JYL QORYTYNDYSY: Qoı jyly aramyzdan kimder ketti?
16000 adamǵa operatsııa jasaǵan altyn qoldyń ıesi
Grıgorın kúntizbesi boıynsha, 2015 jyl bastala salysymen, 12 qańtar kúni tańerteń hırýrg bola júrip, 16000 operatsııa jasaǵan altyn qoldardyń ıesi, altyn júrekti dáriger Muhtar Álıev 82 jasyna qaraǵan shaǵynda dúnıeden ozdy. Muhtar Álıev 1933 jyly 2 aqpanda Qyzylorda oblysynda dúnıege kelgen. 1957 jyly Almaty memlekettik medıtsına ınstıtýtyn bitirgen. 1982-1987 jyldary Qazaq KSR densaýlyq saqtaý mınıstri, A.N.Syzǵanov atyndaǵy hırýrgııa ǵylymı ortalyǵynyń dırektory bolǵan.
«Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?»
«Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» degen mýltfılmdi birneshe urpaq súıip kóredi. Bul - qazaq mýltfılmderiniń shedevri ekeni ras. Mine, aqpan aıynda Almatyda toqsan eki jasqa qaraǵan shaǵynda qazaqtyń tuńǵysh mýltıplıkatory, «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» mýltfılminiń avtory, kórnekti rejısser Ámen Qaıdarov kóz jumdy. Kınorejısser, sýretshi, QazKSR-iniń eńbek sińirgen óner qaıratkeri Ámen Qaıdarov 1923 jyly Qaraǵandy óńirinde dúnıege kelgen. 1951 jyly Almaty sýretshiler ýchılışesin bitirgen soń "Qazaqstan áıelderi", "Ara" jýrnaldarynyń redaktsııalarynda jumys istedi. 1958-1965 jyldary Máskeýdegi memlekettik kınematografııa ınstıtýtynyń kórkemsýret fakýltetinde oqydy. 1965 jyldan "Qazaqfılm" kınostýdııasynda jumys istedi. Ol - Qazaqstandaǵy mýltıplıkatsııalyq janrdyń irgesin qalaýshylardyń biri. 1967 jyly Qaıdarovtyń salǵan sýreti boıynsha halyq ertegisi negizinde tuńǵysh túrli-tústi "Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?" atty mýltıplıkatsııalyq fılm jasaldy. Bul týyndy Lenıngrad (qazirgi Sankt-Peterbýrg) qalasynda ótken Búkilodaqtyq kınofestıvalda (1968), Nıý-Iork qalasynda ótken Halyqaralyq mýltıplıkatsııalyq fılmder festıvalynda júlde aldy. Sondaı-aq, Qaıdarov "Quıyrshyq", "Janar", "Kún sáýlesinen paıda bolǵan kójek" atty mýltıplıkatsııalyq fılmderdi jasaǵan. 1980 jyly Qaıdarovqa "Aqsaq qulan", "Qojanasyr - qurylysshy", "Qyryq ótirik" sııaqty mýltıplıkatsııalyq fılmder toptamasy úshin QazKSR Memlekettik syılyǵy berildi. "Qurmet Belgisi", "Parasat" ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan.
