Jyljymaly dárihana: Óńirlerde qandaı máseleler eskerilýi kerek
Jyljymaly dárihana — tańsyq tájirıbe emes
Jyldyń alǵashqy 9 aıynyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstandaǵy dárilik zattardy bólshek saýdada jáne statsıonarlyq tutyný kólemi 862 mlrd teńge bolǵan. «Qazaqstan Respýblıkasynyń farmatsevtıkalyq qyzmetti qoldaý jáne damytý qaýymdastyǵy» ZTB málimetinshe, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 20,5%-ǵa artyq.
Naqty túrde tutyný 4,1%-ǵa — 454 mln paketke deıin ósti. Al QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń dereginshe, 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha farmatsevtıka naryǵynyń kólemi shamamen 950 mlrd teńgeni qurady. Onyń 144,3 mlrd teńgesi otandyq óndiriske tıesili.
Byltyr «SQ-Farmatsııa» JShS 437 mlrd teńgege dári-dármek satyp alǵan. Bıyl bul naryq 1 trln teńgeni mejelep qalady degen boljam bar.
Deıturǵanmen, elimizde shalǵaıda ornalasqan eldi mekenderge medıtsınalyq preparattar jetkizý máselesi óte ózekti tur. QR Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri Erjan Nurlybaev jýyqta jyljymaly dárihana pýnktterin iske asyrý týraly zań jobasyn jarııalady. Maqsaty-aýyldyq jerlerdegi adamdardy dári-dármekpen qamtamasyz etý.
— Elimizdiń klımaty men geografııalyq erekshelikterin, sondaı-aq, óńirlerdegi halyq sanynyń azdyǵy men qashyqtyǵyn esepke alsaq, aýylda farmatsevtıkalyq pýnkttiń jeke bıznes tarapynan bolýy asa utymdy emes. Sondyqtan bul másele qazir biz úshin ózekti. Jyljymaly dárihana pýnktteri boıynsha jobany iske asyrý týraly zań jobasy deńgeıinde usynys daıyndalýda. Bul eń aldymen shalǵaıdaǵy aýyldyq eldi mekenderde sapaly dárilik preparattardyń bolýy jónindegi máseleni sheshýge baǵyttalǵan. Osy máseleni sheshý boıynsha qosymsha habardar etemiz, -dedi vıtse-mınıstr.
Negizi kóshpeli dárihanalar júıesi Pavlodar oblysy úshin tańsyq dúnıe emes. Sonaý 2010 jyly QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń buıryǵyna sáıkes, aýyldyq jerlerde qosymsha «shaǵyn dárihanalar» ashý múmkindigi paıda boldy.
Sanıtarlyq normalarǵa sáıkes, oǵan deıin dárihanalar aýdany 20 sharshy metrden kem bolmaıtyn úı-jaılarda ornalasýy kerek-tin. Al alys aýyldyq jerlerde dárihana ashý úshin aýdany budan eki ese shaǵyn oryndar suraldy. Oblys ákimdigi «kóshpeli dárihanalar» uıymdastyrýdy tapsyrdy.
Olar turǵyndardan túsken tapsyrys boıynsha apta saıyn aýyldarǵa shyǵyp turýy kerek-tin ári bul jumysqa jergilikti kásipkerlerdi tartý uıǵaryldy. Alaıda bul bastama shala-pula jasalǵandyqtan, arada kóp ýaqyt ótpeı aıaqsyz qaldy.
Odan soń 2020 jyly álemdi jaılaǵan pandemııa ýaqytynda da aýyldarǵa jyljymaly dárihana júrgizý oılastyrylǵan. Densaýlyq saqtaý basqarmasy men medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq baqylaý departamenti bul jumysty da óndire almady. Sebebi joǵarydan naqty nusqaýlyq pen belgili bir qoldaý is-sharalary júzege aspady. Barlyǵy jergilikti ákimdikterge telingendikten joba taǵy da orta jolda qaldy.
