Jetistikke bastaıtyn bilim men mádenıettiń yntymaqtastyq arnasy
***
Qazaqstandy kórkeıtetin, shańyraǵyn bıiktetip baıytatyn, abyroıyn asyryp, óz baqytynyń ıesi bolýyna qol jetkizip otyratyn - bilim men bilik joly bolyp tabylady. Barlyq salanyń qaryshtap damyp, órkendep ósýi bilim, ǵylym men mádenıettiń damý qarqynyna baılanysty ekendigi sózsiz.
Bilim pen mádenıet salasynda belsendi yntymaqtastyq ornaǵan eki el Qazaqstan men Qytaıdyń arasyn erteden kele jatqan dostyq, áriptestik qatynastar baılanystyrady. «Nurly jol» men «Bir beldeý, bir jol» baǵdarlamasynyń birlesýimen eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq áleýet artyp keledi. Qos baǵdarlamanyń ózara árekettesýi tek eki elge ǵana emes, búkil aımaqqa oń áserin tıgizip jatyr. Búginde joǵary deńgeıdegi qarqyndy dıalog jalǵasyn tabýda. Ásirese, bilim salasynda atqarylǵan shara az emes. Áriptestigimizdi nyǵaıtýǵa arnalǵan kezdesýler mádenıet jáne bilim berý salasynda yntymaqtastyqty keńeıtýge baǵyttaldy.
«Bir beldeý, bir jol» bastamasy jáne «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ men Qytaı Halyq Respýblıkasynyń joǵary oqý oryndary arasynda stýdenttermen jáne oqytýshy-professor quramymen almasý, ortaq ǵylymı jobalardy júzege asyrý, jetekshi professorlardy shaqyrý sekildi túrli baǵyttary bar yntymaqtastyq odan ary keńeıip otyr.
«Bir beldeý, bir jol» jobasy XI ǵasyrdaǵy eń iri jobalardyń birine aınalyp otyr. Bul bastama alǵash ret Qazaqstan jerinde jarııalandy. Naqtyraq aıtsaq, 2013 jyly Qytaı kóshbasshysy Sı Tszınpın «Jibek jolynyń ekonomıkalyq beldeýin» júzege asyrý ıdeıasyn Astanada, «Nazarbaev Ýnıversıtetinde» álem nazaryna usyndy. Shyn máninde, Qazaqstan «Bir beldeý, bir jol» jobasyn iske asyrýda Qytaıdyń Eýrazııa keńistigindegi senimdi áriptesi bolyp tabylady. Qazaqstan qazirgi tańda «Jibek joly» bastamasyn júzege asyrý barysynda mańyzdy rólge ıe. «Bir beldeý, bir jol» - jańa paradıgma, jańa deńgeıdegi yntymaqtastyq júıesi. Bul beldeý jer shary turǵyndarynyń 45%-yn quraıtyn 60-tan astam eldi qamtyp otyr. Qazaqstan men Qytaı Halyq Respýblıkasy arasyndaǵy ekijaqty jáne kópjaqty yntymaqtastyq úlgi alarlyqtaı boldy. Basqa elder bizden úırene alady, - dedi Prezıdent N.Á.Nazarbaev.
Bilim berýdiń sapasyn kóterýde, mádenıetaralyq baılanysty damytýda jáne Qytaıdyń joǵarǵy oqý oryndarymen seriktestikti damytý barysynda ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń joǵary oqý ornyna deıingi bilim berý fakýltetiniń qyzmeti zor. Joǵary oqý ornyna deıingi bilim berý fakýltetiniń mindeti shetel azamattaryna tek til úıretip qana qoımaı, halqymyzdyń ata-babadan kele jatqan izgi qasıetterin boıyna sińirip, ata-babadan qalǵan óshpes murany dáriptep, mol qazynamen tanystyrý bolyp tabylady.
Orta ǵasyrda ómir súrgen Júsip Balasaǵun: «Óner, bilim - qos qanaty adamnyń, osymenen bilersiń tilin ǵalamnyń», - dep jazyp ketkenindeı, sheteldik azamattardy qazaq jáne orys tilderin meńgerýge yntalandyryp, tilderdi bıik dárejede oqytatyn, kásibı ári sheber bilim berý áleminde joǵary deńgeıde aıanbaı eńbek etip, bilim beretin orta - kafedra. Osy ýaqytqa deıin kafedranyń ǵylymı jáne ádistemelik bazasy damyp, kóptegen sheteldik azamattardyń bilimin kóterip, qııaǵa samǵatty. Shetelden kelgen stýdentter bilimniń bastaýyn osy ustazdardan alyp, bıik belesterge kóterilýde.
Ǵylymı ári kásibı dárejeleri joǵary, bilikti de bilgir oqytýshylardyń tynymsyz izdenisteriniń, qajyrly eńbekteriniń nátıjesinde kafedramyzda stýdentterdiń ár túrli deńgeıdegi bilimge degen suranystaryn qanaǵattandyrý, qyzyǵýshylyq tanytqan sheteldik azamattardyń tanym kókjıekterin keńeıtý baǵytynda ár túrli is-sharalar uıymdastyrýdy dástúrge aınaldyrǵan.
Sheteldikterdiń tildik jáne jalpy bilim berý daıyndyǵy kafedrasy álemniń ozyq, zamanaýı jáne tańdaýly úlgileri negizinde sheteldik jastarǵa jańa deńgeıdegi sapaly bilim berýdi qamtamasyz etýdi kózdeıdi. Bul kafedra 30 jyldan astam ýaqyt boıy bilim áleminde jelken kerip keledi.
Zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy M.Áýezov: «Adam men adamdy, el men eldi teńestiretin nárse - bilim» degen eken. Álemniń ár túkpirinen kelgen júzderi basqa bolǵanymen júrekteri bilim men ónerge qushtar, tilderi basqa bolǵanymen tilekteri toǵysqan shetelden kelgen jastar osy kafedrada bir úıdiń balasyndaı tatý-tátti bilim alyp jatyr.
Qazirgi ýaqytta ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetindegi bilim alyp jatqan sheteldik stýdentterdiń 80% Qytaı Halyq Respýblıkasynan kelgen. Jyl saıyn joǵary oqý ornyna deıingi bilim berý fakýltetiniń sheteldikterdiń tildik jáne jalpy bilim berý daıyndyǵy kafedrasynda QHR kelgen 100 tyńdaýshy QR joǵary oqý oryndaryna oqýǵa túsý úshin tildik daıyndyqtan ótedi.
«Bir beldeý, bir jol» jobasyn jáne «Nurly jol» baǵdarlamasyn qoldaı otyryp, sheteldikterdiń tildik jáne jalpy bilim berý daıyndyǵy kafedrasynyń uıymdastyrýymen joǵary oqý ornyna deıingi bilim berý fakýltetiniń deńgeıindeQytaı Halyq Respýblıkasynyń Almaty qalasyndaǵy Bas konsýldyǵynyń jáne ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ janyndaǵy Konfýtsıı ınstıtýtynyń qoldaýymen Almaty qalasyndaǵy joǵary oqý oryndarynyń qytaılyq stýdentteriniń qatysýymen túrli taqyryptarda birneshe kezdesýler ótti. Basqa Almaty qalasynyń JOO-nan shaqyrylǵan qonaqtar jáne JOO-ǵa deıingi bilim berý fakýltetiniń oqytýshylary men stýdentteri, sonymen qatar osy fakýltetti bitirip ketken burynǵy bitirýshiler qonaqqa shaqyryldy.
Fakýltette ótken kezdesýler barysynda Qazaqstandaǵy qytaı stýdentteriniń áleýmettik beıimdelý máseleleri, syrtqy akademııalyq mobıldilik baǵdarlamasyn damytý jáne ultaralyq jáne dinaralyq dıalogty tereńdetý týraly talqylandy. Sonymen qatar tájirıbe almasý, biliktilikti arttyrý, ǵylymı, mádenı baılanystar ornatý týraly usynystar jasalyndy.
Sonymen qatar, «Bir beldeý, bir jol» jobasy jáne «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda «Poezııa - sezim aınasy» atty qazaq, orys jáne qytaı tilderinde óleń oqý saıysy ótti.
Saıysta Almaty qalasyndaǵy joǵary oqý oryndarynda bilim alyp jatqan stýdentter qazaq, orys jáne qytaı tilderinde ataqty qazaq, orys, qytaı aqyndarynyń óleńderin mánerlep oqydy. Saıys eki bólim boıynsha ótti. Saıysqa qatysýshylar birinshi bólimde óleńdi mánerlep oqyp, ekinshi bólimde suraqtarǵa jaýap berdi. Saıys nátıjesinde úsh oryn júldegerleri anyqtalyp, qundy syılyqtarmen marapattaldy.
Kezdesýler jáne saıys aıasynda birneshe kontserttik baǵdarlamalar uıymdastyryldy. Kontserttik baǵdarlamalarǵa Qytaı elinen bilim alý úshin Qazaqstanǵa kelgen stýdentter qatysty. Bul kontserttik is-sharalarda qytaılyq stýdentter án oryndap, bı bılep, qazaqtyń jáne orystyń ataqty aqyndarynyń óleńderin mánerlep oqı otyryp, qazaq jáne orys tilderin meńgergen deńgeılerin, óz bilimderin, ónerlerin kórsete bildi.
Dástúr boıynsha is-sharalar sońynda kafedranyń murajaıynda saqtalý úshin ári tarıh úshin jalpy fotosýretterge tústi. Árbir shara sońynda kelgen qonaqtar fakýltettiń kóp jyldyq tarıhynan syr shertetin murajaıdy aralap, qonaqtarǵa arnalǵan qoltańba jýrnalyna óz lebizderi men alǵystaryn jazyp qaldyrdy.
«Bir beldeý, bir jol» jobasyn jáne «Nurly jol» baǵdarlamasyn qoldaý aıasynda ótken salmaqty kezdesýler men «Poezııa - sezim aınasy» atty qazaq, orys jáne qytaı tilderinde óleń oqý saıysy rýhanı-mádenı turǵyda qytaılyq stýdentterdiń belsendi qatysýymen joǵary deńgeıde ótti.
Bul atqarylǵan jumystar qytaılyq stýdentterdiń rýhanı-mádenı bilimderin kóterýdiń ózgeshe formasy, ári stýdentterdiń oı-tanymyn qalyptastyrýdyń negizi bolar birden-bir jaqsy ári mańyzdy is-sharalar boldy.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti
Joǵary oqý ornyna deıingi bilim berý fakýlteti
Sheteldikterdiń tildik jáne jalpy bilim berý
daıyndyǵy kafedrasynyń dotsenti, fılologııa
ǵylymdarynyń doktory A.E. Sadenova