JOLDAÝ JÚKTEGEN MІNDETTER: Áleýmettik jaǵdaıdy jaqsartýdyń aıqyn baǵyttary - Q.Eńsenov
Qazaqstan halqy asyǵa kútken Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrtý - Qazaqstan damýynyń basty baǵyty» atty Joldaýy 2012 jyldyń 28 qańtarynda buqaralyq aqparat quraldary arqyly jarııalandy.
Qazirgi jahandaný zamanynda eldiń eldigin saqtap, táýelsizdigin baıandy etý úshin bolashaqqa naqty oılastyrylǵan qadamdar jasalýy kerek. Osy turǵydan alǵanda elimizdiń ósip-órkendep, damýyna durys jol kórsetilýi qajet. ıAǵnı, aldaǵy ýaqytta josparsyz qadam basý múmkin emes. Sondyqtan, Elbasynyń Joldaýlary 1997 jyldan beri dástúrli jalǵasyn taýyp, ártúrli máselelerdi qamtyp, halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartý, egemendi el retinde damyp, bolashaqta órkenıetti jáne básekege qabiletti álemniń jetekshi 50 eliniń qataryna qosylý kózdelgen.
Elbasynyń osy jolǵy Joldaýynda Qazaqstan halyqynyń ál-aýqatyn jaqsartý maqsatynda on negizgi basym baǵyt atap kórsetildi. Solardyń ekinshisi jáne el ómirine asa qajet máseleni qamtıtyn baspana máselesi retinde ataldy. Onda Prezıdent N.Á. Nazarbaev turǵyn úı máselesine qatysty: «Biz turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn iske asyrýǵa kirisip kettik» dep atap kórsetken. Demek, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýdaǵy ótkir máseleniń biri - qoljetimdi baspana ekendigi eskerilgen. Oǵan aıtarlyqtaı qarajat ta qarastyrylǵan.
Jalpy, memleket buǵan deıin de birneshe turǵyn úı máselesin sheshýge arnalǵan memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyryp keldi. Sonyń arqasynda kóptegen jastar, muǵalimder, dárigerler, memlekettik qyzmetkerler jáne taǵy basqalary baspanaly boldy. Elimizdiń ósip-órkendeýi úshin qyzmet jasaıtyn jastaryna jaǵdaı jasaý qajet. Árıne, memleket qarajat bólip, qamqorlyq jasaǵannan keıin, onyń qaıtarymy da bolýy shart. Óıtkeni, barlyǵy tegin bolsa, qaıtarym bolmasa, ol shyǵyn memlekettiń qarajat qoryna aıtarlyqtaı áser etýi múmkin. Sondyqtan, elimizdegi qyzmetkerlerge páterler berýdiń túrli baǵdarlamalary bolýy kerek jáne ony júzege asyrýdyń mehanızmderi jetildirilip, sońynan qadaǵalaýdyń bolýy shart.
Bolashaqta Qazaqstan damyǵan memleketterdiń kóshine ilesýi úshin jastarǵa qoldaýdy baspana berý, jumys ornyna tartý degen sııaqty máselelerdiń naqty joldaryn aıqyndaı túsýi kerek. Áleýmettik máselege qatysty kezinde ultymyzdyń janashyry Ahmet Baıtursynuly: «Ulym deıtin ult bolmasa, ultym deıtin ul qaıdan bolsyn» degen ǵoı. ıAǵnı, el bolashaǵy jastar ekendigin meńzep, kóregendikpen aıtylǵan sóz dep qabyldaýymyz kerek.
Qazirgi kúrdeli úderister júrip jatqan álemdik qaýymdastyqta Qazaqstan óz ornyn ıelene bildi dep nyq senimmen aıtýymyzǵa bolady. Sebebi, bizdiń elimiz táýelsizdik alǵan 20 jyldyń ishinde bıik belesterge shyqty. Osyndaı álemdik daǵdarystardyń tolqyny kórinis berip, búkil adamzat balasy alańdap, túrli kúı keship jatqanda, memleketimiz odan aman shyqty. Qıyn kezde tyǵyryqtan jol taýyp, eldi qaýip-qaterge uryndyrmaı alyp shyqqan qazaq jurtynyń basqarýshy elıtasy sarabdal saıasatpen baıypty áreket jasaı bildi. Bul jetistikter álem elderiniń tańdanysyn týdyrdy. Endi, aldaǵy ýaqytta qaıtalanýy múmkin degen daǵdarys jaǵdaıyna el basqarýshy azamattar tize qosyp jumys jasaýda. Mine, sondaı kúrdeli qubylystar qylań berýi múmkin degen boljamdar jasalsa da, halqymyzdyń áleýmettik jaǵdaıyn kóterýge baǵyttalǵan naqty josparlar jasalyp, qarajat bólinýde.