Endigi jerde bul másele mınıstrliktiń arnaıy zań jobasy sheńberinde sheshiletin bolsa, aımaqtarda qandaı máseleler eskerilýi kerek?
Pavlodar oblysy densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Ánýar Buırashevtyń pikirinshe, kóshpeli dárihanalar uıymdastyrý týraly zań jobasy qabyldansa, aýyldyq jerlerge mobıldi dárihanalardy shyǵarýǵa bolady.
— Buryn oblystaǵy jeke dárihana uıymdary shalǵaıdaǵy eldi mekenderge jyljymaly dárihana pýnktterin uıymdastyrǵan. Keıinirek, rentabeldilikke baılanysty jyljymaly dárihana pýnktteri barlyq jerde jumysyn toqtatty, óıtkeni bul farmatsevtıkalyq bıznes úshin tıimsiz boldy. Túpkirde ornalasqan, ásirese, shekaranyń boıyn qonys etken, halqy az eldi mekenderge dári-dármek jetkizý máselesi áli de ózekti. Jyljymaly dárihana pýnktteri boıynsha jobany iske asyrý shalǵaıdaǵy turǵyndardyń sapaly dárilik preparattardy kedergisiz satyp alýyna qol jetkizý máselesin sheshýge múmkindik beredi. Ekinshiden, naýqastarǵa tegin beriletin dári-dármekti ýaqtyly jetkizý de bir jaqty etiletin edi dep oılaımyn. Mysal úshin Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý sheńberinde ambýlatorııalyq dári-dármekpen qamtamasyz etý «Belgili bir aýrýlary bar Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń jekelegen sanattaryn tegin jáne (nemese) jeńildikpen ambýlatorııalyq qamtamasyz etýge arnalǵan dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardyń tizbesin bekitý týraly» 2021 jylǵy 05 tamyzdaǵy № 75 buıryqqa sáıkes júzege asyrylady. Bıyl alǵashqy 10 aıda 172 395 patsıent dárilik preparattarmen, medıtsınalyq buıymdarmen, mamandandyrylǵan emdik tamaqpen qamtamasyz etildi. Al byltyr mundaı múmkindikke 174 myńnan astam adam ıe bolǵan. Búgingi kúni ambýlatorııalyq deńgeıde TMKKK sheńberinde 54 aýrý boıynsha, MÁMS júıesinde 127 aýrý boıynsha patsıentter dári-dármekpen qamtamasyz etiledi. Tegin ambýlatorııalyq dári-dármekpen qamtamasyz etý tizbesine dárilik zattardyń 626 pozıtsııasy engizilgen. Respýblıkalyq bıýdjet sheńberinde oblysqa 12,8 mlrd teńge bólinse, mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory 215,7 mln teńge somasyna qosymsha ótinimder qosty, -deıdi ol.
Pavlodar oblysynda 100-ge jýyq aýyl qamtylmaǵan
Pavlodar oblysyndaǵy 10 aýdanda 350-den astam aýyldyq eldi meken bar. Aýmaqta barlyǵy 7 dıstrıbıýtor (kóterme qoımalar), 279 dárihana (barlyǵy jeke menshik qolynda) qyzmet kórsetedi. Dárihanalardyń tek 22-si ǵana aýyldyq jerde ornalasqan.
Buǵan qosa óńirde 154 dárihana pýnkti uıymdastyrylsa, onyń 136-sy aýyldyq jerlerde jumys istep tur. Taǵy bir eskeretin jaǵdaı, dárihana pýnktteri medıtsınalyq qyzmetti júzege asyratyn uıymdarda ǵana ashylady. 261 aýyldyq eldi mekende dárihanalar men dárihana pýnktterinen bólek, 74 medpýnkt, 41 otbasylyq dárigerlik ambýlatorııa, 20 feldsherlik-akýsherlik pýnkt bar.
