Jergilikti ózin ózi basqarý júıesin damytý - azamattyq qoǵam qurýdyń bir sharty

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Halyqaralyq tájirıbe kórsetkendeı, jergilikti ózin ózi basqarý júıesin damytý ekonomıkany gúldendirýdiń, áleýmettiń áleýetin jaqsartý men azamattyq qoǵamdy qalyptastyrýdyń mindetti bir sharty bolyp tabylady.

Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ekonomıka mınıstrligi ókilderiniń aıtýynsha, jergilikti ózin ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasy aıasynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń jergilikti basqarýdy damytý máseleleri boıynsha keıbir zańnamalyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń jobasy ázirlendi. Búgingi tańda atalǵan joba Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Májilisiniń qaraýynda jatyr. Zań jobasy JÓB derbes bıýdjeti men kommýnaldyq menshikti engizýdi, bıýdjettik úderisterdi jáne kommýnaldyq menshikti basqarýdaǵy JÓB organdarynyń ókilettigin arttyrýdy qarastyrady.

Esterińizge sala keteıik, Memleket basshysy N.Á. Nazarbaev «100 naqty qadam» Ult josparynyń 98-qadamy sheńberinde aýdandyq mańyzy bar qala, aýyl, kent jáne aýyldyq okrýg deńgeıinde jergilikti ózin-ózi basqarýdyń derbes bıýdjetin engizýdi tapsyrǵan bolatyn.

Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderiniń (atap aıtqanda, Polsha eliniń) tájirıbesin eskere otyryp, jergilikti ózin-ózi  basqarýdyń derbes bıýdjetin engizý tásilderi Jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııasynda pysyqtalǵan edi..

Qazaqstanda Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasy qabyldandy. Onyń negizine Jergilikti ózin-ózi basqarýdyń eýropalyq hartııasynda bekitilgen mýnıtsıpaldyq demokratııa men mýnıtsıpaldyq basqarýdyń kópshilik moıyndaǵan qundylyqtary salynǵan.

Osy tujyrymdamada Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý mynadaı eki kezeńge bólingen:

Birinshi kezeń (2013-2014 jyldar) - basqarýdyń tómengi deńgeılerindegi qoldanystaǵy júıeniń áleýetin keńeıtý;

Ekinshi kezeń (2015-2020 jyldar) - jergilikti ózin-ózi basqarýdy odan ári damytý.

Aýyl deńgeıindegi JÓB bıýdjeti memlekettik bıýdjettiń IV deńgeıi retinde 2018 jyldan bastap 2000 adamnan asatyn turǵyny bar ákimshilik-aýmaqtyq birlikterde, al 2020 jyldan bastap barlyq jerde engizilmek.

 JÓB bıýdjetin jergilikti qaýymdastyq jıynynda talqylanǵannan keıin aýdandyq máslıhat bekitetin bolady, al JÓB bıýdjetin oryndaý aýyl ákimi apparatyna júkteledi.

Aıta keteıik, JÓB múlki jergilikti qazyna múlkinen jáne kommýnaldyq zańdy tulǵaǵa bekitilgen múlikterden turady.

Jergilikti ózin-ózi basqarý bıýdjetiniń kiris kózderi retinde:

1) salyqtyq túsimder:

- tólem kózderinen salyq salynbaıtyn kiristerden alynatyn jeke tabys salyǵy;

- jeke tulǵalardyń múligine salynatyn salyq;

- jeke jáne zańdy tulǵalardan alynatyn kólik salyǵy;

- eldi mekenderdiń jerleri úshin jeke jáne zańdy tulǵalardan alynatyn jer salyǵy,

- aýdandyq mańyzy bar qalalar, aýyldar, kentter, aýyldyq okrýgterdiń aýmaqtary arqyly ótetin avtomobıl joldarynyń bólingen beldeýinde syrtqy (kórneki) jarnamany ornalastyrý úshin alynatyn tólemaqy;

2) salyqtyq emes túsimder:

- memlekettik múlikti múliktik jalǵa (jaldaýǵa) berýden túsetin kirister;

- jeke jáne zańdy tulǵalardyń erikti túrdegi alymdary;

- «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» Qazaqstan Respýblıkasy kodeksinde kózdelgen ákimshilik quqyq buzýshylyqtar úshin alynatyn aıyppuldar;

- kommýnaldyq múlikti satýdan túsken kirister;

- aýdandyq bıýdjetten beriletin transfertter.

aıqyndaldy.

Zań jobasyn qabyldaý jergilikti ózin ózi basqarý organdarynyń jergilikti mańyzdaǵy ózekti máselelerdi  sheshýdegi qarjylyq jáne ekonomıkalyq derbestigin, sondaı-aq, jergilikti ózin ózi basqarýdy damytý arqyly azamattardyń sheshim qabyldaý úderisterine qatysýyn arttyrýǵa múmkindik beredi dep kútilýde.

Seıchas chıtaıýt