Jetisýda bilim salasy bylyqqa nege batty
Jalpy, Jetisýdaǵy sybaılas jemqorlyq daýynyń tamyry tym áride jatyr deýge bolady.
Pandemııa kezeńinde oqýshylardyń qashyqtan bilim alýyna qajetti tehnıkalyq jabdyqtardy satyp alý barysynda óreskel zań buzý oqıǵasy bolyp, sol kezdegi oblystyq bilim basqarmasynyń basshysy bastaǵan bir top sheneýnik ustalǵan.
Qylmystyq isti quryqtaý operatsııasyn Ulttyq qaýipsizdik komıteti, prokýratýra jáne jemqorlyqqa qarsy qyzmettiń birlesken toby júzege asyrǵan bolatyn.
Ol is boıynsha oblystyq bilim basqarmasynyń eks-basshysy Maıgúl Omarova, osy basqarmanyń memlekettik satyp alý bóliminiń eks-bas mamany Baqyt Qabdoldanova jáne aımaqtyq bilim salasyndaǵy jańa tehnologııalar ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń dırektory Arapbı Meńlibaev qamaýǵa alynǵan.
Sondaı-aq bıýdjet qarjysyn ıgerý kezinde zańsyzdyqqa jol berip, para bergeni úshin birneshe jeke kásipkerdiń kúdikke ilingeni týraly aıtylǵan-dy.
Asa iri kólemde para aldy dep aıyptalǵandar qazir sot sheshimen jazasyn ótep jatyr.
Bul top oblystyq bıýdjet qarjysyna kompıýterlik tehnıka satyp alý kezinde jeke kásipkermen aýyz jalasyp, 37 650 000 teńge qarjyny qolma-qol aqshaǵa aınaldyryp, jumsap úlgergen eken.
Al bıyl kóktemde Taldyqorǵan qalasy bilim bólimi bas esepshisiniń bıýdjet qarjysyn urlaýyna qatysty aqparat tarap, jurt jaǵasyn ustaǵan.
Bul joly bilim salasynyń laýazymdy qyzmetkeri 1 mlrd teńgege jýyq bıýdjet qarjysyn urlaǵany anyqtalǵan.
Sondaı-aq, Taldyqorǵan qalasy bilim bólimi basshysy qolastyndaǵy qyzmetkeriniń qylmysyna kóz juma qaraǵany úshin 280 mln teńge kóleminde para alǵany da áshkerelengen edi.
Dál osy Taldyqorǵan qalasynyń bilim bólimine qarasty mektepterdegi bıýdjet qarjysynyń ıgerilýine qatysty daý tolastar emes.
Jaqynda sybaılas jemqorlyqqa qatysty kúres departamentiniń qyzmetkerleri keıingi 3-4 jyl aralyǵynda ǵana qala mektepterinde barlyǵy 4,6 mlrd teńgeniń qoldy bolǵanyn aıtady.
Quzyrly organ oblys ortalyǵyndaǵy 29 mektepti tekserip, nátıjesinde 25 bilim oshaǵynan óreskel zań buzý faktilerin anyqtaǵan.
Qazir Taldyqorǵandaǵy 4 mektep, atap aıtqanda №23 orta mektep, №24 mamandandyrylǵan lıtseı, №29 orta mektep, № 3 D. Raqyshev atyndaǵy mektep-ınternat qana sybaılas jemqorlyqtan ada jalpy bilim beretin oqý oryndary retinde abyroıly bolyp tur.
- Jetisý oblysynyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmeti Taldyqorǵan qalasynyń bilim bóliminiń býhgalterlerine qatysty bıýdjet qarajatyn júıeli negizde asa iri mólsherde jymqyrý faktisi boıynsha sotqa deıingi tergep-tekserýdi jalǵastyryp jatyr. Kúdikti tulǵalar 2020 jyldan 2023 jylǵa deıingi kezeńde bilim berý salasynda shyń máninde jumys istemeıtiń tulǵalarǵa jalaqy tóleý jáne mektep qyzmetkerleriniń jalaqysyn kóterý arqyly 4,6 mlrd.teńge somasyna jymqyrý jasady. Qylmystyq is boıynsha 23 adam qylmystyq jaýapkershilikke tartylady, onyń ishinde 9-y sottyń sanktsııasymen qamaýda. Budan basqa, kúdikke tartylǵan adamdardyń ishindegi 21 adam Taldyqorǵan qalasy bilim bóliminiń jáne 14 orta mekteptiń býhgalterleri. Zalaldy óteý maqsatynda sot sanktsııasymen 31 jyljymaıtyn múlik obektisi, 14 avtomashına, zergerlik buıymdar men aqshalaı qarajat qamaýǵa alyndy, sondaı-aq kúdikti tulǵalardyń jalpy somasy 3 mlrd.teńgeden astam óteýi júzege asyrylady. Qazirgi ýaqytta sotqa deıingi tergeý aıaqtalýda, - delingen Jetisý oblysynyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmeti taratqan resmı málimdemede.
Jalpy qylmystyq-protsestik kodeksiniń 201-babyna sáıkes ózge aqparat jarııa etýge jatpaıdy.