Elimizde jas otbasylar men qyzmetkerlerge qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etýdiń naqty josparlary júzege asyrylyp, ony qadaǵalaýdy da kúsheıtý qajet. Máselen, el ishinde eńbek etip júrgen jastardyń páterge biriniń qoly jetse, kópshiliginiki jetpeı jatady. Onyń túrli sebepteri men bógetteri bar. Birinshi kezekte, jastar baspanaly bolýy úshin birqatar baǵdarlamalar oılastyrylýy tıis. Onda: arendalyqtyń eki túri, birinshisi, memlekettiń óz ıeliginde bolatyn páterler, ekinshisi, belgili merzim ótkennen keıin turǵynnyń atyna aýdarylatyn páterler. Sonymen qatar, memlekettik baǵdarlamalardyń belgili bir 2 jyldyq nemese 3 jyldyq merzimin qamtıtyn josparly qurylystar bolýy kerek. Bul baǵdarlamalarǵa qatysatyn jastardyń páter alý úshin jınaıtyn alǵashqy jarnasy 10 nemese 15 %-dan aspaýy tıis. Sebebi, qazirgi kúnde Turǵyn úı qurylys jınaq bankisine barǵan jastardan alǵashqy jarnanyń 50 % - dyq kórsetkishin talap etedi. Ol durys emes. Ondaı qarajatty jas otbasylar jınaqtaı almaıdy. Bul jerde bógetter kóp. Sondaı-aq, jyldyq paıyz 4 nemese 5 %-dan asyrylmaýy qajet. Tek, sonda ǵana jas otbasylar baspanaly bolady.
Jalpy, jastardy jáne baspanasyz júrgen qyzmetkerlerdi turǵyn úımen qamtamasyz etýge memleketimizdiń qýaty jetedi. Tek, baǵdarlamalardyń mehanızimin naqtylap jetildirý jáne oǵan bólinetin qarajattyń sońynda suraýy, qadaǵalanýy, qurylystyń sapasyn tekserý degen máseleler nazardan tys qalmaýy tıis.
Qazir bizder órkenıet zamanynda ómir súrip otyrmyz, sóıte tura, memlekettik baǵdarlamalarmen salynǵan turǵyn úılerdiń keıbireýinde sapasy tómen kórinister bar. Oǵan sebepker bolatyn sybaılastyq, jemqorlyq sııaqty áreketter bolýy múmkin. Óıtkeni, memleket qarajat bóledi, ony ortasynan sapasyz materıaldarmen almastyryp nemese únemdep jeý sekildi keleńsiz jaǵdaılar baıqalady. ıAǵnı, qurylys jasaýshy kompanııalar tolyq jaýapkershilikpen jumys atqarmaıdy, ony tekseretin qyzmetkerlerdiń de nemquraıly qaraýy durys emes.
Bolashaǵymyzǵa úmit artqan el bolsaq, óz-ózimizge janashyrlyqpen qaraýymyz kerek. Ásirese, el ómirindegi mańyzdy másele - qoljetimdi qurylystardy durys qadaǵalap, halyqtyń baspanaly bolǵandyǵyn esepke alý qajet. Sonda, jas otbasylardyń jaǵdaıy túzelip, alańsyz memleketke qyzmet jasap júredi. Olaı jasamaıynsha, olardyń kóńil-kúıi durys bolmaıdy, erteńine alańdaǵan adam kúndelikti jumysyn tolyq atqara almaýy da múmkin. Halqymyz aıtady ǵoı: «Úıi joqtyń, kúıi joq» dep. Sondyqtan, memleket tarapynan jastardyń qoly jetetindeı páterleri bolýy kerek. Odan keıin jastar jaǵynan memleketke onyń qaıtarymy da bolýy tıis.