Jyl qorytyndysy: Qazaqstannyń mádenı jetistikteri
Mereıtoılar jyly
2020 jyly halqymyzdyń uly oıshyly, aqyn Abaıdyń 175 jyldyǵy men dala danyshpany, adamzattyń ekinshi ustazy ál-Farabıdiń 1150 jyldyq jáne «Ulyq Ulys» Altyn Ordanyń 750 jyldyq mereıtoılary atalyp ótti.
Mereıtoı aıasynda Abaı shyǵarmalary shet tilderine aýdarylyp, jınaqtary qaıta jaryq kórdi. Serıaldar túsirilip, baıqaýlar uıymdastyryldy. Uly aqyn bıýsti men eskertkishteri álemniń túrli elderinde ornatyldy. Al Abaı atyndaǵy kósheler Iordanııa astanasy Ammanda, Bolgarııanyń Varna qalasynda, Argentınanyń Rosarıo qalasynda ashyldy. Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy týraly barlyq aqparat agenttiktiń arnaıy aıdarynda kórsetilgen.
Uly oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabıtýraly da ǵylymı konferentsııalar men semınarlar uıymdastyryldy. Jańa kitaptar jaryq kórip, derekti fılmder túsirildi. Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde ál-Farabıdiń ǵylymı-tehnologııalyq alqabyn qurý jónindegi bastama qolǵa alynýda. Túrkistan oblysyndaǵy ál-Farabı murasyn jańǵyrtý jáne Otyrar qalashyǵyn iri týrıstik klaster retinde qalpyna keltirý boıynsha birqatar is-sharalar kesheni ótkizilgen. 19 qazan kúni Nur-Sultan qalasynda ál-Farabıdiń mereıtoıyna arnalǵan qısyndy aıaqtalý sharasy – halyqaralyq forým onlaın tártibinde ótti. Oǵan BUU, ıÝNESKO ókilderi, Iran, Túrkııa, Ázerbaıjan, Ulybrıtanııa, Mysyr, Izraıl jáne t.b. elderdiń bılik ókilderi, mınıstrler, dıplomattar, JOO rektorlary, belgili ǵalymdar qatysty.
«Abaı» telearnasy ashyldy
Abaı mereıtoıynyń eń jarqyn kórinisi mádenı-aǵartý baǵytyndaǵy «Abaı» telearnasynyń ashylýy boldy. «Aqyl oıdyń aınasy» uranymen ashylǵan «Abai tv» telearnasy qazaq jáne orys tilderinde táýligine 17 saǵat habar taratady. Teleónimderdiń 80 paıyzy qazaq tilinde efırge shyǵady. Arna «Otau TV» ulttyq spýtnıktik operatory, «Alma TV», «ID TV» kabeldik jelileri arqyly taralady. www.abaitv.kz resmı saıty arqyly onlaın kórý múmkindigi bar. Telearna ulttyq jáne álemdik óner men mádenıettiń injý-marjanyn, túrli ulttardyń ádebı jáne tarıhı mura jaýharlaryn, spektakl, balet sııaqty bekzada óner túrlerin kórermenge usynady. Otandyq televızııa kóshine uly aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda qosylyp otyrǵan jańa arnanyń negizgi mindetteriniń biri - hakim Abaı murasyn damytý isin ilgeriletý.
Elordadaǵy jańa teatr jáne jańa ǵımarat
Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı Táýelsizdik merekesi qarsańynda elordada mýzykalyq jas kórermen teatry saltanatty túrde ashyldy. Óz jumysyn bıyl 1 qazanda bastap ketken teatrǵa kastıng arqyly 50-den astam jas ártis tańdap alyndy.
