JOLDAÝ JÚKTEGEN MІNDETTER: 2015 jylǵa qaraı bilim berýdiń barlyq deńgeıinde jan basyna qarjylandyrý tetigi engiziledi
Degenmen, jurtshylyq dástúrli Joldaýdyń áleýmettik máselelerdi, onyń ishinde halyqtyń ál-aýqatyn jaqsarta túsetin sharalarynyń qamtylýyn da asqan yjdahattylyqpen qabyldap otyr. Prezıdent áleýmettik salany jańǵyrta túsý baǵytynda el aldyna túbegeıli jańa mindetterdi júktep otyr deýge bolady. Joldaý arqyly 2012 jyldyń naqty mindetteri men basymdyqtaryn aıqyndaǵan Elbasy N. Nazarbaev negizgi basymdyq retinde 10 maqsatty joldy ataǵan bolatyn. Bul baǵyttyń ishinde eldiń bilim men ǵylym áleýetin kóterý máselesi de erekshe mańyzǵa ıe boldy.
Atap aıtqanda, Qazaqstanda adam kapıtalynyń sapaly ósýine jiti nazar aýdartqan Memleket basshysy, eń aldymen, bilim jáne densaýlyq saqtaýǵa kóńil bólý qajettigine den qoıǵan edi. Onyń ishinde bilim júıesin jańǵyrtý, ǵylymdy qoldaý barysynda da birqatar mańyzdy sharalar atqarý tapsyryldy. «Birinshiden, oqytý úderisine qazirgi zamanǵy ádistemeler men tehnologııalardy engizý. Búginde halyqaralyq standarttar negizinde Nazarbaev Ýnıversıteti men Zııatkerlik mektepter tabysty jumys isteýde. Kásiptik-tehnıkalyq bilim berýdiń ozyq mekemeleriniń jelisi damyp keledi. Olardyń tájirıbesin búkil qazaqstandyq bilim berý júıesine taratyp, barlyq bilim berý mekemelerin solardyń deńgeıine tartý qajet. Ekinshiden, pedagogtar quramynyń sapasyn arttyrýdyń mańyzy zor. Arqaýlyq pedagogtik bilim berýdiń úlgi-qalyptaryn, mektepter men jobalar oqytýshylarynyń biliktiligin arttyrýǵa talaptardy kúsheıtý qajet. Ár óńirde pedagogtardyń biliktiligin arttyratyn ıntegratsııalanǵan ortalyqtar jumys isteýi tıis. Úshinshiden, biliktilikti bekitýdiń táýelsiz júıesin qurý qajet. Memleket bir mezgilde bilim berý qyzmetterin kórsetýge ári olardyń sapasyna baǵa berýge tıis emes», - degen bolatyn Elbasy óz Joldaýynda.
Budan bólek, Prezıdent, memleket-jeke menshik áriptestigi máselesin kóterip, aýyldyq jerlerden jáne az qamtamasyz etilgen otbasylardan shyqqan jastardyń jol júrýi men ómir súrýin sýbsıdııalaý, jataqhanalar jelisin damytý tetikteri arqyly bilim berýdiń qoljetimdiligin keńeıtý qajettigin aıtty. Oqýdyń jastarǵa tek bilim berip qana qoımaı, sonymen birge olardy áleýmettik beıimdelý úderisinde paıdalana bilýge de úıretýi tıistigine nazar aýdardy. «Oqytý úderisiniń tárbıelik quramdasyn kúsheıtý qajet. Olar - patrıotızm, moral men parasattylyq normalary, ultaralyq kelisim men toleranttylyq, tánniń de, jannyń da damýy, zańǵa moıynusynýshylyq. Bul qundylyqtar, menshiktiń qandaı túrine jatatynyna qaramastan, barlyq oqý oryndarynda da sińirilýge tıis», - degen bolatyn Elbasy.
Jaqynda alqa májilisin ótkizgen Bilim jáne ǵylym mınıstrligi byltyrǵy jyldy qorytyndylap qana qoımaı, Elbasy Joldaýynda júktelgen mindetterdi tabysty atqarý joldaryn talqylaǵan bolatyn.
Rasynda bundaı aýqymdy mindetterdi júzege asyrý búgin ǵana qolǵa alynyp otyrǵan sharýa emes. Máselen, Bilim jáne ǵylym mınıstri Baqytjan Jumaǵulovtyń aıtýynsha, byltyr qabyldanǵan bilim berýdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy Elbasy júktegen mindetterdi atqarýǵa túbegeıli múmkindik beredi. Osy rette «Ǵylym týraly», «Nazarbaev Ýnıversıteti, Nazarbaev Zııatkerlik mektepteri jáne Nazarbaev Qory mártebesi týraly» jańa zańdar qabyldandy. «Bilim týraly» zańǵa eleýli ózgerister men tolyqtyrýlar engizilip, bilim jáne ǵylym júıesiniń quqyqtyq bazasy tolyq jańardy. Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdi basqarýdyń túbegeıli jańa júıesi jasaldy.
«Elbasynyń tapsyrmasymen barlyq bilim berý deńgeılerinde sapany baqylaýdyń biryńǵaı vertıkali quryldy. Onyń bilim salasy úshin mańyzy erekshe. Bul - bilim sapasyn arttyrý men teńestirýge, mınıstrliktiń bilim berý uıymdarymen keri baılanysyn kúsheıtýge jasalǵan mańyzdy qadam. Bilim berý uıymdarynda qoǵammen, bıznespen baılanys jasaýdyń jańa mehanızmi - qamqorshylyq keńester qurylýda», - deıdi B. Jumaǵulov.
