Joldaýǵa sáıkes sot júıesi salasyna da naqty mindetter qoıylyp otyr - Bek Ámetov
Onyń aıtýynsha, Joldaýda aıtylǵan birinshi basymdylyq ekonomıkanyń jedeldetilgen tehnologııalyq jańǵyrtylýy bolsa, ekinshisi - bıznes ortany túbegeıli jaqsartý men keńeıtý, úshinshi basymdylyq - makroekonomıkalyq turaqtylyq, tórtinshisi - adam kapıtalynyń sapasyn jaqsartý, besinshisi - ınstıtýtsıonaldyq ózgerister, qaýipsizdik jáne sybaılas jemqorlyqpen kúres.
Basym baǵyttardy júzege asyrýda memlekettik organdardyń, sonyń ishinde elimizdiń sot júıesi men sýdıalar qaýymdastyǵynyń aldynda turǵan mindetter de aýqymdy. Elbasynyń Joldaýdaǵy «Sot júıesine senimniń artýyna qol jetkizý qajet», degen bir sóziniń astarynda sot júıesine artylyp otyrǵan barsha mindetter men tapsyrmalardy oryndaýdyń salmaǵy men jaýapkershiligi jatyr.
Joǵarǵy sot tóraǵasy Qaırat Mámı salanyń Joldaýdy talqylaýǵa arnalǵan jumys babyndaǵy keńesinde: «Sot júıesi quqyq ústemdigi men barshanyń zań aldyndaǵy teńdigin qamtamasyz ete otyryp, Joldaýdy tabysty iske asyrýdyń mańyzdy býyny bolyp tabylady», - dep atap kórsetti. Sottar sot júıesine tán baǵyttar boıynsha ǵana emes, óz quzyreti sheńberinde Joldaýda belgilengen elimiz úshin mańyzdy ózge de barlyq basym baǵyttardy iske asyrýǵa belsene atsalysýy qajettigi aıryqsha atalyp ótildi.
Joldaýda qoıylǵan mindetterdi júzege asyra otyryp, sot júıesi jeke menshikti qorǵaýǵa, quqyq ústemdigi men barshanyń zań aldyndaǵy teńdigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan jańǵyrtý jumystaryn odan ári jalǵastyryp, jeke jáne zańdy tulǵalardyń quqyqtary men múddelerin qorǵaýdyń keń aýqymdy múmkindikterin asha túsýdi kózdep otyr.
Sot tóreligin júzege asyrý barysynda kúndelikti neǵurlym jıi kezdesetin áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerdiń tizimi aıqyndalýda. Sottar áýelgi kezekte jeke menshikti qorǵaýǵa, buqaralyq kásipkerlikti qoldaýǵa, salyq-bıýdjet saıasatyn jaqsartýǵa, bıýdjetti ońtaıly qoldanýǵa, ınvestıtsııalyq daýlar boıynsha birkelki sot praktıkasyn qalyptastyrýǵa, ákimshilik jáne qylmystyq zańnamany izgilendirýge, qoǵamdyq qaýiptiligi tómen ekonomıkalyq qylmys quramdaryn qylmyssyzdandyrýǵa qatysty máselelerine den qoıyp otyr.
Joǵarǵy sot Joldaýdyń basymdyqtary boıynsha sot praktıkasyna qorytý júrgizip, zańnamany qaıta tekseristen ótkizýdi jáne tıisti organdarǵa keshendi usynystar ázirleý jumystaryn bastap ta ketti.
Qarjylyq sektordy «qaıta júkteý» bóliginde kollektorlyq qyzmet týraly zań jobasy boıynsha jáne bankterge arnaıy talap-aryzdardyń eskirý merzimine qatysty birqatar túzetýler usynyldy.
Ákimshilik jáne qylmystyq zańnamany izgilendirý máselesine jiti nazar aýdarylýda.