Mýzykalyq jas kórermen teatry shymyldyǵyn M. Áýezovtiń «Abaı-Toǵjan» mýzykalyq dramasymen ashty. Qoıylymda Abaıdyń rólin jas ártis Aıan Ótepbergen somdasa, al onyń ǵashyǵy Toǵjandy Arelına Amangeldıeva oınady. Sondaı-aq, Abaıdyń anasy Uljannyń rólin 71-shi Kann halyqaralyq kınofestıvaliniń jeńimpazy, tanymal aktrısa Samal Eslıamovaǵa somdaý buıyrdy. Qoıylymnyń mýzykalyq keńesshisi – Dımash Qudaıbergen. Jańa teatr elordadaǵy Q. Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq teatrynyń burynǵy ǵımaratyna ornalasty.
Al 30 jyldyq tarıhy bar astanalyq Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatry jańa ǵımaratqa kóshti. Jańa ǵımarat Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń tapsyrmasymen salyndy. Jeltoqsan aıynda jańa ordadaǵy HHH teatr maýsymy qalyptasqan dástúr boıynsha M.Áýezovtiń «Abaı» qoıylymymen ashyldy . Qoıýshy rejısseri – Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Á.Orazbekov.
Sonymen birge, Nur-Sultanda EKSPO-2017 mańyndaǵy Nomad City Hall teatryna Ázirbaıjan Mámbetovtiń esimi berildi. Ázirbaı̆jan Mámbetov esimi ónersúı̆er qaýymǵa jaqsy tanys. Ult mádenıetiniń eńsesin tikteýge zor úles qosqan Ázirbaı̆jan Mádıuly Mámbetov – teatr ǵana emes, kıno salasynda da ózindik qoltańbasy qalǵan iri tulǵa.
Qazaqstannyń eki teatry men mýzeıi TMD úzdik bestiginde
15 sáýirdegi Halyqaralyq mádenıet kúnine oraı, TýrStat portaly kórermenniń suranysyn, teatr saıttary men áleýmettik jelilerdegi onlaın-translıatsııalardy zertteı otyryp, TMD-daǵy úzdik teatrlardyń reıtıngin jasady. Іrikteý nátıjesinde Almatydaǵy Abaı atyndaǵy qazaq Memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatry men Nur-Sultandaǵy «Astana Opera» Memlekettik opera jáne balet teatry úzdik teatrlardyń bestigine engen.
Sonymen birge, Almatydaǵy Á.Qasteev atyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik óner mýzeıi TMD elderiniń úzdik 5 mýzeıiniń qataryna kirdi.
Onlaın sharalar
Naýryz aıynda «COVID19» pandemııasyna baılanysty karantın tártibi kúsheıgende, QR Mədenıet jəne sport mınıstrligi óner men sporttyń barshaǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etý úshin birqatar jobany onlaın júrgizdi.
Atap aıtqanda, kún saıyn saǵat 08:00-de #BizBirgemiz #AlǵaQazaqstan heshtegimen sportshylardyń qatysýymen tańǵy jattyǵý ótti. Bul joba aıasynda elge esimi tanys atletter turǵyndardy salaýatty ómir saltyn qalyptastyrýǵa úndeıdi.
Al #óneronline heshtegimen mədenıet salasynda onlaın-dárister ótip, təjirıbeli sheberler óz salasynyń qyr-syrymen tanystyrdy. #BizBirgemiz #AlǵaQazaqstan heshtegimen sport taqyrybynda onlaın-dərister men jarystar ótti. Munda sport maıtalmandary ər sport túriniń qalyptasýy, tarıhy, damýy jaıynda baıandaıdy.
«Karantındegi juldyz» aıdarymen estradamyzdyń tanymal ənshileri onlaın-kontsert berdi jáne tyńdarman tarapynan qoıylǵan suraqtarǵa jaýap berip, pikir almasty. Olardyń arasynda tanymal ánshiler Roza Rymbaeva, Tolqyn Zabırova, Jubanysh Jeksenuly, Sáken Maıǵazıev, Medeý Arynbaev bar.
