Jurtynyń múddesi úshin jazary taýsylmaǵan jazýshy bolý da bir baqyt

sp;ASTANA. Jeltoqsannyń 11-i. QazAqparat - Jeltoqsannyń 5-inde elordadaǵy Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy opera jáne balet teatrynda kórnekti jazýshy Ábish Kekilbaıulynyń  70 jyldyq mereıtoıyna ar­nalǵan saltanatty kesh ótip, oǵan qatysqan Elbasy Nursultan Nazar­baev kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, halyq jazýshysy Ábish Kekilbaıulyn «Qazaqstannyń Eńbek Eri»  memlekettik nagradasymen marapattady.

Qazaq aqparat agenttigi «Qazaqstannyń Eńbek Eri» aıdarynda Elbasynyń sol saltanatty keshtegi sózi men elge tanymal jazýshylardyń, qoǵam qaıratkerleriniń  baspasóz betterinde Á.Kekilbaıulynyń elý, alpys, jetpis jyldyq mereıtoılaryna oraı aıtqan pikirlerin yqshamdap jarııalap otyr. 

        Memleket basshysy óz quttyqtaýynda «Ábekeń - álemdik órkenıettiń ortaq qazynasyna olja salǵan sýretker. Kórkem oıdyń, kórkem ádebıettiń kósemsózge jol bergen tusynda ol el-jurtyna úlgi beretin úrdiske qol artyp, ýaqyt minberine kóterildi. Aǵynan jaryldy, adalynan sóıledi. Áli de qoǵam men qaýymdy tolǵandyrǵan keleli máse­lelerde keń tolǵar paıym qajet bolǵanda, qalamyna qaı­ratker sóz ushtap, shynaıy pikiri men shyraıly bátýa­syn jaıyp salady. Jurtynyń múddesi úshin jazary taýsylmaǵan jazýshy bolý da bir baqyt qoı. Shirkin-aı, osyndaı qazaq kóbirek bolsa eken dep tileımin!», degen edi. Jazýshynyń ádebıet maıdany men memleket isindegi eren eńbegin qalamdastary da erekshe iltıpatpen baǵalaıdy.    

        Beksultan Nurjekeev: «Menińshe, Kekilbaev qaı syn men qandaı synaqqa da qasqaıyp qaraı alady. Ol ádebıetke áýeli aqyn bop keldi. Jıyrma bir jasynda «Altyn shýaq» degen ádemi atpen óleńder jınaǵyn shyǵardy. Alysty meńzeıtin oı, tereńnen tartatyn pikir óleńniń óresine aýyrlyq etti me eken, Ábekeń sodan keıin-aq qarasózdiń qoınyna súńgidi. Qazir ol - qazaqtyń eń áıgili prozashylarynyń biri jáne prozamen ǵana shektelmegen talant. Aramyzdan onyń synshylyǵyn olqy sanar oqyrman, aqyn-jazýshy nemese synshy tabyla qoıar ma eken, sirá? Olardyń qaı-qaısysyna da Ábishten quptaý estý, syn estý eshqashan ánsheıin nárse bolyp kórgen emes. Ábekeń - ádebıet bosaǵasyn attaǵan kúnnen beri úzilissiz, báseńdeýsiz qalamyn qarý etip kele jatqan betti pýblıtsıst: ol - eldiń, ádebıettiń tarıhy men tirshiligine eshqashan enjar qarap kórmegen adam, sondyqtan qaı kezde de qalam sardarlarynyń aldyńǵy sapynda».

 

       Qýanysh Sultanov: « Ábish Kekilbaev - zamanymyzdyń bir zańǵar tulǵasy. Kekilbaev týraly sóz aıtý kimge bolsa da ońaıǵa túse qoımas. Óıt­keni  Kekilbaevtyń ózi bir álem. Shúkir, qazir sol ǵajaıyp álemdi zerttep, onyń erek­shelikterine shuqshııa úńilip, Kekil­baevtyń shyǵarmashylyq óneri týraly jazylǵan maqalalar da birneshe tomǵa jeterlik. Ábekeńniń shyǵarmashylyq eńbegi týraly pikir bildirip, eńbek jazǵy­sy kelgen árbir adam burynǵy aıtylǵan sóz, jazylǵan dúnıelerdi qaıtalaǵysy kelmeı, tyń jol tapqysy keletini de tabıǵılyq. Oǵan qosa Kekilbaevtyń óziniń álem, qazaq tarıhynyń kórnekti adam­dary, zamandastary, osy zamannyń, bizdiń qoǵamnyń qubylystary, baǵyt-baǵdary týraly tolyp jatqan oı tolǵaýlary da, pýblıtsıstıkalyq shyǵarmalary da elge belgili. Kekilbaevtaı sheshendikpen sóılep, Kekilbaevtyń sheberligindeı jazý - tek sol Ábekeńniń úlesine tıgen jeke tulǵalyq erekshe qasıet».

