Jol toraptarynyń ekonomıkalyq mańyzy zor
Belgili bir dárejede bul sala birshama damyǵany málim, al uzaq merzimdi keleshekte jan-jaqty ósý strategııasynyń qarqynyna ilesýge tıis, munyń ózi ulttyq naryqty jan-jaqty jetildirýge jáne bizdiń kólik jáne kommýnıkatsııalyq qyzmetimizge den qoıatyn jańa naryqtar izdeýge kelip saıady. Bul strategııa avtokólik jasaý, týrızm, qyzmet kórsetý júıesi, jol jáne kúrdeli qurylys salalaryn barǵan saıyn damyta berýge jáne otandyq ónimniń ózindik qunyndaǵy kólik shyǵynyn kemitýge járdemdesetin bolady.
Ejelden bastap, Uly Jibek joly Eýropa men Azııany kerýen jolymen baılanystyryp, Batys pen Shyǵys órkenıetiniń ózara yqpaldasyp damýyna múmkindik berdi. Barlyq dáýirlerde bul baǵyt erikti qaıyrymdylyq joly boldy. Eger qazirgi kezde temirjol magıstraldary anyq belgilengen bolsa, avıatsııalyq júıe men avtokólik ınfraqurylymy únemi ózgeristerge ushyrap otyr. Osylaısha, Uly Jibek jolyndaǵy avtokólik kerýenderi memlekettiń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası damýynyń joǵary deńgeıin turaqty túrde qanaǵattandyryp otyrýǵa ázirge jaramsyz dep qarastyrylýda. Joldar - memleket ınfraqurylymynyń eń mańyzdy elementteriniń biri. Elimizdiń ekonomıkalyq órkendeýi men qorǵaný qabileti jol jelileri damýynyń deńgeıine tikeleı táýeldi. Osyǵan baılanysty, Qazaqstan Prezıdenti joldardy salý men jóndeýdi memlekettiń basym tapsyrmalarynyń biri retinde alǵa qoıdy.
Búgingi kúni qurylysy aıaqtalýǵa jaqyn qalǵan, ǵasyr jobasy atanǵan «Batys Eýropa - Batys Qytaı» tranzıttik dáliziniń elimizdiń ekonomıkasyna bereri kóp. Bul jobadaǵy eń mańyzdy elderdiń biri - Qazaqstan. Joba boıynsha qurlyqtaǵy «Jibek jolynyń» edáýir bóligi Qazaqstan jerimen ótkeni tıimdi, tranzıttik potentsıaly joǵary ári saıası turaqtylyǵymen kózge túsetin Qazaqstanmen osy joba arqyly yntymaqtasýǵa Qytaı múddeli bolyp otyr. Atalǵan jobany tolyqqandy iske asyrý nátıjesinde bes ǵasyr ótkennen keıin qaıta jandanyp otyrǵan Uly Jibek joly boıyndaǵy óńirlerdiń damýy qarqyn alyp, ishki jáne syrtqy saýda damıdy. Muhıttar men teńiz joldarynan alys jatqan Qazaqstannyń teńizge shyǵý múmkindigi artyp, kólik kesheniniń qarqyny eselep artady.
Qazirgi ýaqytta elimizde avtokólik jáne temirjol qurylysy birdeı qarqyndy júrgizilip jatyr. Máselen, joǵaryda atap ótken Batys Eýropa-Batys Qytaı dáliziniń qurylysy búginde keń aýqymda júrgizilýde. Qazaqstannyń 5 oblysynyń aýmaǵy arqyly ótip, Qytaıdan shyqqan taýardy Eýropadaǵy dittegen jerge nebári 15 táýlikte jetkizýge múmkindik beretin bul megajobanyń qurylysy 2016 jyly tolyǵymen paıdalanýǵa beriletin bolady. Atalǵan jumystardy tyńǵylyqty atqarý úshin mol qarjynyń da kerek ekendigi túsinikti. Ol qarjynyń kózi bar ekendigi taǵy málim. Atap aıtqanda, 2015 jyly jol jobalaryn júzege asyrýǵa Ulttyq qordan - 178 mlrd. teńge bólinse, 2016 jyly 143,3 mlrd. teńge bólinedi.
