Joǵarǵy Sotta qylmystyq protsesti jańǵyrtý týraly zań jobasy talqylandy
Forýmǵa Prezıdent Ákimshiligi Quqyq qorǵaý júıesi bóliminiń meńgerýshisi Alekseı Kalaıchıdı, UQK tóraǵasynyń orynbasary Marat Qolqabaev, Bas prokýrordyń orynbasary Erlik Kenenbaev, Іshki ister mınıstriniń orynbasary Rashıd Jaqypov, Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl ulttyq bıýrosynyń basshysy Talǵat Tatýbaev, Qarjy mınıstrligi Memlekettik kiris komıtetiniń tóraǵasy Ardaq Teńgebaev qatysty. Buǵan qosa, Joǵarǵy jáne jergilikti sot sýdıalary, oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵalary, Germanııa halyqaralyq quqyqtyq yntymaqtastyq qorynyń (IRZ) sarapshylary, memlekettik organdardyń, Sot tóreligi akademııasynyń, zańgerler qaýymy men ÚEU ókilderi qatysty.
Óziniń kirispe sózinde Q.Mámı 2017 jyl elimizdiń jańa tarıhyna qylmystyq protsesti jańǵyrtýdyń jańa kezeńi retinde enetindigin aıtty.
«Bul jumystyń basty baǵytyn Memleket basshysy anyqtap berdi. Tıisti zań jobasyn ázirleý jónindegi vedomstvoaralyq jumys tobynyń qyzmetin ózi úılestirdi», - dedi Joǵarǵy Sot Tóraǵasy.
15 qarashada zań jobasy Parlament Májilisiniń eki oqylymynda qabyldanyp, Senatqa joldanǵany da aıtyldy. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin zań jobasy qabyldanady dep kútilýde.
«BAQ-ta jarııalanǵan pikirlerge qaraǵanda, zań jobasyna oń baǵa berilýde. Eń bastysy júrgizilip jatqan reforma Qazaqstannyń halyqaralyq mindettemelerin ustanatyndyǵyn kórsetti», - dedi Q.Mámı.
Tıisti jumys toby aıtarlyqtaı jumys atqardy, onyń barysynda sot tóreliginiń tıimdiligine áser etetin qylmystyq protsestiń negizgi faktorlaryna taldaý jasaldy. Qylmystyq isterdi daıyndaý boıynsha memlekettik organdardyń qyzmetin jetildirýdegi usynystary zerdelenip, qorytyldy. Sheteldik úlgidegi protsestik nysandardy uıymdastyrýdyń erekshelikteri zertteldi.
Zań jobasy qylmystyq is boıynsha sot isin júrgizýdiń bastapqy kezeńin qozǵaıtyn erejelerdi, sotqa deıin isti júrgizýdiń jaryspalylyq bastamalar shegin qamtıdy. Sonymen qatar, onda sot baqylaýyn odan ári keńeıtýdi kózdeıtin aıtýly sheshim, rásimderdi jeńildetý, zań ústemdigine negizdelgen aıqyn sot tóreligin qurý kórinis tapqan. Q.Mámı óz sózin aıaqtaı kele, barlyq qatysýshylardy forýmnyń kún tártibindegi máselelerdiń qyzý talqylanyp, tujyrymdy qorytyndyǵa kelýdi shaqyrdy.
Dóńgelek ústel eki sessııadan turdy. Birinshi sessııanyń taqyryby - «Qylmystyq protsesti jańǵyrtý halyqaralyq standarttarǵa saı bolýdyń jańa qadamy». Onda azamattardyń konstıtýtsııalyq quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýǵa baǵyttalǵan qylmystyq-protsestik normalardy jetildirý, tergeý rásimderin ońtaılandyrý jáne jeńildetý, azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý men qylmystyq protsestegi advokattardyń quqyqtyq múmkindikterin, EYDU elderiniń qylmystyq-protsestik júıeleriniń úlgisi negizinde qylmystyq protsesti ońtaılandyrý máseleleri qaraldy.
Ekinshi sessııanyń taqyryby - «Qylmystyq sot isin júrgizý jańashyldyqtaryn qoldanýǵa baılanysty tájirıbelik máseleler». Munda qupııa tergeý áreketterin sanktsııalaý týraly zańnamalyq erejelerdi sottardyń iske asyrýy, qupııa quqyqty shekteý is-qımyldar men buıryq arqyly is júrgizýdiń - negizdemesi, tártibi, merzimi, qabyldanǵan sheshimderdiń máni, sottyń shaǵym túsirýge ruqsattama berýi sekildi máseleler talqylandy. Buǵan qosa, sheteldik sarapshylar nemis sot isin júrgizýdegi sot-baqylaý ókilettikteri, Germanııadaǵy buıryq shyǵarý jáne jaza jónindegi sot isin júrgizýdiń tártibi, merzimi, buıryqtyń qurylymy men mazmuny, shaǵymdanýy sekildi erekshelikteri týraly aıtty.
«Dóńgelek ústel» barysynda qatysýshylar belgilengen taqyryp sheńberinde ózara syndarly pikir almasty. Jumys qorytyndysy boıynsha tıisti usynymdar qabyldandy.