Jer qatynastarynyń quqyqtyq keńistigi jetile túsedi
Órkenıet zamanynda jerge qatysty daýdy shekteýdiń eń ozyq joly -zańdy qataıtyp, osy tóńirektegi máselelerdi quqyq sheńberinde sheshýdi jetildirý bolyp tabylady. Sondyqtan da, jer qatynasyna qatysty zańnamany zamana týdyrǵan soqpaqqa saı jańalap otyrý bıliktiń basty mindeti. Óıtkeni arnaıy júrgizilgen áleýmettik zertteýler jer qatynasy máselesin sybaılas jemqorlyq eń kóp jaılaǵan nysan retinde kórsetip otyr. Almaty qalasynyń tóńiregindegi zańsyz basyp alynǵan hám zańsyz jeke menshikke berilgen qadaý-qadaý jer ýchaskeleri, óńir-óńirdegi «barmaq basty, kóz qystymen» jerdiń saýdaǵa salynýy, jerge qatysty quqyqtyq qamtýdyń olqylyǵy birneshe jyldar boıy kóterilip, osydan 3 jyldaı buryn Memleket basshysy deńgeıinde ótken keńeste jan-jaqty talqylanǵan bolatyn. Elbasy jer qatynasyn retteýge qatysty arnaıy tapsyrmalardy atqarýshy bılikke júktegen edi. Prezıdenttiń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda «Nur Otan» partııasy janyndaǵy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jónindegi respýblıkalyq qoǵamdyq keńestiń 2008 jyldyń 11 sáýirde bolǵan ekinshi otyrysynyń sheshimi negizinde arnaıy zań jobasyn ázirleýge Májilistiń bir top depýtattary sol kezde bastamashylyq jasap edi. Keıinnen dál osyndaı zań jobasy Úkimet tarapynan Májiliske túsip, sosyn atqarýshy bılik pen zań shyǵarýshylar ózara ortaq mámilege kelip, eki qujataǵy máselelerdi birge qamtý týrasynda ýaǵdalasqan. Sodan beri Parlament Májilisinde biraz «jatyp qalǵan» qujat 2009 jyly birinshi oqylymda, 2011 jyldyń naýryzynda ekinshi oqylymda maquldanyp, ótken aptada Senattyń otyrysyna shyǵarylǵan edi. Zań jobasynyń tujyrymdamasy maquldanyp, qazir ekinshi oqylym boıynsha Bas komıtetiniń talqysynda jatyr osy qujat. Jer tóńiregindegi túıtkildi máselelerdi sheshýge májilismender ázirlegen atalǵan jobanyń qaýqary qandaı? Bul saýalǵa jaýap berý úshin de «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine jer qatynastaryn retteý máseleleri boıynsha ózgerister meen tolyqtyrýlar engizý týraly» atalatyn zań jobasynda qamtylǵan jańalyqtarǵa toqtalsaq.
Birinshiden, zań jobasynda jerdi rezervke qaldyrýǵa baılanysty qatynastar boıynsha quqyqtyq retteýdegi olqylyqtardy joıý normalary kózdeledi. Osy maqsatta Jer kodeksi jańa bappen tolyǵady. Onda jerdi rezervte qaldyrýdyń negizderi, tártibi jáne merzimderi aıqyndalyp, jergilikti atqarýshy organdardyń osy baǵyttaǵy quzyreti qaıta naqtylanady. ıAǵnı, jańa bapqa sáıkes, jerdi rezervke alý úshin jergilikti atqarýshy organdarǵa arnaıy quqyq beriledi. Budan bólek, naryqtyq tetikter eskerilip, eldi mekender aýmaqtaryn baǵalaı otyryp, jerdi aımaqtarǵa bólý máseleleri de retke keltiriletin bolady. Buǵan sáıkes, jer ýchaskelerin eldi mekenderde jekemenshikke berý kezindegi olar úshin tólemaqynyń bazalyq stavkalaryn belgileý jumystary oblystyq, Astana jáne Almaty qalalarynyń ókildi jáne atqarýshy organdarynyń quzyretine jatqyzylady. Esterińizge sala keteıik, qoldanystaǵy zań normasy boıynsha ondaı stavkalar tek qana Úkimet qaýlysymen bekitilip júrgiziledi. Al zań jobasynda atalǵan jańa norma jer qatynastary máselesindegi bıýrokratızm, qaǵazbastylyq sekildi kedergini azaıtady. Bul rette bazalyq tólemderdi belgileýdi óńirlik atqarýshy bıliktiń quzyretine qaldyrý qarapaıym halyq úshin úlken jeńildik bolatyny sózsiz.
