Jyldan-jylǵa kóz aýrýlary kóbeıip barady – oftalmolog-hırýrg

Foto:
PETROPAVL. QazAqparat – Kóz aýrýlarynyń sany jyldan jylǵa kóbeıip barady. 2050 jylǵa qaraı álem jurtynyń jartysy alystan kórý qabiletin joǵaltady, al bir mlrd-qa jýyq adam soqyr bolyp qalýy múmkin. Bul – mamandardyń boljamy. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń statıstıkasyna súıensek, kóz aýrýlarynyń 80 % aldyn alýǵa jáne emdep jazýǵa bolady. Osyǵan oraı QazAqparat tilshisi kóz aýrýlary, onyń aldyn alý, emdeý joldary jaıynda Petropavldaǵy medıtsınalyq ortalyqtardyń biriniń oftalmolog-hırýrgi Ámına Mádıevany áńgimege tartqan edi.

- Kóz aýrýlary jyldan jylǵa kóbeıip keledi, oǵan basty sebep ne?

- Iıa, kóz aýrýlary kóbeıip keledi. Alystan kórmeıtinder, glaýkoma, kataraktamen keletin patsıentter sany ulǵaıdy. Jasyna baılanysty kóz torynda ózgeristeri bar syrqattar keledi. Kóz tory patologııasy bar naýqastardyń sany artty.

Adamdardyń turmys saltynyń ózgerýi, zamanaýı tehnıkanyń damýy áser etip jatyr. Ómirimizdiń basym bóligi – kompıýter men gadjetterdiń aldynda ótedi. Biraq kóz aýrýlarynyń paıda bolýyna basqa da faktorlardyń áser etetinin umytpaıyq.

Olar, mysaly, tuqymqýalaýshylyq, túrli jaraqattar, basqa aýrýlardyń, máselen, qant dıabetiniń áseri, zob, búırek aýrýlary da kózge áser etedi. Shala týǵan nárestelerde týa bitti mıopııa, aralas astıgmatızm, glaýkoma jıi kezdesedi.

Mıopııa degenimiz - kózdiń alystan kórmeýi, jalpy bul aýrý balalar arasynda óte jıi kezdesedi. Mıopııa ádette, ata-anadan tuqym qýalaýshylyq jolmen beriledi nemese balanyń kózi soǵan beıim bolyp týýy múmkin.

Ýaqyt óte kele kózge durys kútim jasalmasa mıopııa damıdy jáne balanyń jasy ósken saıyn kórý qabileti kemı bermek.

- Mıopııany emdeýdiń bir joly – lazerlik túzetý. Mundaı ota Petropavlda jasalady ma?

- Lazerlik korrketsııa kózdiń kórý qabiletin qalpyna keltiredi. Petropavlda, ókinishke oraı, mundaı ota áli jasalmaıdy. Biraq bizdiń ortalyqta kózin jaraqattap alǵandarǵa nemese kózine bógde zat túsken adamdarǵa ota arqyly kómek beriledi.

Budan basqa fakoemýlsıfıkatsııa, kataraktany ýltradybystyq fakoemýlsıfıkatsııa, kóz janaryn ımplanttaý, glaýkomany emdeýge qatysty barlyq, sonyń ishinde joǵary tehnologııalyq otalar, kózishilik qysymdy qalpyna keltirý sııaqty kóptegen ota jasalady.

Oftalmologııa jaqsy damyp keledi, biz qazir kóz toryna kompıýterlik tomografııa jasaımyz. Sondaı-aq makýlodıstrofııaǵa dıagnostıka jasalynady, buryn ony der kezinde anyqtamaǵandyqtan kózdiń kórý qasıeti nasharlaıtyn, tipti, soqyr bolyp qalatyn.

- Kóz aýrýy asqynyp ketpeýi úshin qaı kezde oftalmolog dárigerge kóringen jón?

- Oftalmolog dárigerge kórý nasharlaǵanda ǵana emes, jaryqqa qaraǵanda kóz aldynda túrli-tústi sheńberler paıda bolǵanda, túnde kórý tómendegende, kóz qyzarsa, qatty qyshysa, ishine qum túskendeı aýyrsa, jas toqtamaı aǵa berse de mindetti túrde kóriný kerek.

Kóz aýrýlary kóp, sondyqtan asqyndyrmaı, aldyn alý úshin mamanǵa jıi kórinýdi ádetke aınadyrǵan jón. Máselen, óńir turǵyndarynda glaýkoma, alystan kórmeý sııaqty kóz aýrýlary jıi kezdesedi. Patsıentter dárigerge ýaqytynda qaralmaıdy.

Mıopııa endi bastalyp kele jatqanda kóz tamshylary arqyly kózdiń ótkirligin qaıtarýǵa bolady.

- Kózildirik pen lınzanyń artyqshylyǵy men kemshiligi nede? Lınzany uzaq ýaqyt paıdalaný zııan degendi de estip qalamyz.

- Kózildirik taǵý da, lınzany kııý de zııan emes. Biraq ony durys tańdaı bilý kerek. Sondaı-aq dárigerdiń keńesinen keıin ǵana qoldanǵan jón. Óıtpegen jaǵdaıda «amblıopııa» - «jalqaý kóz» damýy múmkin.

Sondaı-aq, keı mamandyq ıeleri úshin kózildirik kııý yńǵaısyz bolýy múmkin. Ondaı jaǵdaıda kontaktili lınzaǵa basymdyq beredi. Lınzany jaramdylyq merziminen artyq paıdalaný, tazalyqty saqtamaý - kózdiń kórýin tómendetýi múmkin.

Kózildirik taǵatyndar úshin de birneshe kemshilik bar, qysta sýyqtan jyly jerge kirgendi áınektiń býlanýy nemese kóz aýmaǵyn shekteýi de yńǵaısyzdyq týdyrýy múmkin.

- Qos janarymyz jaqsy kórýi úshin, jańaǵydaı aýrýlardyń aldyn alý úshin ne istegen jón?

- Kompıýter aldynda jumys isteseńiz, ár jarty saǵat saıyn kózdi demaldyryńyz, ornyńyzdan turyp júrip kelińiz, terezege qarańyz. Jumys ornyndaǵy jaryqtyń durys bolýy da mańyzdy. Tym kómeski nemese tym jaryq bolsa, kózdiń nasharlaýyna ákelip soǵady. Jumys ústelindegi shamnyń jaryǵy sol jaqtan túskeni durys.

Kitap, gazet-jýrnal oqyǵanda, is tikkende 30-35 sm, teledıdardy 2,5-3 metr qashyqtyqta kórý mańyzdy. Іshimdik ishý men temeki tartý da sizdiń densaýlyǵyńyzǵa, ásirese, kózińizdiń kórý deńgeıine áser etedi.

Quramynda A, S, E dárýmeni bar taǵamdardy kóp tutynǵan jón. A vıtamıni sábizde, sary tústi bolgar buryshynda, avokado men órikte kóp. S dárýmeni ıtmurynda, qaraqatta, bolgar buryshynda, E – túrli jańǵaqtarda, ósimdik maıynda bar.

Olardy paıdalaný kózdiń kórýin jaqsartady, kózge túsetin salmaqtyń zardabyn azaıtýǵa kómektesedi.

- Rahmet!


Keıipkerdiń jeke fotosy


Seıchas chıtaıýt