Qazaqtyń Ger-aǵasy
2015 jyldyń 7 aqpanynda Almatyda Gerold Belger dúnıeden ótti. Shyny kerek, júreginiń sońǵy dúrsili toqtaǵanǵa deıin Gerold Belger bes ret júrek talmasyn kótergen azamat edi. Bálkim sondyqtan da bolar, jasy seksennen assa da, Ger-aǵanyń qazaq dep soqqan júregi kenet toqtap qaldy degenge sene almadyq... Jer aýyp kelgende qoınyna tyqqan qazaq ulty úshin eńbek etken, «ózge ult bir ultty osynsha súıýi múmkin emes» degen stereotıptiń tas-talqanyn shyǵarǵan, qazaqtyń tilin qany qazaq azamattardyń talaıynan artyq tekserip, qazaqtyń qatesin dos bolǵan soń jylatyp aıtqan Gerold Belger ókinishke qaraı altynshy ret ustaǵan ınfarkt dertine qarsy tura almady. «Gerold Karlovıchtiń Qazaqstanǵa degen sheksiz súıispenshilikpen órilgen ómiri shynaıy patrıotızmniń úlgisi bolyp sanalady. Onyń shyǵarmashylyq murasy bizdiń mádenıetimizdiń baǵa jetpes ıgiligine, al ómir jolyndaǵy rýhanı ar-namys qaǵıdattary ár kezeńniń urpaqtaryna jiger beretin baǵyt-baǵdarǵa aınaldy», - dedi Memleket basshysy kórnekti jazýshynyń qazasyn estigende. Jazýshy, aýdarmashy, ádebıettanýshy Gerold Belger 1934 jyly 28 qazanda dúnıege kelgen. 1941 jyly Stalınniń jarlyǵymen KSRO-daǵy barlyq nemistermen birge Qazaqstanǵa, qazaq aýylyna (SQO Ysqaq Ybyraev aýyly) jer aýdaryldy. Bul jerde jas Gerold qazaq tilin úırenedi. Qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysy Shalaqyn aýylynda qazaq orta mektebinde oqydy. Mektepti altyn medalǵa aıaqtaǵan. Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıka ınstıtýtyn jáne aspırantýrasyn támamdady. Shyǵarmalaryn nemis, orys, qazaq tilderinde jazǵan. 1958-1960 jyldary - Jambyl oblysy Baıqadam keńsharynyń orta mektep muǵalimi. 1963-1964 jyldary - «Juldyz» jýrnalynyń ádebı qyzmetkeri. 1964 jyldan shyǵarmashylyq jumysta bolǵan. 1992 jyldary nemis tilinde shyǵatyn «Fenıks» almanahy bas redaktorynyń orynbasary qyzmetterin atqarǵan. «Aýyl shetindegi úı», «Daladaǵy shaǵalalar», «Alty asý», «Tas ótkel», «Baýyrlastyqtyń jandy beınesi», «Sozvýchıe», «Ýaqytpen betpe-bet», «Motıvy treh strýn», «Gete ı Abaı», «Rodstvo», «Zemnye ızbrannıkı» zertteý eńbekteriniń, jekelegen áńgime, maqalalary engen 25-ke jýyq jınaqtardyń avtory. B.Maılın, H.Esenjanov, Á.Nurpeıisov, Á.Kekilbaev, D.Dosjanov, taǵy basqa qazaq jazýshylarynyń birqatar shyǵarmalaryn qazaqshadan orys tiline, A.Raımgen, E.Konchak, N.Vakker, taǵy basqa nemis aqyn-jazýshylarynyń jekelegen týyndylaryn nemis tilinen orysshaǵa aýdardy. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń B.Maılın atyndaǵy syılyǵynyń, Prezıdenttiń beıbitshilik pen rýhanı tatýlyq syılyǵynyń, sondaı-aq Qazaqstan PEN-klýb syılyǵynyń ıegeri. «Parasat» ordenimen marapattalǵan.
Bóten elde balalardy qutqarý úshin ómirin qıǵan qazaqstandyq
Naýryz aıynyń sońyna qaraı qazaqstandyqtar úshin taǵy birneshe qaıǵyly oqıǵa oryn aldy. 21 naýryz kúni Úndistannyń Goa aralynda «Ekspress K» respýblıkalyq basylymynyń bas dırektory Alekseı Pan dúnıeden ótti. Alekseı Pan naǵyz erlikpen qaza tapqan azamat, sebebi ol teńizdiń úlken tolqyny áketip bara jatqan úndistandyq balalardy qutqaramyn dep, ózi kóz jumdy. Ómirin qııa otyryp, sol balalardyń barlyǵyn jaǵaǵa alyp shyǵyp úlgergen eken.