Ekinshiden, aýyl sharýashylyǵy maqsatyna arnalǵan jer ýchaskelerin sheteldikter men azamattyǵy joq adamdarǵa jalǵa berý máselesi boıynsha birqatar naqty shekteýler engiziledi. Atap aıtqanda, osy sanattaǵy tulǵalarǵa aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi berý tek oblystyq atqarýshy organnyń jer qatynastary jónindegi ortalyq ýákiletti organnan kelisimin alǵannan soń ǵana júzege asyrylatyn bolady. Buǵan deıingi qoldanystaǵy zańnamada sheteldikterge jerdi jalǵa berý máselesin aýdandyq nemese aýyldyq máslıhattar ózara aqyldasyp otyryp-aq sheshe beretin edi. Sonymen qatar zań jobasyndaǵy taǵy bir norma boıynsha sheteldikterge qoıylatyn dál osyndaı shekteýlerdi jarǵylyq kapıtalyndaǵy sheteldikterdiń, azamattyǵy joq adamdardyń, sheteldik zańdy tulǵalardyń úlesi 50 paıyzdan asatyn qazaqstandyq zańdy tulǵalarǵa da qoldaný belgilenip otyr. ıAǵnı, endigi kúni sheteldikterge jer berý máselesi qatań qadaǵalanady. «Buǵan deıin de qazaqtyń jeri anaǵan-mynaǵan ketti degen alypqashpa áńgime biraz bolǵan edi. El de dúrlikken. Buǵan qatysty aıtar bolsaq, Jer kodeksinde sheteldikterge jer satýǵa múldem ruqsat berilmeıdi. Al endigi kúni bul másele odan saıyn qataıa túsedi. Sheteldikter jalǵa alýyna shekteýler qoıylady. Sondyqtan da, jurtshylyq arasynda bolatyn alypqashpa sózderge de osy norma tosqaýyl bolady dep sanaımyz», - deıdi zań jobasyna bastamashy bolǵan Májilis depýtaty Tıto Syzdyqov.
Úshinshiden, zań jobasynda jeke turǵyn úı salý úshin memleket tarapynan beriletin tegin jer ýchaskelerimen saýda-sattyq jasaýdy bolǵyzbaý maqsatynda da arnaıy normalar qamtylǵan. Bul da sybaılas jemqorlyqtyń jolyn kesýge arnalǵan bap. Máselen, baspana salýǵa memleketten tegin jer alyp, ony birden satý, tegin berilgen jerdi saýdaǵa salýdy boldyrmaý álgindeı ýchaskelerdi ıgerý talaptaryna baılanysty júrgiziledi. ıAǵnı, memleketten úı salý úshin tegin jer telimin alǵan adam, ony tek paıdalaný nysany retinde berilgennen keıin ǵana sata alady. «Osyǵan oraı, kez kelgen azamat memleketten ózine tıesili 10 soty jerdi alyp, ony birden sata almaıdy. Al satqysy keletin bolsa, oǵan tek úı salyp baryp qana, úı-jaıymen birge sata alady», - deıdi T. Syzdyqov.
Tórtinshiden, zań jobasynda Almaty qalasynda ortaq paıdalaný jerlerinde, kóshe jıekterinde aqyly avtoturaqtardy salý máselelerin uıymdastyrý normalary da engizilip otyr. Bul da qoǵam arasynda kópten beri daýǵa aınalǵan ári quqyqtyq retteýdi asa qajet etetin norma bolyp tabylady. Sonymen qatar oblystyń, Astananyń jáne respýblıkalyq mańyzy bar qalanyń aýmaǵyndaǵy jerdi basqa oblysqa, Astanaǵa jáne respýblıkalyq mańyzy bar kez kelgen qalaǵa uzaq merzimdi paıdalanýǵa berýde Úkimettiń quzyretteri naqtylandy.
Búgingi kúni zań jobasy joǵary palatanyń komıtetterinde talqylanýda. Endeshe, jer zańnamasyn jetildirý baǵytynda jańa joba taǵy tyń jańalyqtarmen tolyǵyp qalýy yqtımal.