Jýrnalıster Túrkistan qalasyndaǵy tarıhı-mádenı oryndardy aralady

Foto: None
ShYMKENT. QazAqparat - QR Mədenıet jəne sport mınıstrligi «Əziret Sultan» memlekettik tarıhı-mədenı qoryq-mýzeıiniń bastamasymen Túrkistan qalasyndaǵy tarıhı-mádenı jáne rýhanı oryndarǵa arnaıy press-týr uıymdastyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.



Tanymdyq sharaǵa «Əziret Sultan» qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov, «Arheologııa jáne tarıhı eskertkishterdi qorǵaý» bóliminiń meńgerýshisi Marat Tuıaqbaev, mýzeıdiń bas redaktory Ábdikerim Manapov, mýzeı qyzmetkerleri jáne oblystyq, respýblıkalyq buqaralyq  aqparat quraldary qatysty.

 

Elbasy N. Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasy jáne «Qazaqstannyń kıeli jerler geografııasy»  jobasyn júzege asyrý aıasynda rýhanı mekende ótken basqosýdyń maqsaty- keseneler tarıhymen tanystyrý jáne nasıhattaý, sondaı-aq mol tarıh pen qundy derekterge baı mekenniń qadir-qasıetin barynsha ashyp kórsetý boldy. Press týrdy uıymdastyrýshylar  elimizben qatar sheteldik týrısterdiń osy kıeli jerlerge qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, qurylys jəne abattandyrý jumystarymen tanystyrýdy kózdedi.  Atalǵan shara aıasynda qatysýshylar  «Əziret Sultan» memlekettik tarıhı-mədenı qoryq mýzeıine qarasty  Əlqoja ata, Gaýhar ana keseneleri men ortaǵasyrlyq Saýran qalasyna arnaıy bardy. Tarıhy jəne qorǵaý, qalpyna keltirý jumystarymen tanysyp, Úkasha ata kesenesi jəne qudyǵy, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi jaıynda da mol málimetter aldy. 

 

Tarıhshy-ǵalymdar men mýzeı qyzmetkerleri Túrkistan óńiriniń biregeı tarıhı-mádenı mura nysandarynyń birqatarymen tanystyryp,  eskertkishterdiń ózine tán erekshelikterin de baıandady. Sonymen qatar, ataýly eskertkishterge keshendi túrde zertteý jumystarynyń júrgizilý qajettigi men týrıstik nysanǵa aınaldyrýdyń mańyzdylyǵy da sóz bolyp, birqatar usynystar aıtyldy.

 

«Tarıhı qundylyqtarymyzdy baıytýdaǵy basty maqsatymyz - tarıhı kıeli jerlerimizdi saqtap qalý, ony urpaqtan-urpaqqa jetkizý, týrızmdi damytý arqyly barlyq elderge pash etý bolyp tabylady», - dedi qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.  

 

 

 

 

 

 

 

 

Seıchas chıtaıýt