«Jetisýdaǵy jerasty jylyjaıy» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Taldyqorǵandyq oqymystylar jerasty jylyjaıynan alǵashqy ónim jınady. Osylaısha qyzmetkerler kókónis ósirý barysynda jylý jáne elektr qýatyn únemdeýdiń tyń jolyn tapty.
«Kópfýnktsııaly jylyjaı termosynda jylý jáne elektr qýatyn paıdalanýdy azaıtý maqsatynda byltyr kúzge salym bastaǵan jumysymyz mine, jaqsy nátıjesin berdi. «E» árpi ispetti jer astyn uńǵylaı qazylǵan shuńqyrǵa ornatylǵan otandyq ónim polıkarbonattan jasalǵan materıal tóbesinen, al kún sáýlesin jylyjaı ishine shashyratatyn materıal erneýinen jaryq túsirip turady. Onyń paıdasy sol - kún sáýlesi men jylýdy jaqsy saqtap elektr qýatyn jumsaýdy azaıtady. Sóıtip, jylyjaıda ózindik jylý saqtalady. Ony 8 aı boıy jasaǵan tájirıbemiz kórsetti. Biz qııar, qyzanaq, burysh, aqjelken, askók, tipti, lımon tuqymyn da seýip ósirip kórdik. Osylaısha, bul jerde barlyq ónim túri ósetinine kóz jetkizdik. Qurylymda jylý energııasy táýligine 2-3 saǵat qana qosylyp turady. Nátıjesinde jylý energııasyn paıdalaný - 30 paıyzǵa, elektr qýatyn paıdalaný - 25 paıyzǵa azaıyp otyr», deıdi joba jetekshisi - І. Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıtetiniń prorektory Marat Máltekbasov.
Negizinde jer betindegi jylyjaılarda jylý qýaty táýlik boıy paıdalanatyny málim. Oqymystylar tájirıbesinen ótken jańa jylyjaıǵa senim artýshylar álden paıda bola bastady. Óıtkeni, paıdasy shash-etekten. Eń bastysy óziniń jylýy men jaryǵy bar. Taǵy bir artyqshylyǵy - topyraq qabatyn belgili mólsherde tósep jasalatyn úsh satyly deńgeıde ónim etýge bolatyndyǵynda. Jer betindegideı jel joq, sol sebepti jylý men ylǵal uzaq saqtalyp, bir jylda 4-5 retke deıin ónim alý múmkindigi bar ekendigin de oqymystylar joqqa shyǵarmaıdy. Bul týraly «Jetisýdaǵy jerasty jylyjaıy» atty materıalda berilgen.
Bas basylymda QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıevtiń «Eldik istiń uıytqysy - bereke-birlik» degen taqyryppen kólemdi maqalasy jarııalandy.
« Bıylǵy jyly osy reformalardyń alǵashqy qadamy jasalýda deýge bolady. Osyǵan baılanysty eń birinshi aıtarym, ázirshe jalpy qazaq tiliniń orta mekteptegi oqý baǵdarlamasy burynǵy qalpynda pándik sabaqty jalǵastyra beredi. Sonymen qatar, orys tilinde oqytatyn mektepterde qazaq tiliniń saǵattaryn kóbeıtip, onyń sapasyn arttyrý basty nazarda ustalady.
Jaratylystaný (hımııa, fızıka, bıologııa, ınformatıka) pánderin úsh tilde, onyń ishinde qazaq tilinde de jańa ádistememen oqytý kózdelip otyr. Sondyqtan osy jyldan bastap 73 myń mektep muǵalimi jańa ádistemege saı, arnaıy daıyndyqtan ótetinin eske sala keteıin.
Osy maqsatta jáne álemdegi ozyq tájirıbeni keńinen qoldaný úshin bıyl 2,5 myń mektepti keń jolaqty ınternet jelisine qosamyz. Atalǵan is-sharalar Elbasy Nursultan Nazarbaev bekitken baǵdarlamada naqty kórsetilgen jáne oǵan tıisti qarjy da qarastyrylǵan. Sonymen birge, 73 myń mektep muǵalimine jańa ádistemeni úıretetin 80 maman Nazarbaev zııatkerlik mektepterinde saqadaı saı daıyn otyr»,-dep jazady mınıstr.