Konstıtýtsııanyń 77-baby 3-tarmaǵynyń 1-tarmaqshasyna jáne Qylmystyq-protsestik kodeksiniń 19-baby 1-bóligine sáıkes, qylmys jasaýdaǵy kinási sottyń zańdy kúshine engen úkimimen belgilengenge deıin árbir adam kinásiz dep esepteledi.
Al tergeý amaldarynyń qorytyndysy shyqqanǵa deıin qala boıynsha 3 mektep basshysy óz erkimen jumystan shyqqan.
Salystyrmaly túrde qaraǵanda, urlanǵan qarjynyń kólemi jóninen B.Syrttanuly atyndaǵy №25 orta mektep kósh bastap tur eken.
Bul mektepte memlekettiń 299,8 mıllıon teńgesi qoldy bolǵan.
Budan bólek iri kólemdegi qarjy jymqyrǵan mektepter tizimi jalǵasa beredi, atap aıtqanda S.Muratbekov atyndaǵy №9 orta orta mektepten 262,8 mıllıon teńge urlansa, M.Lomonosov atyndaǵy №5 orta mektep-lıtseıde 165,8 mln teńge, №2 orta mektepte 104,7 mln teńge, №20 mamandandyrylǵan lıtseıde 64,8 mln teńge, №27 orta mektepte 45 mln teńge, №15 orta mektepte 41,2 mln teńge jymqyrylǵan.
Jalpy, orta eseppen bir aılyq jalaqy qory 40 mln teńge bolatyn mektepterde aýdarym júrgizý barysynda aýytqýǵa jol berilgen 8 mektep basshysynyń tártiptik jaýapkershiligi qaralyp jatqan kórinedi.
Qarjy jymqyrýdan qalalyq bilim bólimine qarasty aýyldyq mektepter de qalyspapty.
Osyndaı 4 mekteptegi esepshiler arqyly urlanǵan soma – 1 mlrd 208 mln teńgeni quraǵan.
Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres qyzmetiniń ókilderi memlekettiń bilim berýge baǵyttaǵan mıllıondaryn jymqyrǵan sýyq qoldy jandardyń jaýapkershilikten qutylmaıtynyn aıtady.
Demek, Jetisý oblysynyń ortalyǵyndaǵy kishkentaı mektepterdegi úlken jemqorlyq jaǵdaıy basqalarǵa sabaq bolýy tıis.
Bul másele qoǵam tarapynan da qyzý talqyǵa túsip, sybaılas jemqorlyqqa tózbeýshilerdiń qatary artyp kele jatqanyn baıqatyp otyr.
- Jetisý oblysynda anyqtalǵan sybaılas jemqorlyq faktisi – aısbergtiń bizge kóringen bergi jaǵy ǵana bolýy múmkin. Árıne, ol oblystaǵy «antıkordyń» jumysyna 5 degen baǵa qoıar edim, aımaqtaǵy fıskaldy organdardyń jumysy nátıje bergenin qoǵam kórdi. Dál osyndaı qarqynmen barlyq oblystyń quzyrly mekemeleri jumysqa kirisse, bilim salasyndaǵy biraz bylyqtyń beti ashylar edi. Bul jerde tek ustalǵan esepshiler men jumystan qýylǵan dırektorlardyń sanyna máz bolyp, qýanyp otyrýǵa bolmaıdy. Sybaılastyqtyń sebebi men saldaryna úńilip, tamyrymen joıýǵa kirisýimiz kerek. Mysalǵa jemqorlar zań talabynyń álsiz tusyn taýyp, aınalyp ótýge tyrysady. Tipti bıýdjet qarjysyn ıgerýdiń joly, mehanızminiń ózi jemqorlardyń yńǵaıyna qaraı jasalǵandaı bolyp kórinedi. Ekinshiden, jemqorlyqqa qatysty jazanyń jeńildigi, keshirimmen, eskertýmen, shyǵyndy óteýmen, qyzmetten kete qalýmen qutylatynyna sengen adam oıyna kelgenin jasaı beredi. Jáne bul máseleni ákimshilik jolmen qadaǵalap, salaǵa sybaılastyqtan qoly taza adamdardyń kelýine múddeli taraptar únemi nazarda ustaýy tıis. Qazir bilim salasyna qajet qarjyny bóletin oblystyq ákimdiktiń ustanymy bir bólek te, quzireti oqý úderisi men bilim sapasyn qadaǵalaýdan aspaıtyn mınıstrliktiń ustanymy bir bólek. Meniń oıymsha, bilim salasyn qarjylandyrýdyń jeke ulttyq operatory anyqtalyp, jumsalǵan qarjynyń esebi Parlament depýttarynyń aldynda taldanyp, berilýi tıis. Áıtpese jer-jerden jemqorlyqqa qatysty «býhgalter ustaldy, dırektor qamaldy» degen aqparattardyń azaımaıtyny anyq, - deıdi qoǵam belsendisi, belgili ustaz, respýblıkalyq «Aǵartýshy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Ómir Shynybekuly.