnaldyq-turmystyq sektor 76 turǵyndar 65 paıyz qamtamasyz etildi.
«Barlyq aımaqtarda kómir qory daıyndalǵan jáne tapshylyq joq. Óńirler kómirdi kestege sáıkes jetkizip jatyr. Jylý berý maýsymyna daıyndyq bastalǵannan bastap osy jyldyń 1 mamyrynan osy kúnge deıin temirjol kóligimen 22,1 mln tonna kómir tasymaldandy. Temir jol kóliginiń parki qajettilikti tolyq qamtamasyz etedi», - dedi mınıstr.
Kommýnaldyq qyzmet tutynýshylarynyń bereshegi artyp tur
Úkimet otyrysy barysynda Beıbit Atamqulov kommýnaldyq qyzmet boıynsha bereshek ósip ketkenine kóńil aýdarǵan bolatyn. Máselen, onyń aıtýynsha, búginde kommýnaldyq qyzmetter úshin tutynýshylardyń bereshegi 17 mlrd teńgeni qurady. Aǵymdaǵy jyldyń ózinde debıtorlyq bereshek 3,4 mlrd teńgege artty. 5 aımaqta ósim baıqalady. Atap aıtqanda, Nur-Sultan qalasy turǵyndary – 1 952 mln teńge, Almaty qalasy – 4 516 mln teńge, Shymkent qalasy – 2 523 mln teńge, Mańǵystaý oblysy – 1 438 mln teńge, Qyzylorda oblysy – 1 500 mln teńge bereshek. Al bul monopolısterdiń sapaly jáne ýaqytyly qyzmet kórsetýine áser etedi.
«Jalpy jylý berý maýsymyna daıyndyq bekitilgen josparlarǵa sáıkes júrgizilip jatyr jáne turaqty baqylaýda», - dep sendiredi mınıstr.
Degenmen, ol aldaǵy jylý berý maýsymyna ýaqytyly daıyndalý maqsatynda ákimdikter: osy jyldyń 1 qazanyna deıin barlyq obektilerdi daıyndaýdy tolyǵymen aıaqtaýy, barlyq avtonomdy jylý kózderin normatıvtik otyn qorymen qamtamasyz etýi; kommýnaldyq qyzmetter úshin debıtorlyq bereshekti azaıtýy jáne aǵymdaǵy bereshektiń ósýine jol bermeý boıynsha jumysty jandandyrýy jáne sharalar qabyldaýy; halyqtyń arasynda áleýmettik shıelenisti boldyrmaý maqsatynda óńirlerde kómir jetkizýshilermen belsendi ózara is-qımyl jasaýy; turaqty negizde kommýnaldyq-turmystyq muqtajdyqtar úshin jáne halyqqa kómir jetkizý boıynsha monıtorıng júrgizýi qajettigin basa aıtty.
Óńir ákimderiniń óz aıtary bar
Úkimet otyrysynda jylytý maýsymyna daıyndyq jumystaryn durys júrgize almaı otyrǵan óńir retinde jıi atalǵan óńirdiń biri – Batys Qazaqstan oblysy bolatyn. Elordadan Úkimet músheleri baıandama jasap bolǵannan keıin sóz tizgini tıgen atalǵan óńirdiń ákimi Ǵalı Esqalıev Indýstrııa mınıstrliginde kórsetilgen málimet ótken aptanyń basynda bolǵan jaǵdaıǵa sáıkes berilgendigin alǵa tartady.
«Qazirgi tańda jaǵdaı ózgerdi. Sońǵy aptada jumysty jandandyryp, kelesi nátıjelerge qol jetkizdik. Biz qazandyqtardy, elektr qosalqy stansalardy jáne sý qubyrlaryn kúrdeli jóndeý boıynsha josparly jumystardy ótkizdik. Avtonomdy qazandyqtardyń daıyndyǵy 95,7 paıyzdy quraıdy. Sýmen qamtý jáne sý burý jelileri 95 paıyzǵa, jylytý jelileri 100 paıyzǵa daıyn. Qazirgi tańda densaýlyq saqtaý salasynyń nysandary jylytý maýsymyna 100, bilim berý nysandary 95,2 paıyz daıyn boldy», - dedi ol.
Óńir basshysynyń aıtýynsha, birqatar áleýmettik nysan 25 qyrkúıekte jylytý júıesine qosyldy. Búginde kóppáterli turǵyn úılerdiń 95 paıyzy gıdravlıkalyq synaqtan ótti. Kóppáterli turǵyn úıler jáne áleýmettik nysandar 5 qazanǵa 100 paıyz daıyn bolady.
«Turǵyndar jáne áleýmettik nysandar otynmen tolyq qamtyldy. Aýa raıynyń boljamyna sáıkes, aldaǵy 10 kúnde ortasha aýa temperatýrasy +10 gradýstan joǵary bolady. Oblys aýdandary men Oral qalasynda elektrmen jabdyqtaýdyń avtonomdy rezervtik kózderin daıyndaý qamtamasyz etildi. Táýlik boıy jumys isteıtin 72 apattyq brıgada quryldy. Kommýnaldyq keshen nysandarynda materıaldyq-tehnıkalyq resýrstardyń azaımaıtyn rezervi jınaqtaldy. Aldaǵy jylytý maýsymyna daıyndyq turaqty baqylaýda», - dedi Ǵanı Esqalıev.
Al Qaraǵandy oblysynyń ákimi Jeńis Qasymbek búginde óńirdegi jylytý maýsymyna daıyndyq jumystary tolyq aıaqtalǵanyn alǵa tartady.