Olar arqyly da aýyl halqyn dárilik qamtamasyz etý júzege asyrylady. Atalǵan statıstıkalyq derekterge súıener bolsaq, oblysta áli de 100-ge jýyq shaǵyn aýyldarǵa dári-dármekti turaqty jetkizý jolǵa qoıylmaǵan.
— Bizdiń Jeltaý aýyly oblys ortalyǵynan 300 shaqyrym jerde ornalasqan. Aýylymyzda dárihana joq. Okrýg ortalyǵyndaǵy medıtsınalyq pýnktte qajetti dári-dármek tabyla bermeıdi. Amalsyzdan 80 shaqyrym jerdegi aýdan ortalyǵy — Baıanaýylǵa barýǵa týra keledi. Baıqaıtynym, aýdandaǵy dári-dármek baǵasy qalaly jerlermen salystyrǵanda qymbattyraq. Sondyqtan dárini kóbine qaladan alǵyzamyz. Aýyldy jerdegi adamdardyń tabysy qaladaǵylardan anaǵurlym az ekenin eskergen abzal. Keıde úlkenderimiz nemese usaq balalar aýyryp, qyzý túsiretin nemese qan qysymyn retteıtin preparattar tapshy bolyp qalady. Sondaı sátte qatty qınalamyz. Mynaý kórshi Qaraǵandy oblysynda áleýmettik kóshpeli dárihanalar jumys istep tur dep estımiz. Ókinishke qaraı, ondaı jańashyldyqtar bizge jetpeı tur, -dep qynjylady Baıanaýyl aýdany Jeltaý aýylynyń turǵyny Mádına Janatova.
Mundaı máseleler aýyldary qashyq ornalasqan Jelezın, Ertis, Maı, Aqtoǵaı, Ekibastuz, Tereńkól aýmaqtarynda aıryqsha baıqalady.
Tasymal shyǵyny dotatsııalanýy kerek
Májilis depýtaty Jarqynbek Amantaı keleshekte paıda bolatyn jyljymaly dárihanalardyń tasymalyn uıymdastyrýǵa qatysty jergilikti ákimdikter dotatsııalar bólýi kerek dep esepteıdi.
— Aýyl halqy sapaly medıtsınalyq qyzmet turǵysynan az qamtylǵan. Aýyl adamdary ekologııalyq turǵydan taza taǵamdar jeıdi, taza aýada ómir súredi degen qasań qaǵıda áli de qalyptasyp otyr. Búginde aýdandarda halyqtyń aýrýshańdyǵy kóbeıip keledi. Medıtsınalyq preparattardyń qoljetimsizdigi aýyldyq jerlerdi tańdap barǵan jas mamandarǵa da qıyndyq týdyryp otyr. Sondyqtan mınıstrliktiń bul bastamasy quptaýǵa turarlyq. Ekinshi eskeretin másele, bul júıege tamyr-tanys arqyly ózge deldaldardyń kirip ketýine jol bermeý. Shalǵaı eldi mekenderdiń turǵyndary dári-dármek baǵasyna qatysty kóp shaǵym aıtady. Sýbektiler tarapynan ústemeaqy tym ósirilip qoıady. Jaýapty organdardyń bul tarapta baǵany retteýi, baqylaýy asa ózekti bolady. Úshinshiden, jyljymaly dárihanalardyń jumysyn ýaqyt turǵysynan retteý. Buryn bala kezimizde shalǵaı aýyldarǵa belgili bir ýaqyt saıyn poshta mashınasy baryp turatyn. Sol sııaqty aýyl adamdary óz eldi mekenderine mobıldi dárihanalardyń qaı kúni, qaı mezgilde keletinin aldyn ala bilip otyratyndaı kesteler qurylýy kerek. Sońǵysy, tasymaldaý shyǵyndary dári-dármek baǵasyna áser etpeýi tıis. Bul úshin aýyldarǵa jol shyǵyny aldyn ala eseptelip, ony jergilikti bıýdjetter kóterýi kerek dep oılaımyn. Mysaly elimizdiń ońtústik óńirlerinde halyq tyǵyz ornalasqan, esesine ol jerlerde dárihanalar barshylyq. Al teriskeıdegi Pavlodar, Petropavl, Qostanaı, Abaı, Shyǵys Qazaqstan sııaqty oblystardaǵy keıbir aýyldardyń shalǵaılyǵy 300-400 shaqyrymdy quraıdy. Soǵan oraı tasymal shyǵynyn respýblıkalyq ortaq tarıfpen belgileý múmkin emes. Aýmaqtar sýbsıdııalaýdy óz aýmaqtyq erekshelikterine qaraı júzege asyrsa qup. Bul oblystardyń bıýdjetine kóp salmaq salmaıdy, — deıdi depýtat.
