Jylyna birneshe ret tutanatyn Kaspıı jaǵalaýyndaǵy qamys órtinen qandaı zııan bar
Máselen, 2022 jylǵy 14 qyrkúıekte tutanǵan jalyn bir apta boıy sónbedi.
Qamys órti byltyr da qaıtalandy. 2 sáýirde bastalǵan qamys órti bir kúnde — 85, ertesine — 89 gektar aýmaqty sharpydy.
Bıyl 7 qazanda teńiz jaǵalaýyndaǵy qamys qaıtadan órtendi. Atyraý oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti qoǵammen baılanys tobynyń málimetine súıensek, sol kúni saǵat 13:00–de «Evrokopter» tikushaǵymen Kaspıı teńiziniń jaǵalaýyna áýeden barlaý júrgizilgen. Barlaý kezinde teńiz jaǵalaýynan órt oshaǵy tabylǵan.
«Qurmanǵazy aýdanyndaǵy Qurmanǵazy aýylynan 43 shaqyrym, Isataı aýdanynyń Zıneden aýylynan 56 shaqyrym qashyqtyqtaǵy Kaspıı teńiziniń jaǵalaýynda 5 gektar qamys byqsyp jatqany anyqtaldy. Órttiń oshaǵy sýly, batpaqty jerde bolǵandyqtan, jerden sóndirýge qıyndyq týyndady. Sol sebepten, jalynnyń oshaǵyna saǵat 15:15–te „Qazavıaqutqarý“ AQ-nyń MI-8 tikushaǵymen 18 órt sóndirýshi jiberildi», -dep habarlady departamenttiń qoǵammen baılanys toby.
Sol kúni saǵat 17:00–de tikushaqpen áýeden sý tógý bastaldy. Qazavıaqutqarý mekemesine tıesili MI-8 tikushaǵynyń sý tógý qurylǵysymen órt oshaqtaryna 30 tonnadan astam sý tógildi.
9 qazan kúni túsqaıta «Aqjaıyq» memlekettik tabıǵı rezervattyń aýmaǵynan da qamys órti anyqtaldy.
«Atyraý qalasynyń mańyndaǵy Erkinqala aýylynan 40 shaqyrym qashyqtyqta, Kaspıı teńiziniń jaǵalaýyndaǵy „Aqjaıyq“ memlekettik tabıǵı rezervatynyń aýmaǵynda qamys janyp jatyr. Qamys órtin sóndirýge tótenshe jaǵdaılar departamenti men „Aqjaıyq“ memlekettik tabıǵı rezervatynan 46 qyzmetker, 16 tehnıka tartyldy. Qarańǵy túsýine baılanys órtti sóndirý jumysy ýaqytsha toqtatyldy», -dep habarlady departamenttiń qoǵammen baılanys toby.
Atyraý oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti qoǵammen baılanys tobynyń aqparatyna qaraǵanda, Kaspıı jaǵalaýyndaǵy qamys órti 341 gektardy sharpyǵan. Bul derekti «Ǵarysh Sapary» AQ usynyp otyr. Al, «Aqjaıyq» memlekettik tabıǵı rezervatynyń aýmaǵyn órt 800 gektarǵa jýyq aýmaqqa jaıylǵan.
Ras, Kaspıı teńiziniń jaǵalaýyndaǵy qamys órtinen eldi mekenderge qaýip tóngen joq. Alaıda, Atyraý qalasynyń, oǵan irgeles qonystanǵan eldi mekenderdiń turǵyndary aýa sapasynyń nasharlaǵanyna shaǵym aıtty.
Oblystyq ekologııa departamenti basshysynyń mindetin atqarýshy Erlan Esenov munaıly shaharda atmosferalyq aýa sapasynyń lastanǵanyn joqqa shyǵarǵan joq. Onyń aıtýynsha, Atyraý qalasynyń birneshe bóliginde tútinniń ıisine baılanysty atsosferalyq aýanyń sapasyna monıtorıng júrgizilgen.
«Monıtorıng kezinde kúkirtti sýtek, kómirtek oksıdi, kúkirt dıoksıdi, azot dıoksıdi jáne metan ıngredıentteri sekildi lastaýshy zattardyń ıngrıdentteri qamtyldy. Monıtorıng nátıjesimen aýaǵa taraǵan kómirtek oksıdi jáne metan ıngredıentteriniń shekti shoǵyrlaný mólsherinen asý deregi tirkeldi», -dep málim etti Erlan Esenov.
Qamys órtin sóndirý nege uzaqqa sozylady?
