Jumysshylarǵa jalaqy bermegen mekeme basshylaryn qylmystyq jaýapkershilikke tartý kerek pe? - BAQ-qa sholý

ASTANA. 26 jeltoqsan. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 26 jeltoqsan, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Aqmola oblystyq ákimdigi oıyn bıznesi nysandaryn Býrabaı kentinen kóshirý týraly qaýly shyǵardy. Endi atalǵan nysandar Shortan kóli jaǵalaýynyń ońtústik-shyǵys bóligine, eldi  mekenderden oqshaý shoǵyrlanatyn boldy»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanyndaǵy «Oıyn bıznesi oqshaýlanbaq» atty materıalda. Osy jaǵdaıǵa túsinik bergen oblys ákimi Qaırat Qojamjarov bul qadam­nyń, tutastaı alǵanda, halyqaralyq qa­lyptarǵa saı kele­tinin jáne týrıstik qyzmet ıelerin yntalan­dyrýǵa, atalǵan aýmaqta qurylys salasyn damytýǵa, óń­ir­­­ge ınvestıtsııa tar­­­týǵa múmkin­dik beretinin atap kórsetti. Eń bastysy, Býrabaı turǵyndarynyń óskeleń urpaq tárbıe­sine alańdaýshylyǵy eskerilip otyryl­ǵandyǵy nazarǵa alynǵan kórinedi.

 

Osy gazettiń jazýynsha, elordadaǵy «Qazmedıa ortalyǵynyń» kıno-kontsert zalynda halyqaralyq «Dala daýysy» radıofestıvaliniń gala-kontserti ótti. Qazaq radıosy qazaq halqynyń áýen­de­rin keńinen nasıhattaý maqsatynda uıymdastyrǵan osy bir óner jarysy jyl basynan kúni keshege deıin jalǵasqany belgili. Deńgeıi halyqaralyq bolǵan soń, qoıylǵan talap ta osal bol­ǵan joq. ıAǵnı, ár úmitker qazaqtyń dás­túr­­­­li jáne estradalyq ánderin joǵary deń­geı­de oryndaýy kerek. Bul talaptyń údesinen shyqqan da, shyqpaǵan da bar. Ony radıotyńdaýshylardyń ınternet ar­qyly bergen daýystary men kási­bı mýzyka mamandarynyń pikirleri dá­lel­dedi. Jyl basynan beri Qazaq radıosy, «Shalqar» arnasy jáne «Astana» radıolarynda «Dala daýysy» aıdarymen 130 ánshiniń oryndaýyndaǵy ánder ret-reti­men berilip kelgen bolsa, sol 130-diń ekinshi aınalymǵa 50-i ǵana ótipti. Al, 50-diń ishinen iriktelip alynǵan, ıaǵnı, tyńdarmandar men qazylardyń tal­ǵamynan shyqqan 25 ánshige gala-kontsertte «Úzdik dástúrli oryndaýshy», «Úzdik estrada ánshisi» jáne «Jańa esim» nomınatsııalary boıynsha «DALA DAÝYSY» radıofestıvaliniń arnaıy dıplomdary men kórkem bezendirilgen arnaıy kádesyılary tapsyryldy. Bul maqala  «Dala daýysy» márege jetti degen taqyryppen berildi. 

***  

«Aıqyn» basylymynda  áıelderdiń zeınet jasyn ulǵaıtý turǵysyndaǵy  máseleni kótergen  maqala basyldy. Búginde áıelderdiń zeınetke shyǵar jasyn 63-ke deıin ulǵaıtý máselesi kún tártibindegi eń ózekti másele bolyp tur. Sondyqtan da bolar, áıelderdiń zeınet jasyn ulǵaıtý aspannan alyna salyp, jasalǵaly otyrǵan nárse emestigin dáleldeý barysynda neshe túrli dáıekter alǵa tartylýda. Solardyń biri - er-azamattyń áıelge qara­ǵanda az ómir súretindigi bolyp otyr. 2050 jylǵa qaraı elimiz turǵyn­da­ry­nyń shıregi 65 jastan joǵary bolady, ıaǵnı jastardan qarttar sany arta túse­tinin aıta­dy sarapshylar. Sol qarttardyń ara­synda áıelder sany basym bolyp, er­ler­diń qatary sıreı bastaıtyn kórinedi. Se­bebi sońǵylarynyń ómir súrý merzimi qysqa eken. 