Al jergilikti dárihanalardyń iri jelisin ustap otyrǵan «Glorııa-Farm» JShS ókili Natalıa Ivanova joba tıimdi bolsa kásipkerler qatysýǵa múddeli deıdi.
— Medıtsınalyq preparattardy saqtaý, tasymaldaý óte shyǵyndy der edim. Keıbir zattardy muzdatqyshta ustaýǵa týra kelse, endi birine qalypty temperatýra qajet. Onyń ústine dári-dármekterdiń dozasy, mólsheri, retsept boıynsha ázirlengenderiniń jaramdylyǵy boıynsha da talaptar bar. Buǵan qosa kólik júrgizýshi men farmatsevt qyzmetine jeke tólenýi kerek qoı. Osynyń barlyǵy zań jobasynda detaldi túrde kórsetiledi dep oılaımyn. Dárihana ustaý — shyǵyndy bıznes. Ázirshe bizge jańa joba týraly túsindirilgen joq, — deıdi ol.
Shekti baǵa qalaı baqylanady?
Medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq baqylaý komıtetiniń Pavlodar oblysy boıynsha departamentiniń basshysy Botagóz Syzdyqovanyń sózinshe, QR «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» kodeksiniń 245-babyna sáıkes, baǵany memlekettik retteý baǵalyq retteýge jatatyn dárilik zattardyń tizbesine engizilgen. Retteý el aýmaǵynda tirkelgen, aınalymdaǵy kóterme jáne bólshek saýdada satýǵa arnalǵan dárilik zattarǵa baılanysty júzege asady.
Sondaı-aq ol ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi sheńberinde jáne (nemese) mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesinde tirkelgen dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdarǵa da qoldanylady.
Mundaı tizimge engizilgen dárilik zattardy shekti baǵasyz kóterme jáne bólshek saýdada satýǵa tyıym salynǵan. Bul tizbege dárilik zattardyń 6 890 saýda ataýy kiredi. Al jalpy Qazaqstanda dárilik zattardyń 9 myńnan astam ataýy tirkelgen7
— Dárilik zattarǵa belgilengen shekti baǵanyń artýy — ákimshilik quqyq buzý dep uǵý kerek. Onyń sońy ákimshilik aıyppul salýǵa soqtyrady. Biraq bizdiń departament keıbir aýyldyq jerlerdegi dári-dármek naryǵynan beıhabar bolýy múmkin. Adamdar dári baǵasyn teksergisi kelse, DariKZ mobıldi qosymshasynyń kómegin paıdalana alady. Onda tizimge enetin dári-dármek ataýlary kórsetilgen. Eger belgili bir dári-dármektiń quny ruqsat etilgen shekti baǵadan asyp ketse, dárihanaǵa shaǵym túsire alady. Sondaı-aq, osy qosymshada el aýmaǵynda tirkelgen dárilik zattar týraly aqparatty kórýge bolady. Olardy tirkeý kýáliginiń nómiri, qoldanylý merzimi, sapa sertıfıkaty, medıtsınalyq qoldaný jónindegi nusqaýlyq, dári-dármektiń janama áseri paıda bolǵan jaǵdaıda ótinish jazyp, sary kartany toltyrý qarastyrylǵan. Muny aıtyp otyrǵanym, aýyldyq jerlerdegi turǵyndar dárihanalardyń qyzmet sapasy artsyn dese, olarǵa qoıylatyn talaptardyń oryndalyp otyrǵandaryna kózderin jetkizýleri kerek. Bul keleshekte paıda bolatyn jyljymaly dárihanalarǵa da qatysty, -dep túsindirdi Botagóz Syzdyqova.
