Jyl saıyn oqýshylar bir kún ózderi sabaq berip, ustazdyqtyń aýyr júgin sezinedi
Búgin Almatydaǵy qazaq tilinde bilim beretin № 147 gımnazııa oqýshylary mektepke ustazdarynan buryn keldi.
Joǵary synypta oqıtyn ul-qyzdar mekteptiń ishin túrli-tústi sharmen bezendirip, qabyrǵa gazetin ildi. Bar ǵumyryn aǵartý isine arnaǵan muǵalimderin qyzyl kilem tósep, zor qoshemetpen qarsy aldy.
Mereke qarsańynda ulaǵatty ustazdardyń jumysyn jeńildetý maqsatynda joǵary synyp oqýshylary ustazdardyń ornyna tómengi synyp oqýshylaryna sabaq beredi.
11-synypta oqıtyn Zańǵar Ómiruzaq — bolashaq pedagog. Búgin ol bir sát muǵalim bolyp kórdi. Jetinshi synypqa alǵashqy sabaǵyn berdi.
Úlken jaýapkershilikti arqalaǵan Zańǵardy daıyn ustaz deýge bolady.
«Bolashaqta muǵalim bolamyn dep sheshtim. Birinshiden, ustaz degen — ǵylymǵa jeteleıtin maman ǵana emes, adamdy rýhanı baıytatyn tulǵa. Ustazdar erekshe azamattyq mıssııany oryndaıdy — keler urpaqqa tárbıe beredi. Ekinshiden, qazir baıqaǵanym — er muǵalimder joqtyń qasy. Negizi er adamnyń ustaz bolǵany óte jaqsy, uldardyń tárbıesine qaraıdy», — deıdi Zańǵar.
Іlııas Dáýlethan dúnıejúzi tarıhy páninen sabaq berdi. Ol aldymen oqýshylardan úı tapsyrmasyn surap, sosyn jańa taqyryp ótti. Aıtýynsha, muǵalimge júktelgen jaýapkershilikti 45 mınýtta túsindi.
«Búgin ózimdi muǵalimderdiń ornyna qoıyp kórdim. Óte qıyn eken. Jaýapkershilikti sezindim. Aldyńda otyrǵan 25 oqýshynyń nazaryn ózińe aýdaryp, olarǵa sabaq túsindirý ońaı sharýa emes. Sondyqtan osy sátti paıdalanyp, ustazdaryma alǵys aıtqym keledi. Sizder bar qurmetke laıyqsyzdar», — deıdi 11-synyp oqýshysy.
Tómengi synyptarǵa qazaq tili páninen sabaq ótkizgen Asylaıym Baımuhan da jańa tájirıbeniń qyzyǵy men shyjyǵyn sezinip kórdi.
«Maǵan sabaq bergen qatty unady. Oqýshylar jaqsy daıyndalyp kelipti. Meni kádimgi muǵalim retinde qabyldap, uıyp tyńdady», — deıdi ol.
Dırektordyń oqý-tárbıe isi jónindegi orynbasarynyń jumysy Beksultan Lesbekke júkteldi. Ol túske deıin birinshi qabattan, besinshi qabatqa san márte kóterilip-aq sharshap qaldy.
«Eń qıyn jumys maǵan berilipti. Búgin Raısa apaıdyń ornynda bolyp kórdim. Oqýshylardyń kıim úlgisi, sabaqqa qatysýy, úzilistegi tártibi, balalardyń ashanada tamaqtanýyna deıin qarap júrdim. Biri tyńdasa, endi biri qulaq aspaıdy. Birinshi qabattan besinshi qabatqa kóterilip-túsý qıyn boldy», — deıdi Beksultan.
Pedagogtardyń aıtýynsha, oqýshylardyń jaýapkershiligi jáne ony sezinýi, muǵalimniń jumysyn túsine bilgeni kórinip tur.
«Mektebimizde 5 qazan — ustazdar kúni merekesine oraı „Dýbler kúni“ uıymdastyrylyp, 10-11 synyp oqýshylary pán muǵalimderiniń ornyna sabaq berdi. Biz artqy partada otyrdyq. Balalar baryn saldy. Tipti olardan úırenerimiz de bar eken. Sabaqty qyzyq qylyp ótkizýge tyrysty. Taqyrypty túrli oıyndar arqyly túsindirip berdi», — deıdi qazaq tili pániniń muǵalimi Jazıra Aldash.
Ulaǵatty ustaz Almagúl Manapqyzy oqýshylarǵa bergen bilim men tálim óz jemisin beretinine senimdi.
«Óziniń bar bilimi men biligin shákirtteriniń sanasyna sińirip, onyń jaqsy adam bolyp qalyptasqanyn kóksep, jetistigine qýanatyn — muǵalim. Bala — ata-anasy men ustazynyń kóshirmesi deıdi ǵoı. Búgin men sonyń kýási boldym. Oqýshym sabaq berip jatqanda, aınadan ózimdi kórgendeı boldym. Júris-turysy, sabaqty túsindirýi tipti sóıleý máneri de meniki», — deıdi Almagúl Manapqyzy.
№ 147 gımnazııa dırektorynyń oqý-tárbıe isi jónindegi orynbasary Raısa Sahıevanyń sózinshe, mekteptegi sharanyń bári oqýshylardyń atsalysýymen ótedi.
«Búgin oqýshylar ustazdarǵa erekshe kóńil-kúı syılady. Dýbler kúni joǵary dárejede ótti. Ony mektep parlamenti men ózin-ózi basqarý uıymy uıymdastyrdy. Uıymnyń músheleri — joǵary synyp oqýshylary. Byltyr „Birtutas tárbıe“ baǵdarlamasy qabyldandy. Sonyń aıasynda alty ulttyq qundylyq boıynsha jumys istep jatyrmyz. Máselen, bizdiń mektepte qońyraýdyń ornyna kúı oryndalady», — deıdi ol.
Aıta keteıik, mektepte 86 ustaz bar. Onyń 32-si — muǵalim-zertteýshi.