Dımash Qudaıbergen – Qazaqstannyń brendi
Qazaqstannyń brendine aınalǵan Dımash Qudaıbergenniń shyǵarmashylyǵynda da jaqsy jańalyqtar barshylyq. Bıyl ánshiniń úsh beınebaıany jaryq kórdi, olar «Across Endless Dimensions», «Qaıran elim» jáne «ıA skýchaıý po tebe» dep atalady.
Jyl basynda Dımashtyń Eýropa qalalaryndaǵy kontserti bastaldy jáne Krasnodar, Qazan, Máskeý, Kıev, Rıga, qalalarynda óner kórsetip úlgerdi. Degenmen, kornavırýs pandemııasy saldarynan Dımashtyń «Arnau Tour» álemdik týrnesi aıasyndaǵy Praga, Gambýrg, Dıýsseldorf, Shtýtgart pen Mınsktegi kontsertteri keıinge shegerildi.
Sondaı-aq, bıyl Dımash Qudaıbergen ózi týraly Manga D’R’S’ atty jańa komıkstiń keıipkeri atandy. Komıksti álemniń 7 tilinde elektrondy nemese baspa túrinde arnaıy saıttan satyp alýǵa bolady. Oqıǵa jelisi 2019 jyldyń 10 jeltoqsanynda Dımashtyń Nıý-Iorktegi kontsertinen bastaý alady. Sonymen birge, manga komandasy jahandyq jáne orys, japon, qytaı tilderindegi áleýmettik jelilerden paraqsha ashty.
Qazaqstandyq ánshiniń Polshadaǵy jankúıerleri «Dımash» radıosyn ashty. Ol jerde qandaı baǵdarlama bolatyny josparlanyp, keste qurylady. Sondaı-aq onlaın habar taratatyn jáne baǵdarlama shyǵaratyn stýdııasy bar. Radıo taqyryptyq mýzykalar, reportaj, suhbat, týrızm baǵytyndaǵy baǵdarlama, balalar men eresekterge arnalǵan avtorlyq baǵdarlamalar usynady dep josparlanýda.
Sonymen birge, Chılıde Dımashtyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan radıo iske qosyldy. «DEARMASH FM» ınternet-radıosynda aptanyń 7 kúninde Dımash Qudaıbergenniń ánderi shyrqalady.
Radıostantsııa Dımashtyń shyǵarmashylyǵyn, Qazaqstannyń mádenıetin nasıhattaý maqsatynda ashylǵan. Internet radıony Chılı halqy ǵana emes, barlyq Latyn Amerıka tyńdaı alady. Ár juma saıyn, Chılıdiń jergilikti ýaqytymen 22.00-de «DEARMASH FM» radıosynda Dımash Qudaıbergenniń oryndaýyndaǵy ándermen birge, arnaıy baǵdarlama usynylady. Onda qazaqstandyq ánshiniń shyǵarmashylyq joly, Qazaqstan týraly málimetter beriledi.
Odan bólek, Dımash ánderi Amerıka, Ispanııa, Latvııa radıolarynda shyrqalyp, AQSh pen Túrkııa telearnalarynan kórsetildi.
Danelııa Tóleshova AQSh baıqaýynda baq synady
Qazaqstandyq 14 jastaǵy Danelııa Tóleshova Amerıkanyń Got Talent baıqaýyna qatysyp, jartylaı fınalyna jetti. Jartylaı fınalda Danelııa brıtandyq tanymal ánshiniń Jessie J «Who you are» ánin oryndady.
Bastapqyda-aq , Danelııa America’s Got Talent shoý jobasynda qazylar alqasyn tań qaldyrǵan bolatyn. Onyń ónerine tánti bolǵan zal tik turyp, qol soqty.
Qazaqstandyq remıks «Gremmıge» úmitker
Qazaqstandyq mýzykant Imanbek Zeıkenovtiń SAINt JHN atty ánshiniń Roses ánine jazylǵan remıksi Grammy syılyǵyna usynyldy. Grammy — AQSh Ulttyq óner jáne dybys jazý akademııasynyń jyl saıyn tabystalatyn syılyǵy. Júldeger akademııa belsendi músheleriniń daýys berý nátıjesi arqyly 31 qańtarda anyqtalady.