Jalpy alǵanda, Elbasynyń Joldaýda júktegen mindetterin tolyqqandy júzege asyrý maqsatynda Bilim jáne ǵylym mınıstrligi birqatar sharalardy atqarýdy josparlap otyr. Onyń mańyzdysy - «E-Learning» -elektrondy oqytý júıesin damytý. Aldyńǵy qatarly elderdiń tájirıbesine súıenip, «E-Learning» elektrondyq oqytý júıesi bizdiń elde buǵan deıin de qoldanysqa engizile bastaǵan bolatyn. Qazir máselen, 44 bilim berý uıymynda «E-Learning» júıesi qanatqaqty joba retinde synalýda. Mınıstr búkil álemde elektrondy oqytý júıesi keńinen tarala bastaǵanyna toqtala otyryp, osy júıeni qoldanatyn bilim berý uıymdarynyń sanyn 2012 jyly, 537-ge deıin jetkizip, jyldamdyǵy sekýndyna 10 Mbıttik ınternetpen qamtamasyz etý kerektigin atap ótti.
«Bilim berýdi damytý memlekettik baǵdarlamasynyń basty mindetteriniń biri - 2015 jylǵa qaraı bilim berýdiń barlyq deńgeılerinde jan basyna qarjylandyrý tetigin engizý. Orta bilim berý salasynda jan basyna qarjylandyrýdy engizý revolıýtsııalyq qadam. Bul jańalyq birinshi kezekte adamdardyń áleýmettik kóńil-kúıine yqpal etetinine senimdimen. Óıtkeni, bul bilim berýdiń eń aýqymdy buqaralyq salasy bolyp tabylady. Ekinshi jaǵynan, ol orta bilim berý salasynda básekelestikti damytýǵa jol ashpaq. Taǵy bir mańyzdy tusy, ol aýyl men qala mektepterindegi bilim deńgeıin teńestirýge múmkindik beredi», - deıdi mınıstr B. Jumaǵulov. Mınıstrdiń aıtýynsha, atalǵan jańalyq - jan basyna qarjylandyrý tetigi bıyl Aqmola, Shyǵys Qazaqstan, Mańǵystaý, Pavlodar jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynda qoldanysqa engizý daıyndyǵy júrgizilmek.
Mınıstrlik tarapynan jarııalanǵan taǵy bir jańalyq - muǵalimderdiń ortasha jalaqysy 2015 jylǵa qaraı jeke sektormen teńesedi. Naqtyraq aıtqanda, aldaǵy ýaqytta ustazdardyń mártebesin arttyrý baǵytynda da júıeli jumystar júrgiziledi. Bul rette memleket pedagogterdiń jalaqysyn kóterý máselesin basymdyq retinde qoldaıtyn bolady. Sonymen qatar, qoǵamdaǵy muǵalim, ustaz mártebesin kóterý maqsatynda mınıstrlik óz portalynda «Muǵalimniń dańq kitaby» bólimin ashatyn bolady.
Jańa baǵdarlamaǵa sáıkes, muǵalimder biliktiligin arttyrýdyń jańa júıesi de jasalǵan. Ol boıynsha mektep muǵalimderi álemdik tájirıbege sáıkes úsh aılyq daıyndyqtan ótedi. Onyń nátıjesimen muǵalimderge burynǵy kategorııalaryna qosymsha, jańa biliktilik deńgeıi beriledi. Mundaı biliktilik deńgeıi muǵalimniń eńbekaqysyn ári qaraı kóterýge negiz bolmaq.
Alqa jıynyn qorytyndylaǵan Premer-Mınıstrdiń orynbasary Erbol Orynbaev óz sózinde 2012 jyly sheshimin tabýy tıis birneshe máselelerdiń basymdyǵyn atap ótti. Olar - Fýnktsıonaldyq saýattylyq jónindegi bes jylǵa arnalǵan ulttyq jospardy qabyldaý, mektepterde ólshemdik baǵalaýdy engizý, salalyq qaýymdastyqtar bazasynda pılottyq rejımde táýelsiz biliktilikti arttyrý ortalyqtaryn qurý.
Sondaı-aq 2012 jyldaǵy basty mindet bilim berý uıymdaryndaǵy tárbıe jumysy máselesi bolyp tabylady. Aǵymdaǵy jyly Bilim berý uıymdaryna tárbıe jumysyn engizý jónindegi keshendi jospar qabyldanyp, onda jastardy toleranttylyq, ultaralyq kelisim, adamgershilik negizderi, patrıottyq, zańǵa moıynsynýshylyq jáne eńbeksúıgishtik prıntsıpteri boıynsha tárbıeleý máselesi qarastyrylatyn bolady.
Budan bólek, bıyldan bastap Nazarbaev Ýnıversıtetiniń bazasynda ıntellektýaldyq-ınnovatsııalyq klasterler qalyptasatyn bolady. Ǵylym, bıznes pen memlekettiń Nazarbaev Ýnıversıteti tóńiregindegi klasterde birigýi tehnologııalardy, ınnovatsııalar men jańa bilimderdi transfertteý men jasaýǵa yqpal etetin ulttyq ǵylymı-ınnovatsııalyq júıe qurýǵa negiz qalyptastyrady.