Qytaı ekonomıkasynyń, atap aıtqanda onyń batys óńirleri ekonomıkasynyń qarqyndy ósýi, búginniń ózinde álemdik naryqtarǵa taýarlardyń alýan túrin jetkizý qajettiligin týǵyzyp otyr. Sonymen birge, mamandardyń baǵalaýy boıynsha, Qazaqstanda tranzıttiń qazirgi damý deńgeıi salanyń jáne tutas alǵanda respýblıkanyń áleýetine saı emes. Mysaly, 2013 jyly Qytaıdyń EO elderimen syrtqy saýda kólemi 210 mln. tonnany qurady, alaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy boıynsha osy baǵyttaǵy tranzıttik tasymaldyń kólemi shamamen 3 mln. tonna boldy.
Kóliktiń negizgi túrleri boıynsha tranzıttik dálizderdiń áleýetti tranzıttik múmkindikterin paıdalaný qajet. Kólik dálizderi jelisi geografııalyq jaǵynan ónerkásiptik jáne sharýashylyq qajettilikterdi qanaǵattandyrýǵa baǵyttalǵan. Óńirlik damý, óndiristik kúshterdi ornalastyrý jáne halyqty qonystandyrý perspektıvalaryn eskere otyryp, ony odan ári ońtaılandyrý jáne ishinara qaıta baǵdarlaý qajet bolady.
Álemdik ekonomıkadaǵy jaǵdaı el ekonomıkasyndaǵy qurylymdyq reformalardy jetildirýge jáne jańa synaqtar kezinde turaqty damýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan qaǵıdattar men tapsyrmalardy júzege asyrý maqsatynda elimizde jan-jaqty is-sharalar qarastyrylyp, qolǵa alyndy. Innovatsııalyq-ındýstrııalyq damýdy kúsheıte túsý, damyǵan ekonomıka qurý, kólik-logıstıka, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý, turǵyndardyń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıyn jaqsartý baǵytynda tyń múmkindikter az emestigi atap kórsetilip, ony tıimdi qoldanýǵa talap barynsha kúsheıtiletindigi qarastyrylýda.
Sonymen qatar, otandyq kompanııalardyń ónimderine degen suranysty arttyrý jəne jańa jumys oryndaryn uıymdastyrý úshin «Nurly Jol» baǵdarlamasynyń aıasynda josparlanǵan barlyq jobalardy qarjylandyrýdy aqpan aıynan bastaýǵa tapsyrma berildi. Sóıtip, aýqymdy jobalardyń júzege asyrylý barysynda «Ortalyq-Ońtústik, Ortalyq-Shyǵys jáne Ortalyq-Batys» jobalary boıynsha kóliktik-logıstıkalyq ıfraqurylymdardy damytý úshin 1019 shaqyrym jolda jumystar jalǵasyn taýyp, jyl sońyna deıin 272 shaqyrymy paıdalanýǵa beriledi. Munymen birge, ındýstrııalyq ınfraqurylymdy damytý baǵytynda aldaǵy jyly «Qorǵas - Shyǵys qaqpasy» AEA qurylysynyń jumysy tolyq aıaqtalady.
Elimiz «Ózbekstan-Túrikmenstan-Iran-Oman» halyqaralyq tranzıttik-kóliktik dálizine qosylýda. Budan elimizdiń tranzıttik áleýeti taǵy áldeneshe artqanyn kóremiz. Munyń bári áleýmettik-ekonomıkalyq damýǵa ózindik serpin berip, jańa kókjıekterdi baǵyndyrýdyń bastamasyna aınalmaq.