      Esenbaı Dúısenbaıuly: «Ábekeń dúnıege kelerden eki jyl buryn totalıtarlyq júıe baltasy jurtyna tulǵa, ultyna uıytqy jaqsy-jaısańdarymyzdy qyrqyp alyp ketipti, ómir esigin ashqan soń taǵy eki jyldan keıin soǵys órti lapyldapty. Odan bertingi asqyna túsken orystandyrý saıasaty nátıjesinde tutas halyqtyń óz atamekeninde azshylyqqa aınalyp, assımılıatsııaǵa ushyraýy, tilinen, dininen, dilinen aıryla jazdaýy... Ábishterdi týǵyzǵan, ádebıet álemine ákelip, qaıratkerlik alańyna shyǵarǵan ýaqyt, zaman, qoǵam ereksheligi osyndaı-tyn. Endeshe, sonyń bár-bárin de qabyrǵasymen ǵana emes, bútkil jan-júregimen qarshadaıynan sezinip jetilgen, Namys pen Nartáýekeldi jalaý etip, jap-jas shaǵynyń ózinde-aq adamzattyq aqyl-oı alyptarynyń arǵy-bergi bilim qoryn túbine jete túgel ıgerýi, onyń ústine, Qudaı bergen daryn-qabileti arqasynda ustazy Áýezovtiń iltıpat-yqylasyn aýdarǵan Kekilbaev - sýretkerdiń áp degennen-aq óz shyǵarmalaryna el taǵdyryn, jer taǵdyryn, halyq beınesin altyn arqaý, asyl ózek-jeli etkenine tipti de tańdanýǵa bolmas. Óz túısinýimshe, osy turǵyda ol ulttyq ádebıettegi sırek qubylys qana emes, álemdik deńgeıdegi Tolstoı, Shekspır syndy tıtandarmen úndes te rýhtas dep oılaımyn».

     Zulqarnaı Aldamjar, Baıtursyn Іlııas: «Onyń qasqa mańdaıyna qazaqtyń ar-uıaty syıyp tur. Tóle, Qazybek, Áıteke tárizdi tóbe bılerdiń aqylyndaı aqyly, danalyǵy, qamqorlyǵy, bitispes daýdy biraýyz sózben shesher tilmarlyǵy, sóılese sózge sheshendigi, dúnıeni aldyna alyp tolǵanar oı tereńdigi, sheber jazýshynyń uly talanty tula boıynda tunyp tur».

     Nemis synshysy Zıgrıd Klaınmıhel: «Qazaq jazýshysy Ábish Kekilbaevtyń «Munara nemese ańyzdyń aqyry» (kitaptyń nemisshe aty) romanyndaǵy jáne ózge de prozalyq shyǵarmalaryndaǵy alýan beıneler bolmysty óner arqyly tikeleı ózgertýge qulshynady. Jazýshy Á.Kekilbaev materıaldy dala ómirinen alady da, óz tájirıbesine súıene otyryp, ballada túrinde ótkir dramalyq prozaǵa aınaldyrady».

      Maral Ysqaqbaev: «Ábish - qyry mol iri daryn. Ol synshy, jazýshy, pýblıtsıst, tarıhshy, saıasatker, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, sonymen qatar orys, qazaq tilinde kósile sóıleıtin ózgeshe sheshen adam. Bulardyń árqaısysy jeke-jeke bir-bir azamattyń abyroıyn asyrar qasıetter ǵoı. Al, bir Ábishtiń boıynsha toqaılasýy arqyly ony jıyrmasynshy ǵasyrdyń ekinshi jartysyndaǵy qazaq topyraǵyndaǵy iri tulǵaǵa aınaldyrdy. Áıtse de osylardyń ishinen bólip alyp, jeke qarastyratyn eń basty da mańyzdy qyry jazýshylyq óneri bolsa kerek. Qazaq halqynyń rýhanı keńistigindegi ózinshe jeke álem ispetti qazaq ádebıetiniń shyrqaý kógindegi Ábishteı jaryq juldyzdy dúnıege keltirgen dál osy jazýshylyq  daryny. Qazaq úshin de, ózge úshin de Ábish sol jazýshylyq ónerimen qymbat».

      Myrzageldi Kemel: «Maǵan Ábish Kekilbaev búgingi kúnimen emes, erteńimen ómir súretin sekildenedi. «Halyq erteń men týraly ne aıtady» dep ýaıymdamaıdy, ne aıtatynyna senimdi, sol úshin ómir súredi. Jınaǵan baılyǵy - bilimi, ol qaıyrly isterge qyzmet eteri sózsiz. Soǵan senimdi».