 

«Latyn álipbıine kóshemiz degeli tańba men dybysty shatastyryp, álipbı qurastyryp jatqandar kóbeıipti. Olardyń arasynda álipbı jasap, patent alyp, qaǵazdaryn jalaýlatyp júrgender, tipti avtorlyq álipbıine óz esimin berip úlgergender de bar kórinedi. Bul týraly keshe «Amanat» ıntellektýaldyq klýbynyń Memleket basshysy Joldaýynda aıtylǵan 2025 jyldan bastap qazaq álipbıin latyn qarpine kóshirý tapsyrmasyna sáıkes ótken qoǵamdyq talqylaý kezinde aıtyldy»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti. «Nur Otan» HDP qoldaýymen ótken «Amanattyń» kezekti otyrysynda pýb­lı­tsıst, mádenıettanýshy Serik Erǵalı qazaq álipbıin latyn qarpine kóshirýde úsh tarap belsendi áreket etýi tıis degen pikir bildir­di. «Birinshi tarap - sheshim qabyldaıtyn ári atqaratyn bılik, ekinshisi - latyn álip­bıiniń júıesi men alǵyshartyn ázir­leıtin ǵylymı tarap jáne naqty nátıjege múddeli baqylaýshy ári yqpaldy qoǵam­dyq orta. Biz búgin osy úshinshi taraptyń atynan jınalyp otyrmyz. Jańa álipbı tujyrymdamasy qazaq tiliniń dybystyq standarty, qaripterdi júıeleý men taǵaıyndaýdaǵy basty krıterııler men talap­tardyń resmı túrde bekitilgeni abzal. Óıtkeni, másele qazaq tili álipbıiniń kestesin jasaqtaýmen bitpeıdi. Eń bastysy, til tutynýshylarynyń ony ońaı da jedel túsinetinin qamtamasyz etetin sharalar qa­jet. Sonyń ishinde jańa álipbıge ne­gizdelgen orfografııalyq jáne orfoe­pııa­lyq sózdikterden bastap, qoldanýshyǵa qajetti barlyq resýrstar qolda bolarlyq­taı áleýetti ázirleý mańyzdy» deıdi ol. Bul jaıynda tolyǵyraq «12 jyldy tıimdi paıdalaný qajet» atty maqalada jazyldy. 

 

*** 

«Alash aınasy» gazetiniń «Oı-kókpar» aıdarynda «Birneshe aı boıy jumysshylarǵa jalaqy bermegen mekeme basshylaryn qylmystyq jaýapkershilikke tartý kerek pe?» máselesi kóterilip otyr. «Jaqyn arada QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Serik Ábdenov: «Mınıstrlik óńirlerde eńbek daýynyń týyndaý táýekeline ushyraǵan 350-den astam kásiporynǵa monıtorıng júrgizdi. Búginde 500-den astam kásiporyn 2,5 mlrd. teńge jalaqy boıynsha qaryzyn ótedi. Ókinishke  qaraı, áli kúnge  deıin qaryz kólemi qysqarmaı otyr. Qazir elimizde óndirilmegen qaryz 1, 137 mlrd. teńgeni quraıdy. Sáıkesinshe, biz áleýmettik - eńbek daýlaryn sheshý jóninde keshendi jospar qabyldadyq»,-dep elimiz boıynsha tólenbegen jalaqy kóleminiń azaımaı otyrǵanyn málimdedi»,-dep jazady basylym. Osy oraıda keıbir mamandar jumysshylaryna aılap jalaqy bermegen mekeme basshylaryn qylmystyq jaýapkershilikke tartý týraly usynys aıtýda.