Alekseı Pan Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakýltetin aıaqtaǵan. «Ekspress-K» gazetiniń bas dırektory qyzmetine 2008 jyly taǵaıyndalǵan.
Ajal ajaryńa da, bazaryńa da qaramaıdy
Ajal ajaryńa da, bazaryńa da qaramaıdy degen osy-aý. 26 naýryzda Beıjiń qalasynda nebary 44 jasynda Qytaı astanasyndaǵy meıramhanalardyń birinde túski as mezgilinde «Qazatomónerkásip» UAK-nyń basshysy Nurlan Qapparov júrek talmasynan qaıtys boldy. Onyń sońǵy qyzmeti - «Qazatomónerkásip» UAK» AQ basqarmasynyń tóraǵasy edi. 1970 jyly týǵan. Almaty tehnologııa ınstıtýtyn, Garvard ýnıversıtetiniń Dj.Kennedı atyndaǵy Joǵary basqarý mektebin bitirgen, mamandyǵy boıynsha ınjener-ekonomıst, memlekettik basqarý magıstri. Joǵary oqý ornyn bitirgennen keıin, «Aktsept» korporatsııasyn quryp, 1991 jyldan 1997 jylǵa deıin onyń prezıdenti boldy. «KazTransOıl» munaı tasymaldaý jónindegi ulttyq kompanııa», «Qazaqoıl» ulttyq munaı-gaz kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamdarynyń prezıdenti bolyp jumys istedi. Qazaqstan Respýblıkasy Energetıka jáne mıneraldyq resýrstar mınıstriniń orynbasary bolyp taǵaıyndalǵan. 2003 jyldan - «Lankaster grýpp Qazaqstan» AQ dırektorlar keńesiniń tóraǵasy. 2012 - 2013 jyldary QR Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri bolǵan. Nurlan Qapparov óziniń týǵan jerinde daryndy balalarǵa arnap, fızıka-matematıka baǵytyndaǵy mektep ashyp bergen.
«Otan Ana»
«Mendegi júrek kómekke zárý» degen joldary bar «Sońǵy kóktem» ánimen sáýirdi muńǵa bóleı syr eliniń eń talantty týmalarynyń biri Batyrhan Shúkenov 52 jasyna qaraǵan shaǵynda qara jerdiń qoınaýyna attandy. 28 sáýir kúni túnde Máskeý shaharynda «Otan Ana» dep soqqan júrek toqtady. Sóıtti de, Qazaqstandy qaıǵyǵa bóledi. Batyrdyń ómirden ozǵanyn estigen qazaqstandyqtar úlken alańdarǵa shyǵyp, onyń ánderin shyrqady. Batyrhan Shúkenov tek ánshi emes, talanatty mýzykant, júregi keń azamat edi. Qazaqstannan alǵash ret osy azamat ıÝNISEF-tiń izgi nıetti elshisi atanǵan. Batyrhan Shúkenov 1962 jyly 18 mamyrda Qyzylordada dúnıege kelgen. Jýyrda ǵana Respýblıka saraıynda Batyrhan Shúkenovtiń áriptesteri, úzeńgiles dostary, onyń ónerin baǵalaıtyn shákiretteri jınalyp, eske alý keshin uıymdastyrdy. Batyr dúnıeden ótken soń, Zeınolla Kákimjanov, Marǵulan Seısembaev, Erkin Tátishevtiń kómegimen marqumnyń qazaq tilindegi «Amanat» albomy jaryqqa shyqty. Jalpy, Batyrdyń áýel bastaǵy oıy «Otan ana», «Saǵym dúnıe» jáne osy «Amanat» albomdaryn trılogııa etip shyǵarý edi. Átteń, qamshynyń sabaǵyndaı qysqa ómiri oǵan jetpedi.
