Joǵarǵy sot bıyl jergilikti sottardyń azamattyq daýlarǵa qatysty 140 aktisin joıyp, ózgertti
Beınekonferentsııa baılanysy boıynsha ótken keńes jumysyna joǵary sot organynyń jáne oblystardyń sýdıalary qatysty.
Otyrysty ashqan N.Sháripov birinshi satydaǵy sottarda talap qoıýlardyń artqanyn atap ótti (2024 jylǵy 1-toqsanda 211 myńǵa, 2023 jylǵy 1-toqsanda 280 myńǵa deıin ósken).
Notarıýstardyń áreketine shaǵymdar, bankrottyqqa, memlekettik satyp alýlarǵa jáne zalaldardy óndirýge qatysty talap qoıýlar kóbeıdi. Boryshkerlerdiń elden tys jerlerge shyǵýyna sanktsııa berý jáne aralyq sotta atqarý paraǵyn berý týraly, t.b. daýlardy sottan tys sheshýdiń keńeıýine baılanysty materıaldar 44%-ǵa (70 myńnan 124 myńǵa deıin) ósti.
Tıisinshe, aıaqtalǵan ister 15,6%-ǵa (102 myńnan 118 myńǵa deıin), onyń ishinde, sheshimderdi shyǵarýmen – 12,5%-ǵa jáne 28,4%-ǵa taraptardy tatýlastyrý boıynsha is júrgizý toqtatyldy.
Múmkindiginshe tezirek, taraptardy sotqa shaqyrmaı, 46 myńnan astam is (barlyq aıaqtalǵan isterdiń 39,1%) tek is qujattary negizinde (ońaılatylǵan is júrgizý) qaraldy.
Balamaly ádister arqyly 25 myńnan astamyna (41% - 2024 jylǵy 1-toqsan, 39,8% - 2023 jylǵy 1-toqsan) ruqsat etilgen. Onyń ishinde 6-7 myń (5 myń) is boıynsha sotqa deıingi hattama jasaldy: taraptar is qaralǵanǵa deıin dáleldememen almasty.
Tatýlasý arqyly sottar janjaldardy azaıtady jáne taraptarǵa otbasylyq, seriktestik jáne eńbek qatynastaryn saqtaýǵa múmkindik beredi.
Apellıatsııada 8 myńnan astam is qaralǵan (2023 jylǵy 1-toqsanda 7 myńnan astam bolǵan).
Sol sebepti kóbirek sheshimder túzetildi (1,9%-dan 1,6%-ǵa deıin).
Ótinishhattar men kassatsııa 12%-ǵa, aldyn ala qaraý 2,3%-ǵa jáne prokýrordan túsken narazylyqtar 84,7%-ǵa ósti.
Joǵarǵy Sot jergilikti sottardyń 140 sot aktisin joıdy jáne ózgertti, onyń 45%-y mindettemelerdi oryndaýǵa, muragerlik daýlarǵa jáne mámilelerdiń jaramsyzdyǵyna qatysty.
Al 30% - qarjylyq-ekonomıkalyq daýlar jáne 25% ister - turǵyn úı, jer, eńbek jáne saqtandyrýǵa qatysty.
Joǵarǵy Sottyń sýdıalary B.Eralıeva, B.Toqtarova jáne A.Savınova qarjy-sharýashylyq, shartttyq, eńbek, jer daýlaryn qaraý nátıjeleri týraly habarlady.
N.Sháripov jekelegen sanattaǵy isterdi qaraý kezindegi quqyq qoldaný tártibine, muragerlik daýlar boıynsha sot praktıkasyn qorytýlarǵa, sot aktileriniń kúshin joıýǵa nemese ózgertýge negiz bolatyn sot qatelerine toqtalyp, sot tóreligin júzege asyrý sapasyn arttyrý jónindegi mindetterdi atap kórsetti.