Imanbek Remix laqap atymen tanymal Imanbek Zeıkenov – aqsýlyq dıdjeı jáne mýzykalyq prodıýser. Imanbek Zeıkenov qazir de Aqsý qalasynda ata-anasymen birge turyp jatyr. Bıyl ol Toraıǵyrov ýnıversıtetine oqýǵa tústi, biraq qazir qashyqtan oqıdy. Mýzykanttyń aıtýynsha, tanymal bolyp ketken «Roses» remıksin jasaý úshin bar bolǵany 2 saǵat 20 mınýt ýaqyty ketken.
Sonymen birge, qazaqstandyq mýzykant jáne mýzykalyq prodıýser Monaldin-niń (Madııar Ońaldın) tanymal ánshi K-Maro-nyń «Femme Like U» ánine jasaǵan remıksi «ıAndeks.Mýzyka» platformasynda «Jyldyń úzdik elektrondy áni» atandy. Ánshi Emma Pıterspen birge jasalǵan remıks álemdik mýzykalyq charttarda ozyp shyǵyp, bıylǵy jazdyń hıtine aınaldy. Trek álemniń Shazam qosymshalarynda, jıyrma elde birinshi orynǵa shyqty jáne mýzykalyq platformalarda mıllıondaǵan adam tyńdaǵan.
Qaraqat Bashanova – Eýrobaıqaý júldegeri
2020 jyldyń taǵy bir este qalarlyq esimi – Qaraqat Bashanova. Qaraqat Bashanova Junior Eurovision XVIII án baıqaýyna Qazaqstan atynan qatysyp, ekinshi oryn aldy. Ol baıqaýda óziniń ákesine arnaǵan «Forever» ánin shyrqady. Frantsııanyń atynan qatysqan Valentınaǵa birinshi oryn buıyrsa, úshinshi oryndy ıspanııalyq Solea ıelengen.
8 qazan kúni Junior Eurovision baıqaýynyń resmı saıtynda Qaraqat Bashanovanyń «Forever» atty ánine túsirilgen beınebaıany jarııalandy. Jobanyń avtory - belgili qazaqstandyq stsenarıst jáne rejısser Málik Zenger. Tarıhı ózgeshelikterdi eskere otyryp, kıimderdi egjeı-tegjeıli oılastyrýmen tanymal stılıst Anarbek Járdemov bastaǵan «Qazaqfılm» AQ mamandary aınalysty. Túsirilim Almaty qalasynda ótti.
Kóbeıtuz, kúı jáne qyz
Álemdegi tanymal sán jýrnaldarynyń biri Vogue óziniń Instagram paraqshasynda qazaqstandyq dombyrashy týraly post jarııalady. Astanalyq dombyrashy Marjan Qapsamat kúlgin tústi Kóbeıtuz kóliniń ortasynda ólimdi ómir jeńetin ánuran – «Keruǵly» kúıin shertken.
«Qazaqstannyń ejelgi mádenıetin zamanaýı Instagram álemine engizgen Qazaqstan, nursultandyq Marjan Qapsamatpen tanys bolyńyzdar. 23 jastaǵy qyz Qazaqstannyń ulttyq aspaby, uzyn moıny men almurt tárizdi pishini bar eki ishekti lıýtna - dombyrada oınaıdy, - dep jazǵan Vogue vıdeonyń astyna.
Ulttyq dombyra kúni álemniń 25 elinde kúı tartyldy
Jyl saıyn shildeniń alǵashqy jeksenbisine toılanatyn Ulttyq dombyra kúni álemniń 25 elinde kúı tartyldy.«QazAlliance» sheteldegi qazaqstandyqtar alıansy 20 maýsym men 5 shilde aralyǵynda «World Dombyra Festival» atty jahandyq joba ótkizdi. Joba aıasynda álemniń 25 eli men 36 qalasynan qazaqstandyqtar men etnıkalyq qazaqtar dombyra tartqan.
