Jezqazǵanda Ketbuqa babaǵa eskertkish ornatyldy
Oktıabr Sekemanovtyń jetekshiligimen, músinshiler Asqar Nartov pen Serik Rústembekovtiń qııalynan týyndap, qoldarymen somdalǵan músin uly jyraýdyń ańyz bolyp jetken beınesin barynsha asqaqtatyp tur. Eskertkishtiń ózi qoladan quıylyp, tuǵyry granıtpen qaptalǵan. Jalpy bıiktigi - 10,5 metr.
Eskertkishtiń ashylý saltanatyna alys-jaqynnan kelgen halyq kóp boldy. S. Qojamqulov atyndaǵy mýzykalyq drama teatr ártisteriniń kúshimen qoıylǵan kórinis Ketbuqa baba ómirinen syr shertti.
«Biz tarıhı tulǵalarymyzdy tanymaı, dáriptemeı, uly tarıhymyzǵa úńilmeı - alǵa basa almaımyz. Bul týraly Elbasy da únemi aıtyp otyrady. Óıtkeni, 800 jyl boıy óziniń laıyqty baǵasyn ala almaı kelgen babamyzdyń eskertkishi búgin úlken shahardyń qaq ortasyna ornatyldy. Kezinde ózi san márte jortqan, izi qalǵan Ulytaý óńirine Ketbuqa tulparymen kelip, tuǵyrǵa qonýy aqylǵa qonymdy, tarıhı zańdylyq», - dedi oblys ákimi Erlan Qoshanov eskertkishtiń ashylý saltanatynda.
Oblys basshysy óz sózinde buryn Ketbuqa esimin kópshilk kúıshi ǵana retinde biletinin, al búgin zertteýshiler babamyzdyń jyraý, aqyn, bı, sheshen, batyr bolǵanyn dáleldep otyrǵanyn jetkizdi.
«Qazaqmys» korporatsııasy» JShS Basqarý keńesiniń bas dırektory Baqtııar Ábdirahmanuly, Qazaqstannyń Halyq Qaharmany Muhtar Altynbaev jerlesterin baba eskertkishiniń ashylýymen quttyqtady.
Foto áleýmettik jeliden alyndy.