Jurt tamaqty ǵana emes, dári-dármekti de retsiz ishetin bolyp barady - gastroenterolog
Dári-dármekti retsiz ishetinder kóp
Gastroenterologııalyq jáne endokrınologııalyq qyzmet bóliminiń meńgerýshisi Gúlimaı Jádil keıingi jyldary qazaqstandyqtar arasynda ishek aýrýlary jıi tirkeletinin aıtady. Koronavırýstan keıin aýtoımmýndyq syrqattar men baýyr aýrýlary da kóbeıgen kórinedi.
«Metabolızmniń buzylýymen baılanysty aýrýlardyń ósýi baıqalady. Árıne, olardyń ósýine tamaqtaný sıpaty áser etýde. Bul aýrýlardyń der kezinde aldyn almasa baýyr tsırrozyna ákeledi. Fast-fýd jep, energetıkterdi, gazdalǵan sýsyndardy ishý, tynymsyz ómir yrǵaǵy, kúızeliske toly júktemeler atalǵan aýrýlardy asqyndyrady. Tipti ýaqtyly tamaqtanbaý, uzaq ýaqyt ashqursaq júrý ásirese jumys ýaqyty retsiz adamdardyń densaýlyǵynda iz qaldyryp jatady», - deıdi gastroenterolog.
Eń ókinishtisi, adamdar aǵzadaǵy aýyrlyqty sezinip, azabyn tartyp júrse de dárigerge júginýge qulyqsyz. Dáriger kabınetiniń aldynda kezek kútip, túrli taldaýlar tapsyryp, áýre bolǵannan árkimniń keńesi boıynsha qolyna túsken dárimen aǵzasyn aldarqatqandy ońaı kóredi. Dárigerler mundaı ádettiń paıdasynan zııany kóp ekenin eskertedi.
«Qazir kez kelgen adamnyń dári salatyn qorabynan ystyq túsiretin dári tabýǵa bolady. Olar retseptsiz beriledi, sondyqtan azamattar olardy óz betimen qabyldaıdy. Alaıda, dári-dármekterdi baqylaýsyz qabyldaý toksındik gepatıtke, dáriden bolatyn pankreatıtke soqtyrýy múmkin. Tipti dáriniń dozasy men ýaqytyn saqtamaý dári iship, sonyń kesirinen syrqatyn asqynydyryp túsken emdelýshiler de boldy», - deıdi Gúlimaı Jádil.
Dáriger halyq arasynda «tabletka» atalyp ketken túıme dáriler asqazannyń shyryshty qabaty men ishekterge áser etetinin eskertedi. Mundaı dárilerdiń áserinen shyryshty qabatta jara paıda bolatyny dáleldengen eken.
«Ondaı aýyrtpalyqty birinshi bolyp baýyr qabyldaıdy. Óıtkeni kóptegen preparattar osy organ arqyly ótedi. Dáriden gepatıt, pankreatıt jıi týyndap jatady. Bizge ystyq túsiretin dári-dármekti retsiz iship túsetin naýsqastar jıi keledi. 10 gramdyq kádimgi atsetamınofen toksındik gepatıt týdyndatatyny dáleldengen. Sondyqtan patsıentterge mamandarǵa ýaqtyly júginýge jáne óz-ózderin emdemeýge keńes beremiz», - deıdi maman.
Gastroenterolog belsendi bıologııalyq qospalarǵa áýes bolmaý kerektigin de aıtty. Tipti ondaı qospalardy ishý qajet boldy degenniń ózinde dárigerden keńes alǵan artyq bolmaıdy.
«Maman usynyp, taǵaıyndamasa, ondaı qospalardy qabyldaýdyń qajeti joq. Tipti gıpervıtamınoz densaýlyqqa dárýmenderdiń jetispeýshiliginen de qaýipti zııan keltirýi múmkin. Kez-kelgen preparatty oılanyp ishken jón», - deıdi Gúlimaı Jádil.
Al gepatolog dáriger Aınur Ámirqulova belsendi bıologııalyq qospalar men quramynda paratsetamol bar dári-dármekti retseptsiz ishetin adamdardyń aty ár túrli bolǵanymen zaty bir dári iship júrgenin túsinbeıtinin aıtady.