Qazaq ádebıetiniń qara nary
Qyrkúıek aıynda 89 jasqa qaraǵan shaǵynda ádebıetshi, ǵalym, QR eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Sáken Seıfýllın atyndaǵy syılyǵynyń ıegeri, Halyqaralyq joǵary mektep ǵylym akademııasynyń qurmetti akademıgi, Halyqaralyq Aıtmatov akademııasynyń akademıgi, «Parasat» ordeniniń ıegeri Tursynbek Kákishev ómirden ozdy. Tursynbek Kákishev 1927 jyly 15 tamyzda Aqmola oblysy Bulandy aýdany Bórli aýlynda dúnıege kelgen. Ádebıet zertteýshi. Fılologııa ǵylymynyń doktory (1972), professor (1973), Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri (1979). Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetin (1950), Qazaq KSR ǴA Til jáne ádebıet ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen (1960). 1944-1945 jj. Aqmola oblystyq Qazaq drama teatrynyń akteri, «Lenınshil jas» («Jas Alash») gazetinde bólim meńgerýshi, 1950-1958 jj. Partııa tarıhy ınstıtýtynda kishi ǵylymı qyzmetker, 1960-1968 jj. Qazaq KSR ǴA-nyń M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda aǵa ǵylymı qyzmetker. 1968 jyldan QazMÝ-de aǵa oqytýshy, dotsent, professor, fılologııanyń syrttaı (1978-1985), kúndizgi (1985-1986) fakýltetteriniń dekany, kóp jyl osy ýnıversıtettiń fılologııa fakýltetinde «Qazaq ádebıetiniń tarıhy men syny» kafedrasynyń meńgerýshisi bolǵan.
Nárikbaev qaldyrǵan zań mektebi
2015 jyldyń 12 qazanynda 75 jasynda belgili qoǵam qaıratkeri, zań ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetiniń prezıdenti Maqsut Sultanuly Nárikbaev ómirden ozdy. Maqsut Sultanuly 1940 jyly 30 naýryzda Almaty oblysy, Taldyqorǵan aýdany, Erkin aýlynda dúnıege kelgen. 1958-59 jj. - Ýkraın KSR Dneprodzerjınsk qalasynyń № 8 tehnıkalyq ýchılışesinde oqydy. 1963-66 jj.- Sovet Armııasynyń qatarynda áskerı boryshyn ótedi. 1974 jyly S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin zańger mamandyǵy boıynsha bitirip shyqty (qazir - ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ). Zań ǵylymdarynyń doktory (1998), quqyqtaný professory (2001), Halyqaralyq joǵary mektep akademııasynyń akademıgi (2001 jyldan bastap). M.Nárikbaev joǵary klasty bilikti sýdıa edi.
Bekzat minez ıesi
Qazan aıynyń ortasynda Atyraýda 68 jasqa qaraǵan shaǵynda QR burynǵy Premer-Mınıstri Nurlan Balǵymbaev qaıtys boldy. Balǵymbaev Nurlan Ótepuly 1947 jyly 20 qarashada Atyraý qalasynda týǵan. 1973 jyly Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynyń munaı jáne gaz fakýltetin taý-ken ınjeneri mamandyǵy boıynsha bitirdi. 1992-1993 jyldary Massachýsets ýnıversıtetiniń tyńdaýshysy boldy.Eńbek jolyn Atyraý (qazirgi Mańǵystaý) oblysynyń Quryq kentinde burǵylaýshynyń kómekshisi (1964) bolyp bastaǵan.1973-1977 jyldary "Mańǵyshlaqmunaı" birlestiginde jerasty jóndeý operatory, munaı shyǵarý jónindegi operator, skvajınalardy jerasty jóndeý sheberi. 