Joǵarǵy Sot Elbasy bergen tapsyrmalardy iske asyrýǵa kiristi
Onyń jumysyna Joǵarǵy Sottyń sot alqalarynyń tóraǵalary men sýdıalary, Ǵylymı-konsýltatıvtik keńes músheleri, Konstıtýtsııalyq Keńestiń, Bas Prokýratýranyń, Ádilet, Qarjy, Energetıka mınıstrlikteri men Ulttyq banktiń ókilderi qatysty, dep habarlaıdy sottyń baspasóz qyzmetinen.
Jalpy otyrystyń jumysyn asha kele, Qaırat Mámı otyrysqa qatysýshylardyń nazaryn respýblıka sýdıalarynyń VII sezinde Memleket basshysy aıqyndaǵan quqyqtyq aıqyndylyq deńgeıin arttyrý, turaqty ári boljamdy sot praktıkasyn qalyptastyrý mindetterin iske asyrý qajettigine aýdardy. Joǵarǵy Sottyń normatıvtik qaýlylary dál osy mindetti sheshýge baǵyttalyp otyr. Ony ázirleý barysynda, eń aldymen, qoldanystaǵy sot praktıkasy taldanady jáne sottardyń quqyq normalaryn birkelki qoldaný boıynsha tásilderi pysyqtalady. Bul Joǵarǵy Sotqa jergilikti sottardyń sot isterin qaraý tájirıbesiniń birizdiligin qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Jalpy otyrystyń kún tártibine Joǵarǵy Sottyń bes normatıvtik qaýlysyn talqylaý shyǵaryldy.
«Banktik qaryz sharttarynan týyndaıtyn daýlar boıynsha azamattyq isterdi qaraýdyń sot praktıkasy týraly» normatıvtik qaýly qazaqstandyqtar úshin kópten kútken ózekti normatıvtik qaýly bolyp tabylady. Joǵarǵy Sot sýdıasy Dúısen Tumabekov qaýly jobasy memlekettik organdar men uıymdardyń usynystary negizinde ázirlengenin atap ótti. Jobada Joǵarǵy Sottyń qadaǵalaý satysynyń anyqtamalary men sot qujattary, osy sanattaǵy azamattyq ister, elimizdegi ıpotekalyq nesıelendirýdiń qalyptasý jáne damý máseleleri, osy quqyqtyq qatynasty retteıtin zańnamalyq baza taldanǵan.
Ipotekalyq nesıelendirý salasyndaǵy ahýaldyń ýshyǵýyna, kredıtor men qaryz alýshy arasyndaǵy qatynastyń kúrdelenýine, sotqa júginýshiler sanynyń artýyna daǵdarys pen jyljymaıtyn múlik baǵasynyń ádeıi túsýi yqpal etti. Qarjylyq sektordaǵy máselelerdi sheshý úshin memleket aýqymdy jumystardy júrgizýge, sonyń ishinde zańnamany jetildirýge májbúr boldy. El Prezıdentiniń «sońǵy satydaǵy kredıtor» retinde «bankterdi qutqarý, halyqtyń salymdaryn, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý, úleskerlerdi qorǵaý» maqsatynda daǵdarystyń barlyq shyǵyndaryn memleket tarapynan óteý týraly tapsyrmasyna sáıkes elimizdiń joǵary sot organy túsindirme ázirledi.
Talqylanýǵa usynylǵan normatıvtik qaýlynyń jobasy quqyq qoldanýdaǵy mynadaı qıyndyqtardy retteýge baǵyttalǵan: qaryzdy óndirip alý týraly talap (negizgi borysh, syıaqy, turaqsyzdyq aıyby jáne sol sııaqtylar) banktiń qaryz shartynyń talaptary men zańǵa qanshalyqty sáıkes keletinin, shartqa qol qoımaı turyp jáne qaryz bermes buryn Bank qaryz alýshynyń nesıeni tóleý qabiletin jan-jaqty, tolyq ári sapaly túrde baǵalaǵandyǵyn anyqtaý. Áńgime qaryz alýshynyń turaqty nemese jetkilikti kirisi men qaryzdy óteýi úshin ózge de tabys kózderi, salyq jáne bıýdjetke tólenetin ózge de mindetti tólemder boıynsha qaryzy, úshinshi tulǵanyń aldyndaǵy qaryzy bar nemese joqtyǵyn anyqtaý týraly bolyp otyr. «Qoǵamda shartty oryndaýdan birjaqty bas tartý nátıjesinde qaryz shartyn buzý jaǵdaıynda ol boıynsha mindettemeler toqtalatyndyǵy týraly jalǵan pikir qalyptasyp otyr. Azamattyń qaıtys bolýyna baılanysty mindettemelerdi toqtatý máselelerin retteıtin zań normalaryn qoldanýda qıyndyqtar týyndaýda», - dedi D.Tumabekov.