***
«Dýlatı atyndaǵy TarMÝ-diń PhD doktory, dotsent Bekjan Abzalbekuly - el aýmaǵynda otandyq ortopedııalyq aıaqkıim jasaýmen aınalysyp kele jatqan jalǵyz ónertapqysh. Ýnıversıtet bazasynda ázirlenip kelgen onyń ónimderi aldaǵy ýaqytta «Taraz bylǵary aıaq kıim» JShS-de óndiriletin bolady»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Ónimi taban dertine daýa» atty maqalasynda.
M.H.Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıteti «Jeńil ónerkásip buıymdarynyń tehnologııasy men konstrýktsııalanýy jáne dızaın» kafedrasynyń aǵa oqytýshysy Bekjan Abzalbekuly tabandarynyń patologııalyq aýytqýlary bar qazaqstandyqtarǵa arnalǵan yńǵaıly aıaq kıim qurastyrý ıdeıasyn oılap taýyp, óz jobasyn Lıtva Respýblıkasynda tájirıbeden ótkizip, 2013 jyldan beri elimizde qant dıabetimen aýyratyn naýqastarǵa arnalǵan ortopedııalyq aıaq kıimderdi daıyndaýmen aınalysyp keledi. Bekjannyń aıtýynsha, qant dıabetimen aýyratyn naýqastardyń 80% dıabettiń asqynýynyń bir formasy bolyp tabylatyn taban dıabetiniń sındromyna shaldyǵady eken. Atalǵan sındrom jazylmaıtyn jaralarǵa, dıabettik ıazvaǵa, gangrenaǵa, aıaq ampýtatsııasyna, sonymen qatar múgedektikke jáne aýqymdy qarjylaı shyǵynǵa alyp keledi. Osy indettiń asqynýyna jol bermeı, aldyn alý úshin kúresip kele jatqan ónertapqyshtyń jobasy naqty ýaqytta naýqastardyń jumysqa jaramdylyǵyn saqtap, ómir súrý sapasyn arttyrýǵa múmkindik berýde. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany oqyp shyǵyńyz.
Osy basylymda «Qazaqstanda jasalatyn qarýlar» atty maqala jarııalandy. Qazaqstan Qarýly kúshteri otandyq kásiporyndarǵa avtomattyń oǵynan bastap sýǵa syıymdylyǵy 600 tonnalyq áskerı kemelerdi jasaýǵa tapsyrys berdi.
Osylaısha, qazaqstandyq armııa otandyq ónimdermen jabdyqtala bastady. Buǵan deıin «Qazaqstan ınjınırıng» UK» AQ-tyń quramyna kiretin «Kamaz ınjınırıng» AQ Qarýly kúshterge tirkemesi bar shtabtyq mashınalardy jetkizgen bolatyn. Bul kásiporyn qazaqstandyq armııany osyndaı tirkemeleri bar mashınalardyń 10 birligimen jabdyqtaǵan. Bul mashınalar arnaıy jabdyqty tasymaldaý, ornalastyrý jáne paıdalanýǵa arnalǵan, sondaı-aq dalalyq jaǵdaılarda komandalyq quramdaǵy komandırlerdiń jataǵy retinde paıdalanylady. Bıylǵy jyly zaýyt tirkemesi bar jańǵyrtylǵan shtabtyq mashınalardy qurastyrý boıynsha jobany iske asyrmaq. Kásiporyn onyń tehnıkalyq jobasyn ázirlep qoıdy. Qazirgi kezde bul joba Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstrliginde qaralýda. Jalpy 2005-2015 jyldar aralyǵynda «Kamaz ınjınırıng» AQ Qazaqstan qorǵanys vedomstvosynyń muqtajdyǵy úshin ártúrli arnaıy tehnıkalar jasap usyndy. Zaýyt óndiretin ónimderdiń barlyǵy respýblıkanyń ishki naryǵynda iske asyrylýda.