1977 - 1992 jyldary Atyraý oblysyndaǵy Aqqystaý óndiristik qyzmet kórsetý bazasy bastyǵynyń orynbasary, "Embimunaı", "Aqtóbemunaı" birlestikteriniń bas ınjeneri, KSRO Munaı jáne gaz ónerkásibi mınıstriginiń Bas basqarmalarynda bastyqtyń orynbasary qyzmetterin atqardy. Odan keıin AQSh-tyń Massachýssets ýnıversıtetinde oqyp, munaı óndirisiniń álemdik ozyq tájirıbelerin is júzinde meńgerý úshin "Shevron" kompanııasynda jumys istedi. 1994-1997 jyldary QR Munaı jáne gaz ónerkásibi mınıstri, "Qazaqoıl" ulttyq munaı-gaz kompanııasynyń prezıdenti boldy. 1997 - 1999 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy premer-mınıstri retinde qyzmetin atqardy. 1999 jyldan "Qazaqoıl" ulttyq munaı kompanııasynyń prezıdenti, Qazaqstan úkimetiniń múshesi. 2002 jyldan - «Qazaqstandyq munaı ınvestıtsııalyq kompanııasy» AQ prezıdenti. 2007 jyldan - QR Prezıdentiniń keńesshisi, Kaspıı teńizi resýrstaryn paıdalaný máseleleri jónindegi Qazaqstannyń arnaıy ókili. 2009 jyldyń jeltoqsanynan beri - «QazMunaıGaz» salynyp jatqan kásiporyndarynyń ákimshiligi» JShS bas dırektory qyzmetin atqardy. Nurlan Balǵymbaev - elimizdiń munaı jáne gaz ónerkásibin zaman talabyna saı damytyp, qazba baılyqtardy tıimdilikpen ıgerip, halyq ıgiligine jaratý jónindegi iri jobalardy jasaý isine tikeleı aralasyp, uıytqy bolǵan tulǵa. Úkimet basshysy retinde áleýmettik saladaǵy reformatorlyǵymen, otandyq taýar óndirýshilerge múmkindiginshe qoldaý kórsetý baǵytyn ustanýymen erekshelendi. 1-dárejeli "Barys" ordenimen marapattalǵan (1999).
Ańyz - Ábish
Qoı jylynyń sońynda qazaq halqy asa aýyr qaıǵyǵa dýshar boldy. Kemeńger tulǵa, iri qoǵam qaıratkeri, asa daryndy jazýshy Ábish Kekilbaev ómirden ozdy. Ábish Kekilbaıuly 1939 jyly 6 jeltoqsan kúni Mańǵystaý oblysy, Mańǵystaý aýdany (burynǵy Gýrev oblysy), Ońdy aýylynyń Myrzaıyr degen jerinde týǵan. 1957 jyly Taýshyqtaǵy mekteptiń 1 synybyna baryp, 1948-1954 jyldary Ońdy ortalaý, al 1956-57 jyldary Úshtaǵandaǵy orta mektepte oqıdy. 1957 jyly Qazaq Memlekettik Ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetine túsedi. Ýnıversıtette ádebıet birlestigin basqaryp, jas talaptar shoǵyryn jaryqqa shyǵarady. Sońǵy kýrsta oqyp júrip, «Qazaq ádebıeti» gazetinde qyzmet atqarady. 1962 - 1965 jyldar aralyǵynda «Lenınshil Jas» gazetinde bólim meńgerýshisi bolyp istedi. 1965-1968 jyldary QazKSR Mádenıet mınıstrliginde, 1968-1970 jyldary Keńes armııasynyń qatarynda, 1970-1975 jyldary «Qazaqfılm» stýdııasynda bas redaktor, 1975-1984 jyldary Qazaqstan KP OK mádenıet bóliminde nusqaýshy, sektor meńgerýshisi, 1984-1986 jyldary QazKSR Mádenıet mınıstriniń orynbasary, 1986-1988 jyldary Qazaqstan jazýshylar odaǵy basqarmasynyń 2-shi hatshysy, 1989-1990 jyldary QazKSR tarıhı jáne mádenı eskertkishterdi qorǵaý qoǵamy Ortalyq keńesiniń tóralqa tóraǵasy, 1990 jyly Qazaqstan KP OK bólim meńgerýshisi. 