«Jıhad» uǵymy «qasıetti soǵysty» emes, «óz nadandyǵyńmen kúres» degendi bildiredi» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda QR Din isteri agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Lama Sháriptiń «Jıhad» uǵymy «qasıetti soǵysty» emes, «óz nadandyǵyńmen kúres» degendi bildiredi» degen taqyrypta kólemdi maqalasy jaryq kórdi. Avtordyń jazýynsha, dinı saýaty joq jastar búginde Qurandaǵy «jıhad» termınin saıasılandyryp otyr. Jıhadshylyqqa jańadan eligip júrgenderdiń teorııasyna sáıkes, búkil álem «ıslam aýmaǵy» (dár ál-ıslam) jáne «soǵys aýmaǵy» (dár ál-harb) bolyp bólingen. Birinshisine musylmandar bıligindegi elder, ekinshisine «dinsiz» bıleýshiler basqaratyn elder enedi. Terrorshylardyń senimi boıynsha «dár ál-ıslam» «dár ál-harbpen» máńgilik soǵys jaǵdaıynda bolýy tıis. Sonymen qatar, radıkaldy kózqarastaǵy keıbir ıdeologtar «beıbit kelisimdegi aýmaq» (dár as-sýlh) degen sanattaǵy taǵy bir aýmaqty bólip kórsetedi. Bul musylmandarǵa tıesili emes jáne olar bılik júrgizbeıtin jerler, biraq onyń bıleýshileri ózderin musylman memleketteriniń vassaly (bodany) sanaýǵa jáne sol úshin belgili bir mólsherde salyq - «jıza» tóleýge mindetti. Radıkaldar, ekstremıster men terrorısterdiń túsiniginshe, mundaı «jahıl» (nadan) qoǵammen Qııamet qaıymǵa deıin talmaı kúres júrgizý kerek. Osy úshin olar ózderinshe túsindirilgen «jıhad» uǵymyn qoldanady. Degenmen, ıslam dininde «qasıetti soǵys» uǵymy joq ekendigi belgili. Ol - hrıstıandyq termın. Al sharıǵat boıynsha soǵys ne ádil (qorǵanystyq sıpatta), ne ádiletsiz (jaýlap alý sıpatynda) bolýy múmkin», - dep jazady agenttik tóraǵasy.
«Elbasynyń tarıf saıasatyna qatysty tapsyrmasynyń oryndalý barysy keshe Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen ótken selektorlyq rejimdegi Úkimet otyrysynda talqylandy. Onda tarıf saıasatyn jetildirý máselesi boıynsha Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginiń tóraǵasy Murat Ospanov baıandama jasady», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginiń basshysy tarıfterge júktemeni azaıtý sheńberinde ókildik shyǵystardy, aýdıtorlyq jáne marketıngtik qyzmetterge arnalǵan shyǵystardy, basqa da shyǵyndardy alyp tastaý usynylyp otyrǵandyǵyn da atap ótti. Sonymen qatar, ol monopolıst ótinimge qosa berýi tıis qujattar tizbesi 50%-ǵa qysqarǵanyn, basqa talaptar alyp tastalynatynyn, bul tutynýshylardyń qarajattaryn tarıftik retteý sapasy úshin zalalsyz únemdeýge múmkindik beretinin aıtty. Oǵan qosa, TMRA monopolıster júrgizgen jumystardyń sapasyna kóp satyly baqylaýdy qoldana otyryp, monıtorıng júıesin engizýdi usyndy. Maqala «Jańa tarıf saıasaty ashyqtyqty qamtamasyz etedi» degen taqyryppen berilgen.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda jazýshy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Tólen Ábdikovpen aradaǵy suhbat «Jańa zamannyń ádebıetin jazýǵa kirisýimiz kerek» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen qalamger: «Maǵan qazaqtyń búgingi rýhanı áleminde azamat soǵysy júrip jatqan sııaqty kórinedi de turady. Ulttyq múddege baılanysty áńgime bolsa, otyrǵan qyryq adam qyryq túrli pikir aıtýy múmkin. Sonyń bári keshegi keńestik sanadan aryla almaı jatqanymyzdan dep oılaımyn. Bul - shyn máninde, úlken problema. Táýelsizdik alǵan kezde ekonomıkany jolǵa qoıýmen qatar, «Sananyń otarsyzdanýy» (dekolonızatsııa soznanııa) degen úlken baǵdarlama jasalýy kerek edi. Ókinishke qaraı, ol jasalǵan joq. Kembaǵal sanadan biz eń bolmasa, ádebıet pen óner arqyly arylýymyz qajet. Búgingi ádebıet pen ónerde úlken áleýmettik ıdeıalar bolýy mindetti», - deıdi.
***
«Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń atyna qazaqstandyqtardan áıelder úshin zeınet jasyn uzartýdyń bastapqy merzimin aýystyrý týraly sheshimge qoldaý bildirgen hattar men jedelhattar kelip tústi»,- dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti. Máselen, «Aqsaı» nan-toqash kombınatynyń ujymy Memleket basshysyna eldegi zeınetaqy júıesin reformalaý máselesine erekshe nazar aýdarǵany úshin rızashylyqtaryn bildirgen. Hat ıeleri ujymnyń 70 paıyzyn kún saıyn nan-toqash ónimderiniń túr-túrin shyǵarýmen aınalysatyn áıelder quraıtynyn atap ótken. «Kombınat jáne onyń fılıaldary atynan Sizge zeınetaqy reformasy týraly zań jobasyna qatysty túrli kózqarasqa jan-jaqty taldaý jasaý negizinde qabyldaǵan sheshimińiz úshin alǵysymyzdy aıtamyz», - delingen hatta.