«Aıtalyq, «Teraflıý» men «Fervekstiń» quramynda paratsetamol bar deıik. Onyń ústine aparyp paratsetamol ishetinder kóp. ıAǵnı bir tıptes dárini retsiz ishý bir dáriniń dozadan asyryp ishýmen birdeı. Osynyń saldarynan dáriden týyndaıtyn dárilik gepatıtke tap bolady. Bir dárini bir jyldan artyq ishe berse, fıbroz paıda bolyp, ýshyǵady. Talshyqty tinder baýyr tsırrozynyń qaıtymsyz satysyna ákeledi», - deıdi gepatolog dáriger.
Eń qaýiptisi, baýyrǵa zaqym kelgenin aǵza tym kesh «aıtady». Baýyrmen baılanysty syrqattardyń zerthana arqyly ǵana anyqtalyp jatatyny sodan kórinedi.
Qant dıabeti jas talǵamaıtyn bolyp aldy
Ortalyq mamandary qant dıabeti jas talǵamaıtyn bolyp bara jatqanyna alańdaýly.
«Qant dıabeti bar, qalqansha beziniń aýrýlary bar, artyq salmaǵy bar naýqastar úshin durys tamaqtaný óte mańyzdy. Patsıentterdiń osy sanatyna №9 kesteni taǵaıyndaımyz. ıAǵnı, kómirsýlar men maıly, qýyrylǵan taǵamdardan shekteımiz, jıi ári az-azdan, durys tamaqtanýǵa úndeımiz. Bizde ınsýlın terapııasyna túsetin naýqastar kóp. Pandemııadan keıin qant dıabetimen aýyratyn naýqastardyń sany birneshe ese ósti. Burynnan aýyratyndardyń syrqaty ýshyǵyp, jańadan aýrý japsyrǵandar kóbeıdi», - deıdi endokrınolog dáriger Janar Ábdrahmanova.
40 jasqa tolmaǵan adamdardyń arasynda da qant dıabeti jıi kezdesetin bolypty.
«Buryn qant dıabetimen egde jastaǵy naýqastar aýyrsa, qazir 40-qa tolmaı da aýyratyn naýqastar tirkelýde. Bul tamaqtanýǵa, ómir saltyna, gıpodınamııaǵa baılanysty. Sonyń bári metabolızmniń buzylyp, salmaqtyń shekten tys artýyna, sonyń izinshe qant dıabetiniń ornyǵýyna ákeledi. Sondyqtan durys ómir saltyn ustanyp, aqýyz ben maıǵa, kómirsýǵa baı tamaq tutyný kerek. Barynsha kóp qımyldap, erte jatqan abzal», - dedi dáriger.
Mamannyń aıtýynsha, bala qursaqta bolǵan kezde anasy retsiz tamaqtansa, keıin sol ádet balasyna juǵýy múmkin. Al ondaı bala kúrt salmaq jınasa, qant dıabetine shaldyǵýy ǵajap emes.
«Ana sútimen kóp qasıetterdiń beriletini ras. Sondyqtan ana ózi úshin ǵana emes, balasynyń erteńi úshin de durys tamaqtanýy kerek. Eger anada artyq salmaq bolsa, júktilik kezinde metabolızmniń buzylýy kúsheıedi. Bul sonymen qatar náresteniń metabolıstik aqaýmen týýyna ákeledi. Balanyń jatyr ishinde jatyp bastalǵan metabolıstik aqaý denesimen birge jetilip otyrady. ıAǵnı, ondaı aqaý bir kúnde nemese bir jylda paıda bolmaıdy. 40 jastan keıin adam qant dıabeti sııaqty endemııalyq aýrýdy damyta bastaıdy. Ony «HHІ ǵasyr aýrýy» dep ataýǵa bolady», - dep túsindirdi endokrınolog Quralaı Shuǵaıypova.
Endokrınolog balanyń tamaqtanýyn sábı kezden baqylaý kerektigin aıtady.
«Mıda tábet jáne qanyqtyrý ortalyǵy bar. Bala kúnde júıke júıesi tolyq jetilip úlgermeıtindikten tamaq retseptorlary ońaı buzylady. Bala kómirsýtek pen qant qosylǵan taǵamdardy bir ret jep kórse, kómirsýǵa áýestik paıda bolady. Tamaqtaný tártibi osyndaı eleýsiz sátterden qalyptasady. Tábet pen qanyqtyrý ortalyǵy únemi aǵzanyń aranyn jyldam basatyn azyq izdep turady. Al sol tamaqty qozǵalyspen qorytpaı, gadjetpen, telefonmen oınaıdy. Osylaısha jyldam tola bastaıdy. Oǵan jynystyq jetilý ózgeristeri qosylyp, aǵza retsiz jetile bastaıdy», - deıdi Quralaı Shuǵaıypova.
