Jıhaz ben turmystyq zattar bir jylda 25% qymbattady
QR óńirleri arasynda jıhaz ben turmystyq zattardyń jyldyq eń joǵary qymbatshylyq Astanada baıqaldy: birden 53,1% - ǵa. Odan keıin Shyǵys Qazaqstan jáne Batys Qazaqstan oblystary: 41,6% jáne 39,4%.
Sektordaǵy baǵanyń eń az ósýi Mańǵystaý oblysynda tirkeldi: 7,8%. Odan keıin Pavlodar jáne Jambyl oblystary: 11,7% jáne 14,5%.
Jıhaz segmentinde jatyn bólmege arnalǵan jıyntyqtar aıtarlyqtaı qymbattady: jylyna birden 28,2%-ǵa.
Kóılek pen tósenishterge arnalǵan shkaftar -27,7%-ǵa, ústelder - 23,9%-ǵa, dıvan-tósekter 23,2%-ǵa, oryndyqtar 21,9%-ǵa qymbattady.
Aı saıynǵy ósý dınamıkasyn qarastyratyn bolsaq, osy jyly sektordaǵy eń joǵary aılyq ósim naýryz aıynda baıqaldy: 2,3% - ǵa. Mamyr aıynda jıhaz ben turmystyq zattar 0,5% - ǵa qymbattady.
Aıta ketý kerek, buǵan deıin, 2020-2022 jyldar aralyǵynda baǵanyń eń kóp aılyq ósimi maýsym aıynda, al ár jyldary: 2020 jáne 2021 jyldary – 1,9%-ǵa, 2022 jyly birden 6,2%-ǵa ósken.
Sonymen qatar osy jyldyń qańtar-sáýir aılarynda jıhaz óndirisi 2022 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda aıtarlyqtaı tómendedi. 2023 jylǵy qańtar-sáýirde metall jaqtaýlary bar oryndyqtar jáne basqa otyratyn jıhazdar óndirisi 312,1 myń dana boldy. Bul 2022 jylǵy qańtar-sáýirmen salystyrǵanda 18,1%-ǵa az. Aǵashtan jasalǵan keńse jıhazynyń óndirisi 76,6 myń danany qurady, bul bir jyl burynǵydan 22,6%-ǵa az.
Sondaı-aq as úı jıhazynyń shyǵarylymy aıtarlyqtaı tómendedi: osy jyldyń qańtar-sáýirinde birden 28,4%-ǵa, 28,1 myń danaǵa deıin. Ashana men qonaq bólmege arnalǵan aǵash jıhaz óndirisi 6,2%-ǵa, 24,1 myń danaǵa, jatyn bólmege arnalǵan basqa da aǵash jıhazdar (tósek pen garderobtardan basqa) 16,7%-ǵa, 14,4 myń danaǵa deıin tómendedi.