Joǵarǵy Sot Ult Josparynda belgilengen barlyq qadamdardy tabysty iske asyrdy
Brıfıng jumysyna Qazaqstan Respýblıkasy Sýdıalar odaǵynyń tóraǵasy Musabek Álimbekov pen Joǵarǵy Sottyń sýdıasy Ǵalymjan Myrzake qatysty.
Sýdıalardyń VII sezi aǵymdaǵy 21 qarashada Memleket basshysynyń qatysýymen Táýelsizdik saraıynda ótedi. Іs-sharaǵa barlyǵy 700 delegat pen sezd qonaqtary qatysady.
M.Álimbekov óziniń baıandamasy aıasynda Sezge daıyndyq jóninde aıtty. Aldaǵy forým 1996 jyldan bastap, árbir tórt jyl saıyn bolyp ótetindigin atap ótti. Barlyq sezge Memleket basshysy qatysty. Sezderde dástúrli túrde sot júıesiniń damýyna arnalǵan eń ózekti máseleler talqylanady, atqarylǵan jumys qorytyndylanady, aldaǵy kezeńge arnalǵan mindetter qoıylady.
VII sezde Ult Josparynyń oryndalýy boıynsha sot júıesiniń jumysy qorytyndylanady. Sýdıalar ádebi kodeksiniń jańa nusqasynyń qabyldanýy kútilip otyr. Bul sýdıalardyń kásibı jáne moraldyq beınesine qoıatyn qoǵam talabynyń ósýinen týyndady. Kodekstiń jańa jobasynda sýdıalardyń kásibı qyzmettegi, qoǵamdaǵy, otbasy men turmystaǵy júrip-turýynyń ádep negizderin retteıtin normalar men erejeler qaıta qarastyrylǵan. Sýdıalar júrip-turýynyń negizgi qaǵıdattaryna táýelsizdik, obektıvtilik, ádildik, ádep normalaryn saqtaý, teńdik, quzyrettilik pen yntalylyq, t.b. jatady. Kodeks jobasynda «Sýdıalar minez-qulqynyń Bangolor qaǵıdattarynyń» erejeleri men sot bıliginiń táýelsizdigi máselelerine arnalǵan Kıev konferentsııasynyń usynymdary eskerildi.
Ǵ.Myrzake sot júıesin reformalaý bóligindegi Ult Josparyn iske asyrý týraly aıtyp ótti. Atap aıtqanda, Ult Josparynyń sot júıesine bekitilgen barlyq qadamdary tabysty iske asyryldy. Qazaqstan bes satylydan úsh satyly sot júıesine kóshti. Sot isin júrgizýdiń mundaı modeli halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keledi. Reformalardyń negizgi nátıjesi - shyǵarylǵan sot aktileriniń óz kúshine neǵurlym jedel enýi, protsesti qasaqana sozýdy boldyrmaýdy kózdeıdi.
Sýdıalyqqa úmitkerlerge qoıylatyn talaptar kúsheıtildi, irikteý júıesi qatańdatyldy. Joǵary Sot Keńesi derbes mekemege aınalyp, sýdıalardy irikteý men taǵaıyndaý boıynsha júıeli jumysty jolǵa qoıdy. Sot tóreligi ınstıtýty Joǵarǵy Sot janyndaǵy akademııa retinde qaıta quryldy. Sot jıýrıiniń qyzmeti reformalandy. Bul óz kezeginde azamattardyń atalǵan ınstıtýtqa sýdıalardyń áreketterine qatysty shaǵymmen tikeleı júginýine múmkindik berip otyr.
Joǵarǵy Sottyń janynda quramyna otandyq jáne sheteldik bedeldi sarapshylar kiretin Halyqaralyq keńes quryldy. Sottarda aýdıo-, beınetirkeý júıesi belsendi túrde qoldanylýda. Búginde respýblıkadaǵy sot zaldary aýdıo-, beınetirkeý júıesimen 100 paıyz jaraqtandyrylǵan.
Respýblıka sottary jańartylǵan zańnama jaǵdaıynda jumys isteýde. Tergeý áreketterine sot baqylaýyn kúsheıtetin ınstıtýttar qurylyp, tıimdiligin kórsetýde. Investıtsııalyq daýlardy qaraıtyn sot isi júrgizilýde.
2016 jylǵy qańtardan bastap Azamattyq protsestik kodekstiń jańa redaktsııasy qabyldanǵannan soń quqyqtyq keńistiktiń aıtarlyqtaı jaqsarýy bastaldy. Máselen, aǵymdaǵy jylǵy 10 aıda 2015 jylmen salystyrǵanda 348 myń materıal qysqartylǵan is júrgizý tártibinde qaraldy. Al, ótken jyly bul kórsetkish 193 myń boldy, ıaǵnı kórsetkish 1,8 esege ósti. Partısıpatıvtik rásim iske qosylyp, 2016 jyly 387 is osy tártippen sheshimin tapty. Medıatsııany qoldaný 5261-den 15 808-ge deıin 3 esege ósti.
Brıfıng barysynda spıkerler BAQ ókilderiniń qyzyqtyrǵan suraqtaryna jaýap berdi.