Maman jasóspirimderdiń qunarly tamaqqa nege umtylyp turatynyn da túsindirdi.
«Jasóspirim kezeńde jetkinshekter táýelsiz bolǵysy keledi. Óz pikirim qalyptasty degen senimmen oıyn-saýyq oryndaryna bara bastaıdy. Áleýmettik ortasy túziledi. Bala kezden qalyptasqan ádet boıynsha aǵza kómirsýtek talap etedi. Al tamaqqa óz betimen tapsyrys beretin jasqa jetken jasóspirim qunarly kórinetin arzan tamaqtarǵa urynýy múmkin. Munyń zardaby sol kezde bilinbegenimen, jasy 40-tan asqannan keıin gormondyq ózgeristiń kútpegen kezeńi bastalady. Jynys gormondary denedegi maıdy ydyratýǵa beıim keledi. 40 jastan keıin ondaı gormondar azaıady. Sonyń kesirinen metabolıstik aqaýlar kúsheıedi. Semizdik jynystyq damýdy keshiktirýi de múmkin, ýshyqtyrýy da múmkin. ıAǵnı, erte jetilip bastaǵan dene ósýin de erte tejeıdi. Qazir osyndaı problemamen júginetin ata-analar kóp», - dedi endokrınolog.
Quralaı Shuǵaıypova balanyń gadjetke ketetin ýaqytyn túrli úıirmelermen jabýǵa keńes beredi.
«Tamaqty kompıýter aldynda otyryp shuqylap jeý sııaqty zııandy ádetter uıqy bezine qosymsha ınsýlıniniń bólgizedi. Budan kún sanap metabolızm buzyla beredi. Balanyń nazaryn gadjetten úıirmelerge burǵan durys. Qosymsha sabaqtar bolýy kerek. Bala ýaqytyn durys uıymdastyrý mańyzdy. Úshinshiden, tamaqtaný mádenıetin, ultymyzǵa tán as mázirin ózgertý kerek. Bizde kómirsýlar men un taǵamdary basym. Odan keıingi mańyzdy dúnıe – fızıkalyq belsendilik. Mindetti túrde sportpen shuǵyldaný qajet», - deıdi dáriger.
Gastroenterologııa jáne endokrınologııa qyzmetiniń dárigerleri óńeshtegi asqynýlardy, ót joldarynyń sozylmaly aýrýlaryn, uıqy bezin, dáneker tininiń júıeli aýrýlaryn, asqazan-ishek joldarynyń zaqymdanýyn emdeıdi. Tek emdep qana qoımaı zamanaýı tásilderdi otandyq medıtsnaǵa engizip keledi. Oǵan ortalyqtyń ǵylymı-klınıkalyq áleýeti jetkilikti.
Mundaǵy mamandar búkil deneniń qurylymyn taldaýǵa múmkindik beretin InBody apparatyn meńgergen. Bul jabdyq bulshyqet quramy men maıdyń paıyzyn eseptep beredi. Qurylǵy adamnyń qansha kılokalorııa qabyldap, qansha energııa jumsaıtynyn esepteıdi.
«Bizdiń klınıkada ońaltý jáne qalpyna keltirý terapııasynyń ortalyqtary da jumys isteıdi. Emdik dene shynyqtyrýdyń jeke kabınetteri bar. Onda jattyqtyrýshylar ár naýqasqa jattyǵýlardyń durys mólsherin tańdaýǵa kómektesedi. Bizdiń maqsatymyz –patsıentterge durys tamaqtanýdy úıretý. Jattyǵý terapııasynyń nusqaýshylary patsıent ádettegi ómirde bizdiń barlyq usynystarymyzdy oryndaýy úshin ár patsıentke jeke jattyǵýlar tańdaıdy. ıAǵnı, komandamyz kópsalaly deýge bolady. Biz endokrınologtarmen, dıetologtarmen, gepatologtarmen ár naýqasqa durys em alý úshin jumys isteımiz», - deıdi bólim meńgerýshisi Gúlimaı Jádil.