Reseıdiń Altaı Respýblıkasynyń turǵyny Janaıdar Nursalıev ánshi Dımash Qudaıbergenniń qurmetine «Dımash Baıjuma» kúıin arnady.
Al Qostanaı oblysynyń Amangeldi aýdanynda 1000 dombyrashy bir mezette eki kúı oryndap, Gınnestiń rekordtar kitabyna endi. Dombyrashylar bir mezette Qurmanǵazynyń «Balbyraýyn» jáne «Kelinshek» kúılerin oryndaǵan.
«Uly dala zary» fılmi Oskar júldesinen úmitti
Asharshylyq pen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan «Uly Dala zary» fılmi «Oskar» syılyǵynyń «Shet tildegi úzdik fılm» nomınatsııasyna usynyldy. «Oskar» syılyǵynyń qorytyndysy kelesi jyldyń sáýir aıynda jarııalanady.
«Uly Dala zary» fılmi – 1920-1933 jyldar aralyǵyndaǵy qazaq halqynyń basynan ótken Asharshylyq tarıhyna arnalǵan kınotýyndy. Sol zulmat kezeńde qazaq halqy asharshylyqtan qyrylyp, aman qalǵany shetelde bosyp ketýge májbúr bolǵan edi. Fılmniń tusaýkeseri 2020 jylǵy 7-9 qarasha aralyǵynda Los-Andjelestegi Halyqaralyq Azııa kınofestıvalinde ótken. Ernar Málikovtyń aıtýynsha, fılmdi túsirýge bes jyldaı ýaqyt ketken.
Qazaq kınosy álemdik baıqaýlarda
Jalpy bıyl «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń 25 kınotýyndysy 51 halyqaralyq kınofestıvalge qatysyp, 23 júldeli orynǵa ıe boldy.
Qazaqfılm kınotýyndylary «Synshylar tańdaýy 2020» jyldyq qazaqstandyq kınopremııaǵa usynylyp 5 nomınatsııa boıynsha júldeli oryndarǵa qol jetkizgen. Sonymen qatar «Kompozıtor» kórkem fılmi Kanadada ótetin halyqaralyq kınofestıvalde 4 júldeli oryndy («Úzdik kartına», «Úzdik rejıssýra», «Úzdik áıel róli» Arýjan Jazylbekova, «Úzdik er adam róli», Berik Aıtjanov) ıelengen.
Sonymen birge, bıyl Farhat Sháripovtyń «18 kılogerts» kartınasy Varshava halyqaralyq kınofestıvaliniń Gran-prı syılyǵyna ıe boldy. Rejısser Ernar Nurǵalıev túsirgen «Janym, aıtsam senbeısiń ǵoı» komedııasy Reseıdiń «Kınoshok» festıvaliniń bas júldesin qanjyǵasyna baılady. Taǵy bul kartına Býenos-Aırestegi eń kóne janrlyq kıno festıvalge qatysady.
Sondaı-aq qazaqstandyq «Chernyı, chernyı chelovek» fılminiń qoıýshy rejısseri Ádilhan Erjanov festıvaldiń «Úzdik rejıssýra» nomınatsııasynda jeńiske jetti. Al osy fılmniń basty rólin somdaǵan Danııar Alshynov úzdik akter atandy. Danııar Alshynov «Janym, aıtsam senbeısiń ǵoı» fılminde de basty rólde oınaǵan.