       Saılaýbek Jumabek: «Qazirgi qazaq ádebıetinde uly sýretker Ábish Kekilbaev bireý-aq! Muny onyń qalamdas aǵalary men zamandastary erekshe atap aıtady. Shyndyǵynda da solaı! Búgingi táýelsizdik qazaq ádebıetinde uly sýretker Ábish Kekilbaıuly bireý-aq! Muny onyń qalamdas inileri erekshe menshiktep, erekshe telip aıtady. Aqıqatynda osylaı! Ejelden birtutas qazaq ádebıetiniń arǵy-bergi nemese keleshektegi tarıhyn alsaq ta, uly sýretker Ábish Kekilbaıuly báribir bireý-aq! Muny ózderinen burynǵylardyń bárinen asyp týǵan bolashaqtaǵy qalamdastary aıtatyn bolady. Tarıh taǵylymy árqashan osylaısha ǵoı. Sonymen, uly sýretker Ábish Kekilbaıuly bireý-aq!».

       Tólen Ábdik: «Bul kúnge jarqyn talantymen ǵana emes, kisilik qarapaıymdylyǵymen, tektiligimen, ómirge, tarıhqa kózqarasynyń tereńdigimen, sary altyndaı sabyrymen, azamattyq parasatymen halyqtyń júreginen alǵan Ábish Kekilbaevtyń shyǵarmashylyq shabyty shyrqaý shaǵynda dep aıta alamyz».

       Manash Qozybaev: «Ábish Kekilbaev... XX ǵasyrdaǵy qazaq qaýymynyń, túrki áleminiń zańǵar jazýshysy, keshegi Muhtar, Sábıt, Ǵabıt sııaqty aldyńǵy tolqyn aǵalarymyzdyń muragerleriniń biri, bul kúngi qazaq ádebıetiniń týyn ustaýshylardyń biri, biri bolsa biregeıi».

      Jumeken Nájimedenov: «Ol - bir syrly, segiz qyrly talant. Ol talantty aqyn, talantty synshy, talantty prozaık. Bir kisige osynyń bireýi de jeter edi. Oǵan tabıǵat úsheýin de bergen. «Eki kemeniń quıryǵy» demekshi, bul jigit úsh kemeniń quıryǵyn ustap keledi».

 

       Á.QABYLOV: «Á.Kekilbaev shyǵarmalarynda da satıra men ıýmor, ıronııa elementteri mol ári kontseptýaldyq qýatymen de, kórkemdik-estetıkalyq baılyǵymen de erekshelenedi. Bul jaıt jazýshynyń ıdeıalyq ustanymynyń, stıldik órnegi men poetıkalyq repertýarynyń tabıǵatyna boılatatyn ári ádebıetimizdegi kúlki qubylystarynyń tylsym syrlaryn paıymdaýǵa múmkindik beretin kórkemdik arnalardyń biri dep túsinemiz».

       Tumanbaı Moldaǵalıev: «Jazýshynyń tilinde de, dilinde de min joq. Qashanda sergek, qashanda sezimtal, báıgeniń aldynan ǵana keletin tulparlarǵa uqsatam men Ábishti. Al, aspanǵa qarasam onyń juldyzyn ońaı tanımyn. Onyń juldyzy sol Áýezov, sol Sholohov, sol Aıtmatov, sol Nurpeıisov juldyzdarymen qatar tur. Ol da jaryq juldyz, máńgi janatyn juldyz».

        Gerold Belger: «Á.Kekilbaevtyń kórkemdik palıtrasynyń qýaty men qasıeti de osynda - ol ejelgi ańyz-áńgimelerdi búgingi kúnniń eleginen ótkizip, tarıhı-fılosofııalyq turǵydan ekshep otyrady, sol ańyz-áńgimelerden kúlli adam balasyna ortaq adamshylyq tamyrlardy taýyp otyrady. Ótken kúnder shyndyǵyna búgingi kúnniń jaryq sáýlesin túsiredi. Kekilbaevtyń sýretker retindegi ereksheliginiń bir parasyn osy tóńirekten izdeýimiz kerek».
        Sherhan Murtaza: «Táńir men týǵan ana Ábishke kelisti kelbet bergen. Ataqty fılosof Artýr Shopengaýerdiń baıqaýynsha, kisi kelbeti - bul adamnyń kim ekeniniń kepildemesi, ózi týraly ashyq haty ispettes. «Mine, men osyndaı adammyn» degen minezdeme onyń dıdarynda ap-aıqyn jazýly turady».