Dárihanalarǵa tán ortaq talaptar
Densaýlyq saqtaý mınıstriniń 2020 jylǵy 17 qyrkúıektegi № 104 buıryǵyna súıensek, dárilik zattar men medıtsınalyq ónimderdi bólshek saýdada ótkizýdi dárihanalar, dárihana pýnktteri jáne jyljymaly dárihana pýnkteri júzege asyra alady.
Buǵan deıin Pavlodar oblysynda jyljymaly dárihana pýnktteri arqyly bólshek saýdada satýǵa lıtsenzııa alǵan jeke sýbektiler bolǵan. Biraq bul bıznesti júrgizý tıimsiz bolǵandyqtan ol kásipkerlikterden alynyp qoıylǵan.
Botagóz Syzdyqovanyń aıtýynsha, dárilik zattar men medıtsınalyq ónimderdi bólshek saýdada ótkizý belgili bir sharttardy saqtaı otyryp júzege asyrylady.
Atap aıtqanda:
- tıisti úı-jaıdyń, jabdyqtardyń bolýy;
- «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» kodekstiń 250-baby, 1-tarmaǵyna sáıkes dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy olardyń qaýipsizdigin, tıimdiligi men sapasyn saqtaýdy qamtamasyz etetin jaǵdaılarda saqtaý jáne tasymaldaý;
- Kodekstiń 241-babyna sáıkes, belgilengen tártippen sapany baǵalaýdan ótken, tirkelgen dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy farmatsevtıkalyq qyzmetke lıtsenzııasy bar ne ruqsattar men habarlamalar týraly zańda belgilengen tártippen qyzmetiniń bastalǵany týraly habardar etken sýbektilerden satyp alý;
- Kodekstiń 7-baby 44-tarmaqshasyna sáıkes, belgilengen tártippen sapany baǵalaýdan ótken, tirkelgen dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdar medıtsınalyq qyzmetke lıtsenzııasy bar nemese ruqsattar men habarlamalar týraly zańda belgilengen tártippen jeke medıtsınalyq praktıkamen aınalysatyn turǵyndarǵa, jeke tulǵalarǵa, sondaı-aq jeke medıtsınalyq praktıkamen aınalysatyn ózge de uıymdarǵa retseptsiz beriletin dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdar tizilimi.
Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekstiń 424-babynda farmatsevtıkalyq qyzmet qaǵıdalaryn jáne dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdar aınalysy salasyn buzǵany úshin ákimshilik jaýapkershilik qarastyrylǵan. Sondyqtan departament basshysy joǵarydaǵy talaptar jyljymaly dárihanalardy uıymdastyrý barysynda qatań eskerilýi kerek dep esepteıdi.
Túıindeı aıtqanda, bul bastamany aýyl halqy qoldap otyr. Ult saýlyǵy jaqsy bolsa ǵana qoǵam ornyqty damıdy. Árıne, jyldar boıy qordalanǵan túıtkilder bir mezette sheshilmesi anyq.
Basqasyn bylaı qoıǵanda, qant dıabeti sııaqty sozylmaly aýrýlarǵa tegin beriletin dári-dármekti ýaqytynda jetkizý problemasy jyljymaly dárihanalardyń arqasynda sheshiletin kún týa ma?