Jylý berý energetıkasynda memlekettik baqylaý kúsheıtiledi – Almasadam Sátqalıev
«Qazir «Jylý energetıkasy týraly» jeke salalyq zań joq. Bul zańnamadaǵy bar olqylyqtarǵa jáne osy salada strategııalyq maqsattar men damý josparlarynyń bolmaýy, salanyń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵynyń bolmaýy, kásiporyndardyń tıimdiliginiń joqtyǵyna jáne basqa da sııaqty kóptegen problemanyń jınaqtalýyna ákeldi. Atalǵan máselelerdi retteý maqsatynda mınıstrlik Azııa damý banki tartqan halyqaralyq sarapshylardyń tehnıkalyq qoldaýymen atalaǵan zań jobasyn ázirledi», - dedi Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev.
Jańa zań jobasy jylý energetıkasy salasyndaǵy quzyretter men jaýapkershilikti qaıta bólýge baǵyttalǵan. Atap aıtqanda, Energetıka mınıstrliginiń quzyretine qazirgi kezde Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi júzege asyratyn jylý energııasyn tasymaldaý fýnktsııasy bekitiledi. Óz kezeginde Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi jylý energııasyn tutyný bóliginde jylýmen jabdyqtaý júıelerine jaýapty bolady.
«Sonymen qatar jylý berý bóligi boıynsha baqylaý fýnktsııalaryn qaıta qaraý eskerilgen. Zań jobasynda jylý jelilerindegi baqylaý fýnktsııalary, ıaǵnı ortaq jylýmen jabdyqtaý júıeleri aıasynda ákimdikterden Atom jáne energetıkalyq qadaǵalaý men baqylaý komıtetine aýysatyn normalar kózdelgen. Budan bólek, jylý energetıkasyn josparly damytý boıynsha jańa tetik engizý qarastyrylǵan. Bul óz kezeginde turǵyn úı qurylysy, halyq sanynyń ósýi, ónerkásipti damytý jáne basqa da faktorlarmen ózara baılanysty jylý energetıkasyn josparly damytýǵa múmkindik beredi. Jylýmen jabdyqtaýdy damytý shemalary eldi mekenderdiń tehnıkalyq bóligi boıynsha damýyn eskere otyryp, jylýmen jabdyqtaý júıeleriniń damytýmen qatar osy máseleniń ekonomıkalyq jaǵyn da eskeredi», - dedi mınıstr.
Zań jobasy jylý energetıkasy salasyndaǵy zańnamany buzǵany úshin jaýapkershilikti kúsheıtýge baǵyttalǵan. Qujat aıasynda búkil salaǵa monıtorıng júrgizý eskerilgen. Sonymen qatar, zań jobasy tarıf belgileý qaǵıdattaryn aıqyndaýǵa baǵyttalǵan, ıaǵnı tarıftik retteý qaǵıdattaryn jáne ólshemshartty belgileıdi. Bul rette, jylý energııasyna tarıfterdi ekonomıkalyq negizdegi deńgeıge keltirý múmkindigin qamtamasyz etý jáne halyq arasynda áleýmettik shıelenisti boldyrmaý úshin áleýmettik osal tutynýshylardy tikeleı bıýdjettik qoldaýdy júzege asyrý tetigi qarastyrylǵan.
«Atom jáne energetıkalyq qadaǵalaý men baqylaý komıtetiniń ókilettikterin kúsheıtý josparlanǵan. Іlespe zań jobasynyń mańyzdy aspektisi memlekettik organnyń baqylaý fýnktsııalaryn kúsheıtýge arnalǵan. Qazir qoldanystaǵy zańnama, ıaǵnı Kásipkerlik Kodeks bıznestiń múddelerin qorǵaý maqsatynda baqylaý fýnktsııalaryn shekteıdi. Alaıda tájirıbe kórsetkendeı, eldiń tynys-tirshiligin qamtamasyz etetin osy asa mańyzdy salada baqylaýdyń bolmaýy iri apattardyń týyndaýyna sebep bolýy múmkin. Bul turǵyda Ekibastuz, Rıdder, Temirtaý qalalaryndaǵy jáne basqa da qalalardaǵy ahýal buǵan tikeleı dálel bola alady», - dedi A.Sátqalıev.
Aıta keteıik, agenttik tilshisine bergen suhbatynda Májilis depýtaty Edil Jańbyrshın keıbir deldal kompanııalar 1 kVt/saǵat jylýdan 25 teńge paıda alyp otyrǵanyn málimdegen edi.