Sheteldik ınvestorlar úshin Qazaqstan ekonomıkasynyń tartymdylyǵyn arttyrý jumysyn kúsheıtý baǵytynda ınvestıtsııalyq daýlar boıynsha birkelki sot praktıkasyn qorytý, zańnamany jetildirý máseleleri qolǵa alynyp jatyr.
Sottar qoǵamdyq qaýiptiligi tómen ekonomıkalyq qylmys quramdaryn qylmyssyzdandyrý, memlekettik satyp alý salasyn jetildire otyryp, az kólemde aıyppul salý ınstıtýtyn qaıta qalpyna keltirý máselelerine kóńil bólip otyr.
Joldaýda kórsetilgenindeı, álemde tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa bastaldy. Ol sandyq tehnologııalarǵa ıek artady. Al ekonomıkany jappaı tsıfrlandyrý tutas salanyń joıylýyna jáne múlde jańa salanyń paıda bolýyna alyp keledi. Elimizdiń sot júıesinde jańa tehnologııalardy engizý qazirdiń ózinde tıimdiligi men nátıjesin berip otyr.
Memleket basshysy usynǵan «100 naqty qadam» Ult josparynyń 20-qadamyn júzege asyrý barysynda barlyq sottar aýdıo jáne beıne qurylǵylarymen qamtamasyz etildi.
Sot protsesteriniń aýdıobeınejazba qurylǵylary ornatylǵan zaldarda ótkizilýi ádil sot tóreliginiń ashyqtyǵy men qoljetimdiligine, sýdıalar men sot talqysyna qatysýshylardyń protsessýaldyq normalardy saqtaýyna oń yqpal etti. Sýdıalardyń jumysyn ońtaılandyryp, bıýdjet shyǵyndary men sot óndirisine qatysýshylardyń qarjysyn, ýaqytyn únemdeýge, sot otyrysy hattamasynyń sapasyn arttyrýǵa, máselelerdi obektıvti túrde sheshýge múmkindik berdi.
Jalpy, búginde sot úrdisterin dybys jáne beınetaspalaryna jazý jańa sapalyq deńgeıge kóterilip otyr. Sot otyrystaryna dybysbeıne tirkeý júıesin engizý bul birshama aıqyn, qoljetimdi jáne zańnyń ústemdik etýine negizdelgen, ýaqyt talabyna saı sot tóreligin qurý jolyndaǵy qadam ekendigin dáleldedi.
Joldaýda adamnyń óziniń barýyn qajetsinbeıtin tolyq elektrondyq formatqa kóshirý qamtamasyz etilýi kerek ekendigi aıtyldy. Mundaı jumystardyń memlekettik bıliktiń sot tarmaǵynda birkelki tabysty júzege asyrylyp jatqany belgili. Jańa aqparattyq tehnologııaǵa negizdelgen elektrondyq baǵdarlamalar óz nátıjesin kórsete bastady. Olardyń qatarynda «Tórelik», «Sot kabıneti» jáne basqa servıster bar. Poshta baılanystarynyń orynyn eshbir qarajat shyǵyndamaıtyn elektrondy poshta, SMS habarlama, elektrondyq baǵdarlamalar men servıster, gıbrıdti elektrondy poshta jáne basqalary basty. Qazir sot protsesterin qosymsha ýaqyt pen qarajat shyǵyndamaı-aq qashyqtyqtan beınekonferentsbaılanys arqyly ótkizý qalypty qubylysqa aınalyp barady. Joldaý talaptaryn júzege asyrý barysynda bul jumystar odan ári damytyla beredi.
Ozyq tehnologııalardy engizýde sot júıesi jolbasshylyq tizginin bekem ustap keledi. Joǵarǵy sottyń saıty Qazaqstandaǵy memlekettik organdar saıttarynyń úzdigi bolyp tanylyp otyr. Jalpy, sot júıesinde engizilip otyrǵan barlyq jańa servıstik qyzmetter halyqtyń sot qujattaryna qoljetimdiligin arttyryp, olardyń sotqa degen senimdiligin odan ári nyǵaıta túsedi.