Jaǵalaýdaǵy qamys órti jyl saıyn qaıtalanǵanymen, onyń sebebi áli aıtylǵan joq. Biraq, tótenshelikter adam faktorynyń áseri baryn joqqa shyǵarmaıdy.
Atyraý oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti memlekettik órt baqylaý basqarmasynyń bastyǵy, azamattyq qorǵaý podpolkovnıgi Baǵdat Abdýllınniń aıtýynsha, qazir ańshylyq maýsymy ótip jatyr.
«Bul maýsym jeltoqsannyń ortasyna deıin jalǵasady. Qamys órtiniń tutanýyna ańshylardyń dalada ot jaǵýy men temeki tuqylyn tastaýy sebep bolýy múmkin», -deıdi Baǵdat Abdýllın.
Atyraý oblysy ákiminiń orynbasary Jasulan Bısembıev te osyndaı pikir bildirdi.
«Batpaqty jerdegi qamys órti ózdiginen tutanbaıdy. Buǵan adamı faktordyń áseri tıgeni daýsyz. Aldaǵy ýaqytta soltústik Kaspıı aýmaǵynda balyq aýlaýǵa, ańshylyqpen aınalysýǵa tyıym salý máselesin qarastyryp otyrmyz. Bul úshin Kaspıı teńizi jaǵalaýynyń Reseıdegi Astrahan oblysy men Mańǵystaý oblysyna deıingi aralyǵy „Aqjaıyq“ memlekettik tabıǵı rezervat aýmaǵyna berilýi qajet. Al tabıǵı rezervattyń aýmaǵynda balyq jáne ań aýlaýǵa tyıym salynǵan», — degen edi Jasulan Bısembıev.
Al, qamys órtin sóndirý nege uzaqqa sozylady? Atyraý oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti memlekettik órt baqylaý basqarmasynyń bastyǵy, azamattyq qorǵaý podpolkovnıgi Baǵdat Abdýllınniń aıtýyna qaraǵanda, Kaspıı teńiziniń jaǵalaýyndaǵy qamys órtine kólikpen jetý qıyndyq týdyryp otyr. Óıtkeni, órt sýly, batpaqty jerde tutanady.
«Qazir departamentte 123 tehnıka bar. Jergilikti ákimdikke batpaqty aýmaqtaǵy órtti sóndirýge qajetti shynjyrly tabandy, jol talǵamaıtyn traktor túrindegi arnaıy 4 tehnıkany satyp alýǵa usynys berildi», -dep málim etti Baǵdat Abdýllın.
Atyraý oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti memlekettik órt baqylaý basqarmasynyń bastyǵy, azamattyq qorǵaý podpolkovnıgi Baǵdat Abdýllınniń deregine súıensek, teńiz jaǵalaýyndaǵy sýly, batpaqty aýmaqta tutanǵan jalynǵa tek eki kólik jaqyndaı alady.
Bul — jol talǵamaıtyn «Trekol» jáne «Sherp» markaly kólik. Ekeýi de jol talǵamaıdy. Máselen, «Sherp» bıiktigi 70 sm quraıtyn kedergilerden ońaı ótedi. Sýda júzedi. Aıdyndaǵy sýdan muz ústine kóteriledi. Batpaqta júre alady. Dóńgeleginiń dıametri — 160 sm. Qurlyqta saǵatyna 45 shaqyrymdy, al sýda 6 shaqyrymdy eńseredi.
Biraq, bul kólikter órt sóndirýge emes, batpaqty, qarly jerde, muz ústinde, sondaı-aq sýda avarııalyq-qutqarý men izdestirýge arnalǵan.
Mamandardyń túsindirýinshe, batpaqty jerdegi jalyndy sóndirýdiń kesheýildeýine áser etetin bir jaıt bar.
Bul — jol talǵamaı, batpaqty keship-aq júretin arnaıy tehnıkanyń joqtyǵy. Dál sondaı tehnıka tótenshe jaǵdaılar departamentinde de, «Aqjaıyq» rezervatynda da joq.
Sol sebepten tótenshelikter Kaspıı jaǵasyndaǵy órtti tikushaqpen sý shashyp, sóndirýge májbúr bolyp otyr.
Eske sala ketelik, budan buryn Kaspıı jaǵalaýyndaǵy qamys órtin sóndirýge tikushaqpen 30 tonna sý tógilgenin habarlaǵan bolatynbyz.
Sondaı-aq, Atyraýdaǵy qamys órtinen aýada lastaýshy zattar shekti mólsherden asqanyn jazǵan edik.