Jer telimin zańsyz basyp alý «tótenshe oqıǵa» retinde qarastyrylýy tıis - Úkimet aptasy
Qazaqstan, Belarýs, Reseı, Ázerbaıjan, Armenııa, Qyrǵyzstan, Moldova, Tájikstan, Túrkimenstan, Ózbekstan jáne Ýkraınanyń Úkimet basshylary bas qosqan alqaly jıynnan buryn S.Ahmetov armenııalyq jáne reseılik áriptesterimen ekijaqty kezdesýler ótkizip, ekijaqty hám kópjaqty máselelerdi talqyǵa saldy. Al jıyn barysynda negizinen túrli saladaǵy yntymaqtastyqty damytýdyń keń aýqymdy máseleleri jan-jaqty talqyǵa tústi. Sonymen qatar Úkimet basshylary salalyq yntymaqtastyqtyń birqatar organdarynyń qyzmetin qarap, TMD aıasynda ózara is-áreketke qatysty uıymdastyrýshylyq, bıýdjettik-qarjylyq jáne basqa da máselelerge oraı kelissózder júrgizdi. Jıyn qorytyndysynda saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq, densaýlyq saqtaý, kedendik statıstıka, energetıka salalaryn qamtyǵan 27 qujatqa qol qoıyldy. Sondaı-aq TMD Úkimet basshylarynyń kelesi otyrysy 2014 jyldyń 30 mamyrynda Kıevte ótetindigi belgili boldy.
Jer telimin zańsyz basyp alý «tótenshe oqıǵa» retinde qarastyrylýy tıis
Elimizde aýyl sharýashylyǵy men jeke turǵyn úı qurylysyna bólingen jerlerdi túgendeý jumystary osydan eki jyl buryn qolǵa alynǵan bolatyn. Osy aptada Úkimet basshysy Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen ótken Mınıstrler kabınetiniń kezekti otyrysynda osy máselemen qatar halyqty taza sýmen qamtamasyz etý maqsatynda qolǵa alynǵan «Aq bulaq» baǵdarlamasyn júzege asyrý barysy keńinen talqyǵa tústi. Aıta keterligi, atalǵan 2 másele boıynsha da taıaýda ǵana Óńirlik damý mınıstrliginiń tizginin ustaǵan Bolat Jámishev baıandama jasady.
Jalpy, keler jyldyń sońyna deıin jer túgendeý jumystary tolyǵymen támamdalýy tıis. Al, Atyraýdan Altaıǵa, Saryarqadan Alataýǵa deıin sozylyp jatqan ulanǵaıyr jerimizdi ne bári 3 jyldyń ishinde túgendep shyǵý jumystarynyń qıyn ekendigin eskersek, B.Jámishevtiń moınyna artylǵan júktiń jeńil emestigi túsinikti. Desek te, mınıstrdiń baıandamasynan osy ýaqytqa deıin biraz jumystardyń tyńǵylyqty atqarylǵanyn baıqadyq. Máselen, Qazaqstandaǵy sharýashylyq aınalymyndaǵy 90 mln. gektar jerdiń 30,6 mln. gektaryna ótken jyldyń ishinde ǵana túgendeý jumystary júrgizilgen. Nátıjesi kóńil kónshiterlik emes. Naqty aıtqanda, 7004 sharýashylyq sýbektilerine tıesili 3,1 mln. gektar jerdiń paıdalanylmaı jatqandyǵy belgili bolǵan. Onyń 400 myń gektary egistik alqaptary. Al aǵymdaǵy jylǵy túgendeý jumystarynyń naqty nátıjesi kelesi aıdyń ishinde jarııa etiletin bolady. Degenmen aldyn ala málimetterge qaraǵanda, 4440 sýbekti 2,5 mln. gektar jerdi paıdalanbaı otyrsa, onyń 313 myń gektary egistik alqaby, al 13,3 myń gektary sýarmaly jerler. «2013 jylǵy túgendeý nátıjelerine sáıkes jerdiń paıdalanylmaý sebepteri tolyq taldanady. Qorytyndysynda tıisti sharalar qabyldanyp, nusqamalar ázirlenedi», - dedi B.Jámishev.