Qazaqstan men Ońtústik Koreıa kınematografısteri birlese túsirilgen Rýslan Paktyń «Trı» fılmi Azııadaǵy eń iri Pýsan kınofestıvalinde júldeli boldy. «Tamyz aıynda Lokarnodaǵy halyqaralyq kınofestıvalde qazaqstandyq rejısser Janat Alshanovanyń «Istorııa tsıvılızatsıı» fılmi «Kúmis qabylan» syılyǵyn ıelendi. Al rejısser Elena Lısasınanyń «Batyr» fılmi London kınofestıvalinde marapatqa ıe boldy. Osy oraıda, Ádilhan Erjanovtyń jumysyn jeke atap ótýge bolady. Bıyl rejısserdiń «Jeltaıa koshka» fılmi bedeldi Venetsııa kınofestıvaliniń «Kókjıekter» baǵdarlamasyna qatysyp, «Máskeýlik tusaýkeser» halyqaralyq kınofestıvalinde júldege ıe boldy. Sol kınofestıvalge qatysqan taǵy bir rejısser Ramazan Halıollanyń «Dombyra» fılmi ádil qazylar alqasynyń arnaıy syılyǵymen marapattalǵan.
Ázızjan Zaırov pen Muhammed Mamyrbekovtiń «Qyz ben teńiz» kórkem fılmi kezekti júldeni ıelendi. Bangladeshte ótken Cinemaking International Film Festival Halyqaralyq kınofestıval qorytyndysy boıynsha kınotýyndy «Úzdik azııalyq fılm» atalymy boıynsha jeńiske jetti.
Esterińizge salsaq, fılmdi QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysymen «Qazaqfılm» kınostýdııasynda «Novyı mır» ARDI stýdııasy túsirgen. Basty rólderdiń birin Tahır Omarov, sondaı-aq Emır Baıgazınniń «Jaralanǵan perishte» trılogııasynyń ekinshi bóliminde Kamo rólin oınaǵan Qanaǵat Tasqaraev somdady. Al basty keıipkerdiń sińlisi róline kásibı teatr jáne kıno aktrısasy GúlbaHram Baıbosynova shaqyryldy. Jeltoqsan aıynyń basynda fılm Silk Road Film Awards – Cannes kınobaıqaýynda «Áleýmettik taqyryptaǵy úzdik fılm» júldesimen marapattaldy.
Osy jyldyń eń úlken oqıǵasy – NomadStunts kaskaderlik komandasynyń negizin qalaýshy ári jetekshisi Jaıdarbek Kúnǵojınovqa álemdik kaskaderler akademııasynyń «Taýrýs» syılyǵynyń tabystalýy. Bul syılyq fılmdegi úzdik trıýkter úshin beriledi. Osy jyly ádil qazylar bizdiń kaskaderlerdiń «Tomırıs» fılmindegi eńbegine joǵary baǵa berdi.
«Muzbalaq» - úzdik anımatsııalyq fılm
2018 jyly «Qazaqfılm» kınostýdııasy shyǵarǵan «Muzbalaq» tolyqmetrajdy anımatsııalyq fılmi dúnıejúzi kórermenderiniń júregin jaýlap jatyr. Jaqynda ǵana týyndy Túrkııanyń Best Istanbul Film Festival festıvalinde úzdik tolyqmetrajdy anımatsııalyq fılm atandy.
Oǵan deıin «Muzbalaq» birden eki festıvalde – Stokgolmdaǵy kıno jáne teledıdar festıvalinde (Shvetsııa) jáne «Altyn ara» balalar fılmderiniń halyqaralyq kınofestıvalinde (Úndistan, Nıý-Delı) «Úzdik anımatsııalyq fılm» atalymynda top jardy. Stsenarıı avtorlary - Erbol Boranshy, Turdybek Maıdan, Tilek Tóleýǵazy, Adaı Ábilda.
Memlekettik rámizderdi paıdalaný aıasy keńeıdi
Qazan aıynda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Memlekettik rámizderdi paıdalaný qaǵıdalaryn qaıta qaraý qajettigin aıtty.
