Jetisýlyq sharýalar júgeri baǵasyna alańdaıdy

<p>Jetisý oblysyndaǵy Panfılov aýdanynyń tarıhy júgeri ósirýshi dıqandardyń dańqymen tyǵyz baılanysty. &laquo;Dala arýy&raquo; atanǵan daqyl egistigine qazir de basymdyq berilgen. Bıyl aýdanda 26 750 gektar alqapqa júgeri egildi. Ónimdilik joǵary. Alaıda sharýalardy júgeriniń baǵasy alańdatyp otyr, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> tilshisi.</p>

Birer apta burynǵy derek boıynsha, oblysta dándik júgeriniń 12,2 myń gektary jınalyp, odan 74,8 myń tonna ónim alynǵan.

Ár gektarǵa shaqqandaǵy ortasha ónimdilik 61,3 tsentnerden aınalyp otyr. Al Panfılov aýdanyndaǵy júgeriniń jıyn-terin úlesi 30 paıyzdan asqan.

Tek taýly óńirdegi alqaptarǵa oraq keshteý túsedi. Biraq jergilikti sharýalardy ónimniń kólemi emes, orylǵan daqyldy ótkizý qunynyń tómendep ketýi ábigerge salýy múmkin.

Óıtkeni qazir júgeriniń ár kelisine qoıylǵan satyp alý baǵasy 70-75 teńge aralyǵynda qubylyp tur. Bul — óte tómen baǵa.

Byltyr ótkizý quny 126 teńge bolǵan. Satyp alý baǵasynyń munshalyq quldyraýyna Reseıden shekteýsiz kelip jatqan daıyn júgeri dáni men júgeri ónimi kóleminiń artýy áser etip otyr eken.

— Aýdan dıqandary júgeri ósirýge beıimdelgen. Ata kásibimiz desek te bolady. Júgeri jaqsy shyǵyp, ónimdi dittegen baǵaǵa ótkizse, sharýanyń murty maılanady. Shyǵynyn ótep, keler jyldyń qamyna kirisedi. Byltyr júgeriniń ár kelisine 126 teńgeden tólengen bolatyn. Bul sharýalardy yntalandyryp, egistik alqaptyń kólemin ulǵaıtýǵa serpin bergen edi. Alaıda bıylǵy baǵa kóńilden shyqpaı tur. Qazir zaýyt júgerini 15 paıyz ylǵaldylyqpen 80 teńgeden qabyldap jatyr. 15 paıyz degen — joǵary sapaly júgeri. Paıyzyna qaraı quny da ózgeredi. Mysaly, 15-22 paıyz ylǵaldylyqpen ótkizgen ónimge 75 teńge, al 22 paıyzdan joǵary dánge 70 teńge ǵana tólenip otyr. Ókinishtisi, sharýalarymyz shyǵynǵa bataıyn dep tur, — deıdi Panfılov aýdanynyń ákimi Marat Saǵymbek.

Jalpy, Reseıge salynǵan ekonomıkalyq sanktsııalardan keıin Qazaqstan naryǵyndaǵy aýyl sharýashylyǵy daqyldary óniminiń baǵasy kúrt tómendep, otandyq ónerkásip pen sharýalardyń eńbegi aqtalmaı otyrǵany jasyryn emes.

Oǵan jetisýlyq sharýalardyń janaıqaıy kýá. Buǵan túrli sebep bar. Birinshiden, álem boıynsha astyq ónimderiniń daǵdarysy shegine jetkenine qaramastan azyq-túlik óndirisi ónimderiniń quny edáýir arzandap keledi.

Mysaly, bıyl dúnıejúzilik naryqtaǵy bıdaı baǵasy - 14 paıyzǵa, al júgeri baǵasy - 23 paıyzǵa tómendegeni týraly statıstıka bar.

Ekinshiden, otandyq naryqqa baǵyttalǵan eksporttyń qarqyny jyldam kóbeıý ústinde.

Aıtalyq, ekonomıkalyq sanktsııa qyspaǵyndaǵy Reseıdiń agroónerkásip ónimderiniń qýaty tómendeýdiń ornyna arta túsken. Burynǵydaı álemdik saýda-sattyqqa shyǵýdyń joly kesilgen kórshi eldiń ónimi aldymen bizdiń naryqty jaýlaıtyny anyq.

Bul jaǵdaı kóptegen aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge ońaı soqpaı tur. Demek, júgeri daıyndaý isindegi dıqandardyń eńbegi esh bolatyndaı jóni bar.

Qazir Reseıdiń ishki óndirisindegi júgeri óńdeý men ónimin shyǵarý úlesi artqany aıtylýda.

Mysaly, ótken jyldyń esepti kezeńimen salystyrǵanda birqatar kásiporyndardyń ónim kólemi kúrt ósken.

Onyń ishinde júgeri krahmalyn óńdeıtin «Chaplygınskıı» krahmal zaýytynyń ónimi — 98 paıyzǵa, «Hobotovskıı» krahmal ónimi kásiporny — 83,2 paıyzǵa júgeri unyn artyq óndiripti.

Al otandyq sharýalar ósirgen júgerini negizinen Jarkent krahmal sirne zaýyty qabyldaıdy. Munda 250 adam turaqty jumyspen qamtylǵan.

Daıyn ónimniń 60 paıyzyn elimizdiń óndiristik kásiporyndary tutynsa, qalǵany alys-jaqyn shetelderge eksporttalady.