JYL QORYTYNDYSY: Baspana qurylysynda jyldyq jospar oryndaldy
Aldymen ótken jylǵy kórsetkishterge toqtalatyn bolasaq, 2014 jylǵy jalpy alańy 7,5 mln. sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul 2013 jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 110 paıyzdy quraıdy. Al jyldyq josparǵa qatysty turǵyn úıdi iske qosý 109 paıyzdy qamtydy, ıaǵnı paıdalanýǵa berý jospary 6,9 mln. sharshy metr deńgeıinde edi.
Jalpy respýblıka boıynsha 63 724 birlik turǵyn úı, onyń ishinde 26 442 jeke turǵyn úı paıdalanýǵa berildi.
Atap aıtqanda, «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020» baǵdarlamasy boıynsha respýblıkalyq bıýdjetten bólingen qarajat esebinen jyldyq jospar boıynsha 588,9 myń sharshy metr (8147 páter) eskerilgen edi, degenmen bul jospar artyǵymen oryndalyp, 739,6 myń sharshy metr turǵyn úı (12557 páter) paıdalanýǵa berildi. Bul turǵyda QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi 2014 jylǵy turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý boıynsha alǵa qoıylǵan maqsat oryndalǵanyn atap ótýde.
2015 jylǵy qıyn ekonomıkalyq jaǵdaıǵa, sondaı-aq ekonomıkanyń kóptegen salasyndaǵy kórsetkishteriniń tómendeýine qaramastan, bıylǵy 11 aıda turǵyn úı qurylysynyń salasynda oń nátıjege qol jetkizildi. Qarjylandyrýdyń barlyq kózderi esebinen jalpy alańy 7,7 mln. sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilip, bul 2014 jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 122 paıyzdy qurady. ıAǵnı, jyldyq josparǵa qatysty turǵyn úıdi tapsyrý deńgeıi 108 paıyzdy qamtyp otyr. Osynyń aldyndaǵy josparda tapsyrylatyn úılerdiń kórsetkishi 7,1 mln. sharshy metr bolǵan edi.
Jalpy respýblıka aýmaǵynda 66 424 turǵyn úı, onyń ishinde 29 982 jeke turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Osy oraıda Qazaqstan aýmaǵyndaǵy salynǵan baspananyń bul kórsetkishi byltyrǵydan asyp túskenin baıqatady.
«Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasynyń aıasynda respýblıkalyq bıýdjettiń qarajaty esebinen jyldyq jospar aıasynda 371,9 myń sharshy metr (5062 páter) baspana salý kózdelgen edi. Bıylǵy 11 aı boıynsha 346,4 myń sharshy metr turǵyn úı (5853 páter) paıdalanýǵa berildi nemese jyldyq jospardyń 93 paıyzy oryndaldy. Alaıda, jeltoqsanyń aıaǵyna deıin jyldyq jospar oryndalatyn bolady»,-deıdi QR UEM mamandary.
Belgili bolǵandaı, «QIK» IU» AQ jelisi boıynsha jalǵa beriletin turǵyn úı salý jáne satyp alý baǵyty boıynsha jalpy alańy 667,3 myń sharshy metrdi quraıtyn 65 nysan boıynsha (nemese 11689 páter) jalǵa beriletin turǵyn úıdi salý men satyp alýǵa kelisimder jasaldy, onyń ishinde 2015 jyly 426,7 myń sharshy metrdi nemese 7228 páter tapsyrylady. Bul kórsetkish jyldyq josparda (401 myń sharshy metr) 106 paıyzdy qurady.
Joǵaryda atap ótilgendeı, respýblıka boıynsha jyldyq jospar oryndalyp otyr. Aǵymdaǵy jyldyń 11 aıynyń qorytyndysy boıynsha qarjylandyrýdyń barlyq kózderi esebinen 8 óńir ózderiniń josparlyq kórsetkishterin oryndady, ıaǵnı olardyń qatarynda Astana jáne Almaty qalalary, Almaty, Qyzylorda, Aqtóbe, Jambyl, Mańǵystaý men Ońtústik Qazaqstan oblystary bar. Degenmen de ákimdikterdiń derekteri boıynsha, qalǵan óńirler aǵymdaǵy jyldyń sonyna deıin ózderiniń kórsetkishterin oryndaýǵa ýáde berýde.
Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń atap ótýinshe, respýblıkalyq bıýdjettiń qarajaty esebinen turǵyn úıdi salýdyń jáne jeke qurylys salýshylardan satyp alýdyń quny Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasynda bekitilgen. Osylaısha, turǵyn úıdiń 1 sharshy metrin salýdyń quny Astana men Almaty qalalarynda 142,5 myń teńgege deıin, Atyraý, Óskemen jáne Aqtaý qalalarynda - 115 myń teńgege deıin, ózge óńirlerde - 90-100 myń teńge bolady. Turǵyn úı qurylysynyń belgilengen qunynan asatyn shyǵyndar jergilikti bıýdjettiń qarajaty esebinen júrgiziledi.
«QIK» AQ jelisi boıynsha turǵyn úı baǵytynda baspananyń 1 sharshy metrin salýdyń quny Astana jáne Almaty qalalarynda 185 myń teńgege deıin, qalǵan óńirlerde 150 myń teńgege deıin quraıdy. Sonymen qatar turǵyn úıdi satyp alýdyń (satyp alynatyn) quny Astana jáne Almaty qalalarynda 200 myń teńgege deıin, al ózge oblystarda 165 myń teńgege deıingi somany qamtıdy.
Atap aıtqanda, osy baǵyt boıynsha qurylystyń quny 2015 jyldan bastap jyl saıyn ınflıatsııa koeffıtsıentine jáne qurylystaǵy baǵa ındeksiniń ózgerýine sáıkes túzetiletin bolady.
Al jeke qurylys salýshylardyń turǵyn úıdiń 1 sharshy metrin salýynyń qunyn «suranys - usynys» qaǵıdaty boıynsha naryq ózi retteıdi.
Endi aldaǵy ýaqytta, ıaǵnı «2016 jyly baǵdarlamasy boıynsha qansha kólemde turǵyn úı paıdalanýǵa berilmek?» degen saýal týyndaıtyny anyq. Bul turǵyda QR UEM mamandary qalyptasqan ekonomıkalyq jaǵdaıǵa jáne bıýdjetti qysqartýdy kózdeıtin jalpyǵa ortaq ekonomıkalyq sharalarǵa baılanysty 2016 jylǵy bıýdjet túzetilgenin alǵa tartýda. Osyǵan oraı, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasyna, onyń ishińde turǵyn úılerdiń kórsetkishteriniń túzetý bóliginde ózgerister engizý boıynsha jumys júrgizip jatqanyn atap ótti.
Aıtpaqshy, elimizdegi úleskerler máselesi de oń sheshiletini belgili boldy. Bıylǵy kúzde ótken baspasóz máslıhatynda QR Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev 2015 sońyna deıin Qazaqstanda myńnan astam úlesker ózderiniń páterlerin alatynyn jetkizdi.
«14 nysannyń qurylysyn aıaqtaý (1664 úlesker) jumystary qaldy. ıAǵnı, biz bul turǵyda árbir adamnyń aty-jónin naqty bilemiz jáne úıin alýǵa úmitti barlyǵy qamtylǵan. Osy másele erekshe baqylaýda tur. 2015 jyldyń sońyna deıin 9 nysannyń qurylysy (1153 úlesker) aıaqtalmaq, sondaı-aq 2016 jylǵa 551 úleskerge tıesili 5 nysan qalady», - dedi vıtse-mınıstr.