«Parlamenttiń birqatar depýtattary men patrıot azamattardyń elimizdiń memlekettik rámizderin, atap aıtqanda, QR memlekettik týyn keńinen qoldaný týraly usynysyn qoldaımyn. Qoldanystaǵy zańnamada týymyzdy paıdalanýǵa qatysty shekteýler bar. Mysaly, páterlerdiń balkonyna nemese úılerdiń qabyrǵasyna tý ilýge tıym salynǵan. Zańnamalyq jáne normatıvtik aktilerdi, eń aldymen, Memlekettik rámizderdi paıdalaný qaǵıdalaryn qaıta qaraý qajet» dep jazdy Qasym-Jomart Toqaev Twitter-degi paraqshasynda.
Nátıjesinde QR Úkimetiniń 2020 jylǵy 27 qarashadaǵy №801 qaýlysymen QR Memlekettik týyn, eltańbasyn jáne olardyń beınelerin, QR Memlekettik gımniniń mátinin paıdalaný qaǵıdalaryna ózgerister engizildi. Bul ózgerister arqyly azamattar úshin Memlekettik týdy paıdalaný aıasy zańnamalyq turǵyda keńeıtilip otyr.
Eń aldymen QR Memlekettik týyn jeke jáne zańdy tulǵalar ǵımarattarda, onyń ishinde balkondarda jáne saltanatty is-sharalar ótetin oryndarda patrıottyq sezimderin, qazaqstandyq biregeıligin bildirý úshin, el azamattarynyń jetistikterin qoldaý maqsatynda paıdalana alady.
Sonymen qatar jeke tulǵalarǵa osy qaǵıdalarǵa engizilgen ózgeristerge sáıkes, QR Memlekettik týyn bir qabatty nemese kóp qabatty ǵımarattarda ekstererli nusqada ornalastyrý kezinde ǵımarattyń sáýlet erekshelikterine qaramastan paıdalaný múmkindigi berildi. Budan bylaı jeke tulǵalar ǵımarattarda ornalastyrylatyn Memlekettik týdy qarańǵy ýaqytta jaryq quraldaryn qoldanbaı-aq paıdalana alady. Jalpy alǵanda, joǵaryda kórsetilgen ózgertýler Memlekettik týdyń qoldanylý aıasyn edáýir keńeıtedi, onyń qoǵamdaǵy patrıotızm rýhyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan sımvoldyq kapıtalyn jańasha uǵynýǵa múmkindik beredi.
Toǵyzqumalaq – adamzatqa ortaq mádenı mura
Jyl sońyndaǵy jaǵymdy jańalyqtardyń biri – UNESCO uıymynyń toǵyzqumalaq oıynyn adamzatqa ortaq mádenı mura dep tanýy edi. Toǵyzqumalaq oıyny Adamzattyń materıaldyq emes mádenı muralarynyń Reprezentatıvtik tizimine engizildi.
Toǵyzqumalaq (qyrǵyzdarda – Togýz korgool, túrikterde – mangala/gechıýrme) – adamnyń utqyrlyq pen tapqyrlyq qasıetin ushtaıtyn, ári matematıkalyq oılaý men tózimdilikke baýlıtyn oıyn. Ol ejelgi túrkiler qasıetti sanaǵan 9 sanyna negizdelgen. Oıyndy keıde «qoıshylar algebrasy» dep te atady. Óıtkeni, oıyn kezinde barlyq tórt negizgi matematıkalyq amal qoldanylady. Oıyn jyldamdyq pen ádis-tásil sanaýǵa qurylǵan.
«Toǵyzqumalaqtyń» enýimen birge MEMM reprezentatıvtik tizimindegi adamzattyń mádenı murasy sanatyndaǵy qazaqstandyq elementter sany 11-ge jetip otyr. Buǵan deıin bul tizimge dombyra kúı óneri, kıiz úı jasaý dástúri, aıtys, qazaq kúresi, Naýryz meıramy, saıatshylyq, jińishke nan – qatyrma, asyq oıyny, Qorqyt murasy jáne qazaq jylqyshylarynyń dástúrli kóktemgi merekelik ádet-ǵuryptary (bıe baılaý, aıǵyr qosý, qymyzmuryndyq) kirgen bolatyn.