«Barlyq energııa kózderinde negizgi jóndeý jumystary aıaqtalyp, stansalar shtattyq rejımde jumys isteýde. Otyn qory bar. Ony jetkizý kestege sáıkes júzege asyrylyp jatyr. Injenerlik jelilerde, oqshaý qazandyqtardy, áleýmettik-mádenı, turmystyq nysandardy jáne kóppáterli turǵyn úılerdi daıyndaý boıynsha barlyq josparlanǵan jumystar aıaqtaldy. Syrtqy aýa temperatýrasynyń kúrt tómendeýine baılanysty jáne maýsymaralyq JRVI-men syrqattanýdyń artýyna jol bermeý maqsatynda bıyl 25 qyrkúıekten bastap oblystyń soltústik óńirlerinde jylytý maýsymy bastaldy. Búginde jylýǵa 3 481 turǵyn úı jáne 775 áleýmettik-mádenı, turmystyq nysan qosylǵan», - dedi óńir basshysy.
Jeńis Qasymbektiń aıtýynsha, aýa raıynyń qolaıly bolýyna baılanysty oblystyń ońtústik óńirlerinde jylytý maýsymy 1-15 qazan aralyǵynda bastalady.
«Mınıstr kótergen máselelerge qatysty aıtar bolsam, Temirtaý qalasynyń 2-jylý elektr ortalyǵyna jańa 7-shi qazandyqty salý boıynsha búgingi tańda qazandyqtyń qurylysyna arnalǵan alań daıyn. Podolsk mashına jasaý zaýyty 907 tonna kólemdegi qajetti jabdyqtar men metall qurylǵylarynyń bir bóligin jetkizdi. Al «ArselorMıtall Temirtaý» qazandyq jabdyqtaryn daıyndaý jáne qajetti toraptar men agregattardy jetkizý jumysyn jandandyrý úshin kombınat basshylarymen kezdesý ótkizdik. Jospar boıynsha kelesi jyldyń kúzine deıin jumystardyń bári aıaqtalady. Ekinshi másele, kómirmen qamtamasyz etýge qatysty óńirde kómir satatyn 35 pýnkt bar. Avtonomdy jylytý jelilerine 854 myń tonna jáne turmystyq qajettilikke 558 myń tonna kómir jóneltildi. Atalǵan nysandarǵa aldaǵy aptanyń sońyna deıin kómir tolyq kólemde jetkiziledi. Kómirdiń ortasha baǵasy ótken jyldyń deńgeıinde qaldy», - dedi oblys ákimi.
Premer júktegen mindetter
Tutynýshylardy sapaly jylýmen qamtamasyz etýge ákim jaýapty
Otyrysta talqylanǵan máseleni qorytyndylaǵan elimizdiń Úkmet basshysy Asqar Mamın jalpy óńirlerdiń ákimderi turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq, bilim berý, áleýmettik salalardy, jylý jáne energııa nysandaryn jylytý maýsymyna daıyndaý boıynsha jaqsy jumys júrgizgendigin atap ótti. Mysaly, Aqmola, Qaraǵandy, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystarynyń jáne Almaty qalasynyń ákimdikteri áleýmettik sala nysandary men turǵyn úılerdi jylytý maýsymyna daıyndaý boıynsha jospardy 100 paıyz oryndaǵanyna basa nazar aýdardy. Aqmola, Almaty, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystary men Almaty qalasy avtonomdy qazandyqtar úshin kómir daıyndaý jónindegi josparly kórsetkishterdi aıaqtaǵanyn aıtty.
«Sonymen qatar, Aqmola, Aqtóbe, Qaraǵandy, Soltústik Qazaqstan, Pavlodar oblystarynda jáne Nur-Sultan qalasynda kommýnaldyq qajettilikter men halyq úshin otyn daıyndaý deńgeıi jetkiliksiz. Osyǵan oraı mynadaı tapsyrma beremin. Birinshi. Ákimder belgilengen merzimderde barlyq josparlanǵan jóndeý jumystaryn jáne qajetti kólemde otyn (kómir, mazýt, gaz) jetkizýdi aıaqtasyn. Energııa óndiretin jáne energııa beretin uıymdarmen birlesip, jylytý maýsymyn júrgizýge daıyndyq pasporttaryn tez arada alýdy qamtamasyz etsin. Tutynýshylardy sapaly jylýmen qamtamasyz etýge jeke jaýap beresizder», - dedi Premer-Mınıstr.
Úkimet basshysy ekinshiden, óńirlerdiń ákimderi eki apta merzimde belgilengen tártippen kómir daıyndaý jáne satý pýnktteriniń ınfraqurylymynyń qazirgi jaǵdaıyn, jetkizý kestesin, baǵalardyń negizdiligi men satylatyn kómirdiń sapasyn tekserýdi júrgizýi tıistigin basa aıtty.
«Bizde óndiriletin kómirdiń kólemi jetkilikti, sondyqtan kómirmen qıyndyqtar bolmaýy kerek», - dedi ol.
Sonymen qatar Asqar Mamın elimizdiń Indýstrııa jáne ınfraqurlymdyq damý mınıstrligine Qazaqstan temir joly kompanııasymen birlesip, kómir jetkizý úshin vagondardyń jetkilikti bolýyn qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
«Úshinshi. Óńirlerde kásiporyndardyń jetkizilgen gaz ben kómir úshin jáne tutynýshylardyń kommýnaldyq qyzmetter úshin debıtorlyq bereshegin óteý jónindegi jumystar kúsheıtilsin. Jalpy Energetıka, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrlikteri óńirler ákimdikteriniń barlyq obektilerdi jylytý maýsymyna daıyndaý jumystaryn aıaqtaýyn baqylaýǵa alyp, monıtorıngteýdi qamtamasyz etsin. Bul máseleni Úkimet únemi baqylaýda ustaıdy», - dep qorytyndylady sózin Úkimet basshysy.