Úshinshi jańǵyrý jahandyq básekege qabiletti ekonomıkany qalyptastyrýǵa baǵyttalyp otyr. Oǵan jetkizetin jol sandyq tehnologııalarǵa negizdelgen keleshegi zor salalardy damytý bolyp tabylmaq. Onyń qatarynda Joldaýdyń ekinshi basymdylyǵy bıznes ortany túbegeıli jaqsartý jáne keńeıtýdiń alatyn oryny erekshe. Qazaqstan ekonomıkasynyń ózegi shaǵyn jáne orta bıznes pen shaǵyn kásipkerlik bolmaq. Jalpy, qaı-qaı damyǵan eldiń de ekonomıkalyq ál-aýhatyn jaqsartýdyń kózi halyqtyń jappaı eńbekke jumylýynan kórinis tabady.
«Bıznes ortany keńeıtý men jappaı kásipkerlik úshin jaǵdaılardy jaqsartýdyń qaǵıdatty mańyzy bar. Bul úshin memlekettiń ekonomıkaǵa qatysýyn azaıtý qajet. Bıznes úshin barlyq yqtımal shyǵyndardy tómendetip, memleket - jekemenshik seriktestigin damytqan jón. Ósimniń bolashaq modeliniń býyndary qatarynda agroónerkásip kesheni, kólik jáne logıstıka bar» dep atap kórsetildi Elbasynyń Joldaýǵa qatysty málimdemesinde.
Osy maqsattarǵa oraı elimizde menshikti memleket ıeliginen alyp, kásiporyndardy jekeshelendirýdiń keshendi baǵdarlamalary qarqyndy júzege asyrylyp jatqany málim. Joldaýda bul baǵyttaǵy jumysty tezdetip, 2018 jylǵa deıin aıaqtaý, iri kompanııalardy jahandastyrý talaptaryna beıimdeý, qysqasy, 2020 jylǵa deıin memleket menshigindegi barlyq kásiporyndar men uıymdardy jeke sektorǵa berý kózdelip otyr. Bul osy jumystardyń júzege asyrylýynyń zańdylyǵy men ádilettiligin qamtamasyz etýdiń kepili bolatyn sottarǵa da zor jaýapkershilik pen mindet júkteıdi.
Orta jáne shaǵyn bıznesti, kásipkerlikti qorǵaý sot tóreligin atqarýdyń ǵana emes, biryńǵaı sot tájirıbesin qalyptastyrýdyń da mańyzdy máselesi bolyp qala beredi. Joǵarǵy sot bul baǵyttar boıynsha qazirdiń ózinde naqty jumystana bastady. Jekemenshikke qol suǵatyn qylmystyq quqyqbuzýshylyqtardyń sanattary boıynsha sot tájirıbesin taldaý jáne osy quqyqbuzýshylyqtardy jasaýdyń negizgi sebepterin aıqyndaý mindeti qoıylyp otyr.
Bıznes ortany jaqsartý jáne keńeıtý maqsatynda bıyl Joǵarǵy sottyń «Salyq zańnamasyn qoldaný boıynsha sot praktıkasy týraly» jańa normatıvtik qaýlysy qabyldanbaq.
Salyq - bıýdjet saıasatyn jaqsartý maqsatynda múliktik jáne kóliktik salyqtar boıynsha salyqtyq qaryzdardy óndirip alý týraly daýlardy sottan tys sheshý tártibi boıynsha quraldardy ázirleý mindettelip otyr. Sonymen qatar «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin ózge de mindetti tólemder» men «Keden isi týraly» jáne «Keıbir zańnamalyq aktilerge salyq jınaý jáne keden isi máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobalaryna usynymdar ázirlenbek.
«Elimizdiń jahandyq básekege qabilettiligin qamtamasyz etetin úshinshi jańǵyrý baǵdarlamasynyń júzege asyrylý barysy óziniń zańdy arnasyn tapqanda ǵana damýdyń kelesi kókjıekterine senimmen qadam basary sózsiz», dep túıindedi oıyn B.Ámetov.