«Sottardyń azamattyq ister boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ekologııalyq zańnamasyn qoldanýynyń keıbir máseleleri týraly» normatıvtik qaýlynyń jobasyn tanystyra kele, Joǵarǵy Sot sýdıasy Beıbit Shermuhametov respýblıkadaǵy tabıǵı resýrstar jalpy ne arnaıy tabıǵat paıdalanýynda bolýy múmkin ekendigin atap ótti. Tabıǵat paıdalaný quqyǵy obektisi dep tabıǵı resýrstardyń jekeleı belgili-bir bólikteri (jer telimi, sý obektisi, orman qorynyń telimi jáne t.b.) oqshaýlanǵan tabıǵı resýrstar dep (jergilikti jerde onyń shekaralaryn belgileý arqyly, «zattaı») dep túsiniledi. Tabıǵatty jalpy paıdalaný kezinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halqy qorshaǵan orta obektilerin ómirge kerekti qajettilikterdi qanaǵattandyrý úshin, ekologııalyq zańnamada kózdelgen shekteýlerdi qospaǵanda, tabıǵı resýrstardy oqshaýlanǵan paıdalanýǵa bermesten turaqty jáne óteýsiz negizde paıdalanýdy júzege asyrýǵa quqyly. Normatıvtik qaýlynyń jobasynda qorshaǵan ortaǵa, jeke tulǵalardyń ómiri men densaýlyǵyna, zańdy tulǵalar men memlekettiń múlkine ekologııalyq quqyq buzýshylar tarapynan keltirilgen zııandy óteý máselelerine mán berilgen. Jobada keltirilgen zııandy ekonomıkalyq baǵalaýdyń tikeleı jáne janama ádisterin qoldaný máseleleri, Sot tóreligine qol jetkizý týraly Orhýs konvetsııasynyń qaǵıdattary talqylanǵan. Qaldyqtardy óndirý men tutyný boıynsha menshik ıeleriniń jaýapkershilikteri týraly túsiniktemeler berilgen.
Joǵarǵy Sot sýdıasy Ulbosyn Súleımenova «Azamattyq isterdi sottyń qaraýyna ázirleý týraly» 2001 jylǵy 13 jeltoqsandaǵy normatıvtik qaýlyǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýdiń qajettiligin túsindirdi. Normatıvtik qaýlynyń jobasy protsestik zańnama normalaryn jetildirýge baǵyttalǵan jáne der kezinde ázirlengen. Sebebi, jańa redaktsııadaǵy Azamattyq protsestik kodekstiń qabyldanýyna baılanysty «Azamattyq isterdi sottyń qaraýyna ázirleý týraly» qoldanystaǵy normatıvtik qaýlyǵa ózgeristerdi dereý engizý qajettigi týyndap otyr.
«Sottardyń qylmystyq ister boıynsha jeke qaýlylar shyǵarý tájirıbesi týraly» 2003 jylǵy 19 jeltoqsandaǵy №11 Joǵarǵy Sottyń normatıvtik qaýlysyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajettigin Joǵarǵy Sot sýdıasy Laýra Aǵybaeva jańa qylmystyq-protsestik kodekstiń jańashyldyqtarymen, tergeý sýdıalary ınstıtýtynyń engizilýimen, úsh satyly sot júıesine kóshýmen baılanysty dep túsindirdi. Normatıvtik qaýlynyń jobasynda sottyń tárbıelik jáne aldyn alý, azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qoldaýdaǵy quqyq buzýshylyqtardyń jasalýyna áser etetin sebepter men jaǵdaılardy sottardyń anyqtaýy men joıý qyzmetindegi jeke qaýlylardy mańyzdy róli atap kórsetilgen. Jeke qaýly shaǵarýǵa zań shyǵarýshy tarapynan kózdelgen negizderdi shartty túrde bylaısha bólýge bolady: qylmystyń jasalýyna yqpal etken sebepter men jaǵdaılar, is júrgizý kezinde jiberilgen zańbuzýshylyqtar, jekelegen azamattardyń durys emes júris-turysy, qylmystyń jolyn kesýge nemese ashýǵa kómektesken azamattardy yntalandyrý.
«Jeke qaýlylarda tıisti laýazymdy tulǵalardyń nazary is boıynsha anyqtalǵan naqty zań buzýshylyqtarǵa aýdarylýmen qatar, mundaı zań buzýshylyqtar aldaǵy ýaqytta qaıtalanbas úshin tıisti sharalar qabyldaý týraly talap qoıylady», - dedi L.Aǵybaeva.
Osylaısha, sot zań buzýshylyqtyń aldyn alady. Sot praktıkasyn durys, zańnamany birkelki qoldanýǵa jáne aldyn alý jumystaryn kúsheıtýge, sotqa deıingi satydaǵy kemshilikterge jol bermeýge baǵyttaıdy, prokýrordyń nazaryn kemshilikterdi ýaqtyly anyqtaýǵa jáne tergeý men anyqtaýdyń zańdylyǵyna qadaǵalaý júrgizý barysynda olardy joıýǵa aýdartady.
Ákimshilik quqyqbuzýshylyq zańnamasyn qoldaný máseleleri boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Sotynyń keıbir normatıvtik qaýlylaryna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajettigin Joǵarǵy Sot sýdıasy Talǵat Baratbekov olardy qoldanystaǵy zańnamaǵa sákestendirý qajettigimen túsindirdi. Atap aıtqanda, bul «Kásipkerlik nemese ózge de qyzmetti lıtsenzııasyz júzege asyrý kezinde tapqan tabysty alý jónindegi zańnamany sottardyń qoldanýy týraly» 2004 jylǵy 18 maýsymdaǵy № 4 normatıvtik qaýlyǵa engiziletin ózgeris «Ruqsattar men habarlamalar týraly» zań men «Ákimshilik quqybuzýshylyqtar týraly» jańa kodekstiń qabyldanýyna baılanysty, sondaı-aq «Óndiristi qamtamasyz etý sharalaryn qoldaný jáne ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly zańnamany qoldanýdyń keıbir ózge de máseleleri týraly» 2012 jyldyń 9 sáýirindegi №1, 2014 jylǵy 24 jeltoqsandaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizilgen normatıvtik qaýlyǵa túzetýler engizýdi talap etedi.
Jalpy otyrysqa qatysýshylar normatıvtik qaýlylardyń jobalaryn talqylady, olarǵa usynystar men eskertpeler engizdi. Atalǵan qaýlylar redaktsııalyq túzetýler engizgennen keıin jalpy otyrysta bekitiletin bolady.