Joǵary oqý oryndarynda Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy stıpendııa taǵaıyndalýy múmkin

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Álem elderinde Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar uıymdastyrylady. Bul týraly búgin elordada ótken ult ustazyna arnalǵan halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııada málim boldy.

Konferentsııa barysynda Memlekettik hatshy Erlan Qarın bul is- sharalardyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy ulttyq kún tártibinde turǵan ult rýhanııaty úshin aýqymdy taqyryptardyń biri ekenin atap ótti.

«Halqymyz óziniń tarıhynda erekshe orny bar eki tulǵany «Ult ustazy» dep ardaqtaǵan. Aldymen, árıne, uly Abaıdy aıtamyz. Odan keıin Ahmet Baıtursynulynyń esimi atalady. Alash kósemi, qazaqtyń birtýar perzenti Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna bıyl 150 jyl tolyp otyr. Bul mereıtoıdy ıÝNESKO deńgeıinde atap ótemiz. Táýelsizdik ultymyzdyń jadyn jańǵyrtyp, tarıhı tamyrymyzdan qaıtadan nár alýymyzǵa jol ashty. Bul rette ult ustazynyń eńbegin zerdelep, ony mol murasyn urpaq sanasyna sińirý barshamyzǵa ortaq mindet», - dedi E. Qarın.

Bul oraıda Memlekettik hatshy osydan bir ǵasyr buryn qazaq halqy ult zııalylarynyń bastamasymen ǵalymnyń 50 jyldyǵyn atap ótkenin eske saldy.

«Sodan beri týra bir ǵasyr ótip otyr. Bir ǵasyrdan keıin de Ahań taǵy da ultty uıystyryp, ult zııalylaryn bir jerge jınap otyr. Bul da urpaqtar sabaqtastyǵynyń bir belgisi. Búgin mine Ahań ańsaǵan Táýelsiz eldiń urpaqtary onyń 150 jyldyq mereıtoıynda bas qosyp otyr», - dedi Erlan Qarın.

Onyń aıtýynsha, ulttyq jańǵyrý kezeńi jasampaz tulǵalardy týdyrady.

«Dúnıejúziniń tarıhyna zer salsaq, halyqtar men memleketter reformator tulǵalardyń arqasynda damýdyń jańa belesterine kóterilgen. Ahań qazaq úshin osyndaı tulǵa. Ahmet Baıtursynuly ómir súrgen dáýir men qazirgi Táýelsizdik zamanyn baılanystyratyn ortaq múdde – ulttyq bolmysty saqtaı otyryp, órkenıetti el bolý», -dedi Memlekettik hatshy.

Sonymen qatar ol Ahmet Baıtursynulynyń qazaqtyń ult bolyp saqtalyp qalýy úshin tilge aıryqsha mán bergenin atap ótti.

«Onyń: «Egerde biz qazaq degen ult bolyp turýdy tilesek, qarnymyz ashpas qamyn oılaǵanda tilimizdiń de saqtalý qamyn qatar oılaýymyz kerek» degen sózderi – sonyń aıqyn dáleli. Ahań ulttyq álipbıimizdi ázirlep, oqýlyqtar jazdy, til ǵylymyna túren saldy. Tildiń ultty saqtaýdaǵy orasan zor mańyzyn jurtymyzdyń sanasy sińire otyryp, qazaq tilin ǵylymǵa beıimdedi. Osy tarıhı eńbeginiń arqasynda ol qazaq til biliminiń atasy, ult ustazy atandy. Ahań negizin qalaǵan til ǵylymy onyń esimin ataýǵa tyıym salǵan keńes dáýirinde de jappaı qoldanysta boldy», - dedi Erlan Qarın.

Onyń sózine qaraǵanda, til bilimi men ádebıettaný ǵylymdarynda A. Baıtursynuly engizgen termınder men uǵymdar eshqashan ózektiligin joǵaltpaıdy.

«ıÝNESKO kóleminde jáne elimizdiń barsha óńirinde ótkiziletin mereıtoı sharalaryna barshamyz belsene atsalysýymyz qajet. Parıjde jáne Ystanbulda arnaıy is-sharalar uıymdastyrylady. Túrkistanda halyqaralyq kongress ótedi, basqa da jumystar josparlanǵan. Sonyń bárinde Ahmet Baıtursynulynyń mol murasy men qaıretkerlik qyzmeti dáriptelip, laıyqty baǵa beriledi dep oılaımyn», - dedi Memlekettik hatshy.

Aıta keteıik, Qostanaı oblysyndaǵy Ahmet Baıtursynuly mýzeıiniń dırektory Gúlbaný Sársekeı mereıtoıǵa ǵalymnyń qundy jádirgerlerin alyp kelgenin jetkizdi.

«Astananyń tórinde Torǵaı eliniń týmasy, qazaq pen túrki áleminiń maqtanyshy, Alash arysy Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna oraı halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa ótip jatyr. Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynda ótip jatqan jıynǵa ǵalymnyń týǵan jerindegi mýzeıden qundy jádigerlerdi alyp keldim. Osyǵan baılanysty elorda ákimdigine alǵys aıtamyn», - dedi mýzeı dırektory.


Sondaı-aq halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııaǵa qatysýshy qazaq jáne sheteldik ǵalymdar ahmettanýdyń qazirgi ózekti máselelerin aıta otyryp, aldaǵy ýaqytty atqarylýy tıis máselelerdi kóterdi. Bul konferentsııa qararynan kórinis tapty:

- Ahmet Baıtursynulynyń ómirbaıandyq derekterin tolyqtyrý úshin Qazaqstandaǵy jáne sheteldegi arhıvterge ǵylymı is-saparlar uıymdastyrý;

- Ǵalymnyń tolyq akademııalyq shyǵarmalar jınaǵyn ázirleý, shyǵarý jáne taratý;

- Eńbekterin shet tilderine aýdarý, halyqaralyq keńistikke tanytý;

- «Ahmet Baıtursynuly» tósbólgisin ázirlep, til jáne jalpy qoǵamdyq-gýmanıtarlyq sala mamandaryna marapattaý;

- Joǵary oqý oryndarynyń stýdentteri úshin «Ahmet Baıtursynuly» atyndaǵy stıpendııa taǵaıyndaý.

Osy oraıda qarar jobasy konferentsııa qorytyndysynda oqylyp, talqyǵa salynyp bekitildi.

Sonymen qatar Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq-drama teatrynda ótken konferentsııaǵa memlekettik qyzmetkeler, sheteldik ǵalymdar, alashtanýshylar, ahmettanýshylar, tarıhshylar, zııaly qaýym ókilderi, depýtattar qatysty.

Budan buryn habarlanǵandaı, búgin elordadaǵy Qalamgerler alleıasynda ornalasqan «Alash qaıratkerleri» eskertkishine gúl shoqtary qoıyldy. Osy saltanatty rásim Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıyn merekeleýge arnalyp uıymdastyryldy.



Seıchas chıtaıýt