1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Joǵary Keńesiniń Mádenıet, til jáne ultaralyq qatynastardy damytý jónindegi komıtettiń tóraǵasy, 1992-1993 jyldary «Egemen Qazaqstan» gazetiniń bas redaktory, 1993-1995 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik keńesshisi. 1994-1995 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy, 1996-2002 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy bolyp istedi. 2002 jyldan bastap Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Senatynyń depýtaty. Ábish Kekilbaıuly Qazaqstan Joǵarǵy Keńesine eki ret, Májilisine bir ret balamaly negizde depýtat bolyp saılanady. Ábish Kekilbaıulynyń alǵashqy óleńder jınaǵy «Altyn shýaq» 1962 jyly, «Bir shókim bult» 1965 jyly jaryq kórdi. Aýyl ómirinen jazylǵan povest, áńgimeler jınaǵy «Dala balladalary» - Ábish Kekilbaıulynyń keń tynysty epık, sýretkerlik bolashaǵyn tanytady. 1974 jyly «Dáýirmen betpe-bet» syn maqalalar jınaǵy, «Bir ýys topyraq», 1979 jyly «Tyraý tyraý tyrnalar», Mańǵystaý túbeginiń ótkeni, búgini, bolashaǵy týraly «Uıqydaǵy arýdyń oıanýy» tarıhı tanymdyq baıan, 1982 jyly «Shyńyraý» povester jınaǵy, 1992-93 jyldary Tańdamaly eki tomdyq, 1995 jyly «Zamanmen suhbat», 1998 jyly «Azattyqtyń aq tańy» pýblıtsıstıkalyq maqalalary, tolǵamdary, 1999 jyly 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jaryqqa shyqty. Ábish Kekilbaıulynyń «Úrker» (1981), «Eleń-alań» (1984) romandary qazaq ádebıetiniń úlken tabysy retinde baǵalanyp, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵyn aldy. 2001 jyly shyqqan «Talaıǵy Taraz», 2002 jyly shyqqan «Shandoz» tarıhı taqyrypty ǵylymı dáıekpen, derekpen túsinikti uǵymdy etip jetkizýdiń jańa baǵyt-baǵdaryn belgilep berdi. 2009 jyly «Syr deste» dep atalatyn avtordyń kóp jyldyq oı-tolǵaýlary, esse, estelik, sóılegen sózderiniń 5 tomdyq jınaǵy jaryqqa shyqty. Ábish Kekilbaıulynyń kóptegen shyǵarmalaryTMD halyqtary men shetel tilderine aýdarylǵan. Ol QazSSR Memlekettik syılyǵynyń1986, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń beıbitshilik jáne rýhanı kelisim syılyǵynyń -1995, «Otan» ordenimen -1999, Túrki elderi qaýymdastyǵynyń sheshimimen «Túrki dúnıesine sińirgen eńbegi úshin syılyǵyn» alady. 2003 jyly «Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev» ordenimen marapattaldy. Shandoz» «Ańyzdyń aqyry», «Úrker», «Eleń-Alań», «Konets legendy», «Pleıady - sozvezdıe nadejdy»,«Vspolohı» romandary, «Bir shókim bult», «Kúı», «Báıgetory», «Shyńyraý», «Báseke», «Hansha darııa hıkaıasy», «Qus qanaty», «Bir shoq jıde», «Shetkeri úı» povesteri jaryq kórdi. K.Gotstsıdiń «Týranbıke hanshaıym», A.P.Chehovtyń «Vanıa aǵaı», Valeho Antonıo Býeronyń «Búgin meıram, búgin toı», Genrık Ibsenniń «Úreı», L.Darkonyń «Súıiktim meniń, Elektra!», Ý.Shekspırdiń «Romeo men Djýletta», «Korıolan» jáne «Korol Lır», M.Frıshtiń «Ǵylym qýǵan Don-Jýan» shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdarǵan.