Jetisý oblysyndaǵy Qyzyltas saıajaıynyń turǵyndary sýsyz, jaryqsyz otyr
Qyzyltasta 5 myńǵa jýyq turǵyn bar. Olardyń basty máselesi kúndelikti tutynatyn aýyz sý bolyp tur. Árkim aýlasynan qudyq qazyp alǵan. Alaıda 5-6 metr tereńdikten shyǵyp jatqan jerasty sýy tuzdy eken. Qalaǵa qatynaýǵa múmkindigi barlar sýdy tasyp iship otyrǵanyn aıtady.
«Men Qyzyltas saıajaıyna 2016 jyly kóship kelgenmin. Sodan beri sýdy qudyqtan alamyz. Biraq muny ishpeımiz. Jýynýǵa, kir jýǵanǵa jáne monshaǵa paıdalanamyz. Al ishýge taza sýdy qaladan satyp ákelemin. Lıtri – 15 teńge. Kóligim buzylyp qaldy, qazir avtobýspen tasyp júrmin. Keıde avtobýs bolmaı qalǵanda taksımen baramyn. Myna sýdy ishý múmkin emes», - deıdi saıajaı turǵyny Raıymbek Sadyrbaev.
Qyzyltas saıajaıyna aýyz sý qubyryn tartý úshin bıýdjetten 724 mıllıon teńge bólingen. Merdiger kompanııa 2022 jyly qubyr tartyp bastaǵanmen, jumys merziminen keshiktirilip jatyr. Sheneýnikter «Qarasaı Qurylys» JShS-in sotqa bergen. Sottyń sheshimi boıynsha qazir atalmysh kompanııa aıyppul tólep, qubyr tartý jumystaryn qaıta jalǵastyryp jatyr.
«Búgingi tańda qurylys jumystary tolyq aıaqtaldy deýge bolady. Qalǵany – qubyrlardyń ishin jýyp-tazalaý jumystary. Temir qubyr bolǵan soń tazalaý qıyndyq týdyryp jatyr. Jospar boıynsha biz tamyz aıynyń sońyna deıin sý berýimiz kerek bolǵan. Endi qarasha aıynyń sońyna deıin halyqqa sý beremiz», - deıdi Taldyqorǵan qalalyq TÚKSh bóliminiń basshysy Almas Barlybekov.
Turǵyndar jol men jaryq máselesin de aıtýyndaı-aq aıtyp keledi. Keshki ýaqytta tas qarańǵy kóshemen júrý qaýipti. Ásirese, keshke sabaqtan qaıtqan balalaryna alańdaıdy. Al, munda bireý aýyra qalsa, saıajaıǵa jedel járdem kóliginiń de kelýi muńǵa aınalady. Óıtkeni, joldaǵy ezilgen batpaqpen tehnıkanyń úıge deıin jetýi múmkin emes.
«Men turatyn kóshede úlken kisige jedel-járdem jıi keledi. Jaýyndy kúnderi sol kólik biz jaqqa jete almaı qalady. Óıtkeni jol batpaq. Qazir mine jańbyr, qar jaýady. Endi jedel-járdem shaqyrsaq sizdiń kóshege bara almaımyz tómenge kelińiz deıdi. Aýyryp tursań da jaıaý barý kerek. Órt bolsa órt sóndirýshiler de kire almaıdy», - deıdi Aıgúl Bekenqyzy.
«Men 2006 jyldan beri osynda Tsvetochnaıa kóshesinde turamyn. Biz turǵaly beri kóshede jaryq joq, tas tóselmegen batpaq-batpaq. Balalarymyz mektepke áreń barady. Qaıtqanda sý-sý bolyp keledi. Byltyr tas tóseldi, bizge taǵy jetpeı qaldy. Tórt kóshede ǵana jaryq bar, qalǵandarynda joq. Mektebimiz alys, Álimjanovtyń boıynda. 27-shi mektepke baramyz. Keshke jaqyn qarańǵy bolady, balalarymyz qorqady. Jer sý bolyp jatady. Іshken sýymyz da tuzdy. Ákim ózi kelip, bárin kórip, sýdy da beremiz dep aıtyp ketken. Ol kisige qarasaq bolmaıtyn sııaqty. Áıteýir kelip ýáde beredi, ýáde bergennen keıin oryndalmaıdy eshteńe», - deıdi saıajaı turǵyny Balaýsa Dýdabaeva.
Búginde saıajaıdaǵy 4 kóshege ortasha jóndeý jumystary jasalyp, tas tóselgen. Kelesi jyly úsh kóshe qamtylady. Qalalyq jolaýshy kóligi jáne avtomobıl joldary bólimi basshysynyń aıtýynsha, qurylys júretin kóshelerdi saıajaı turǵyndarymen aqyldasa otyryp belgileıdi. Osylaısha jyl saıyn kezeń-kezeńimen jóndeý jumystaryn júrgizip, saıajaı kóshelerin tolyq asfalttaımyz dep sendirdi.
«Qurylysy júrýi tıis kóshelerdiń aqshasy bólingen, jobasy daıyn. Kelesi jyly jasalatyn úsh kósheniń jobasyn endi daıyndaımyz. Jobalaýshy merdiger anyqtalǵan. Erteń osynda sol úsh kósheni anyqtaýǵa turǵyndardyń ózi keledi. Ózderi bekitken saıajaıdyń tóraǵasy kóshe tizimin beredi, solardy jasaımyz», - deıdi Taldyqorǵan qalalyq jolaýshy kóligi jáne avtomobıl joldary bólimi basshysy Erlan Nıetbaev.
XXI ǵasyrda sý men joldyń, jaryqtyń qyzyǵyn kóre almaı otyrǵan Qyzyltas turǵyndary basshylar tarapynan berilgen ýáde «jelge ushpaı», erterek oryndalsa deıdi.
Eske salaıyq, buǵan deıin Jetisýda 30 jyldan beri jóndelmegen jolǵa asfalt tóselgeni týraly jazǵanbyz.