Kelesi kezekte jeke turǵyn úı qurylysy úshin berilgen jer ýchaskelerine qatysty jaıtqa toqtalǵan mıınstrdiń atap ótýinshe, berilgen jerdiń jalpy sany 379 myńǵa jetip otyr. Al onyń 305 myń ýchaskesi túgendelgen. Jeke turǵyn úı qurylysy úshin berilgen jer ýchaskelerin 2012 jylǵy túgendeý nátıjeleri boıynsha 44031 paıdalanylmaıtyn jer ýchaskeleri anyqtaldy. Memleket menshigine kólemi 1750,5 ga 17232 jer ýchaskesi qaıtaryldy. Onyń ishinde kólemi 1,56 myń gektardaǵy 16,35 myń ýchaske - jergilikti atqarýshy organdardyń sheshimderiniń kúshin joıý jáne jaldaý sharttaryn buzý arqyly, 365 ýchaskeden (38,6 ga) - erikti túrde bas tartylypty, sondaı-aq, 514 ýchaske (47,9 ga) - sot organdarynyń sheshimi boıynsha qaıtarylǵan.
Birinshi máseleni túıindegen Serik Ahmetov jerdi zańsyz basyp alý máselesine erekshe toqtalyp, mundaı jaıtty tótenshe oqıǵa retinde baǵalaý qajettigin basa aıtty. Sondaı-aq Astanadan 30 shaqyrym tóńirekte ornalasqan aýyldyq eldi mekenderdiń kelbetin jaqsartý máselesin erekshe atap ótken Úkimet basshysy: Biz Astanadan 30 shaqyrym tóńirektegi eldi mekenderdiń qandaı ekenin bilemiz. Onyń barlyǵy da bizdiń elordamyzdyń kelbetine saı kelýi tıis. Osylaısha, biz jeke turǵyn úı qurylysyna qatysty kezekte turǵandardyń Astana qalasyndaǵy júktelimin tómendete alamyz», - dedi.
Elimizde 153 aýyl áli kúnge aýyz sýdy tasyp ishedi
Kelesi máselege qatysty sóz alǵan Óńirlik damý mınıstri: «Búgingi kúni respýblıka boıynsha 153 aýyl jetkiziletin sýdy paıdalanady. Aýyldyq eldi mekenderdi sýmen jabdyqtaýdy jáne sý burýdy taldaý jergilikti atqarýshy organdar tarapynan júıeli tásildiń joqtyǵyn kórsetip otyr. Sonymen birge ákimdikterde sýmen jabdyqtaý jáne sý burý qyzmetterine qoljetimdilik boıynsha durys aqparat, naqty esep joq ekenin atap aıtý kerek. Baǵdarlamanyń ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jónindegi josparly kórsetkishterine qoljetkizý úshin jyl saıyn aýyldyq eldi mekenderde 329 jańa qurylys jobasyn, sý burý boıynsha 137 jańa qurylys jobasyn iske asyrý qajet», - dedi.
Degenmen, B.Jámishevtiń sózine qaraǵanda, óńirler 2014 jylǵa barlyǵy 89 jańa qurylys jobasyn usynyp, 68 jobaǵa qoldaý kórsetilgen. Ókinishke oraı jylyna 44 jobany júzege asyrýy tıisti Pavlodar oblysy bolsa, keler jylǵa birde-bir jańa qurylys jobasyna ótinim bere almady. Mundaı ahýal elimizdiń basqa da oblystarynda oryn alyp otyr. Bul rette vedomstvo basshysynyń alǵa tartqan jerasty sý qorlaryn qaıta baǵalaý, barlaý jáne rastaý jónindegi kesteden artta qalý, toptyq magıstraldyq sý qubyrlaryn salý jáne qaıta jańartý merzimderiniń uzaqqa sozylýy, jergilikti atqarýshy organdar tarapynan jobalaý-smetalyq qujattamany ázirleýge qarjylyq qarajatty jetkiliksiz bólýi syndy sebepter jumysty jandandyrýǵa óz kedergisin keltirip otyrǵan kórinedi.
Otyrysty qorytyndylaǵan Premer-Mınıstr Óńirlik damý mınıstrligine, oblys ákimderine jyl qorytyndysynda osy baǵdarlama aıasynda qarastyrylǵan jobalarda olqylyqtar jibergen jáne qarjyny ıgermegen jaýapty tulǵalardy jazaǵa tartý týraly usynys engizýdi tapsyrdy.