JEŃІSKE JETKІZGENDERІMІZ: Reıhstagqa deıin jetken jaýyngerdiń biri - jańaqalalyq Qýanysh Dosanov
1913 jyly dúnıege kelgen Qýanysh Dosanov áskerge 1938 jyly shaqyryldy. Uly Otan soǵysy bastalǵan kúni Býg ózenine 23 shaqyrym jerdegi shekara boıynda 6-armııanyń 300 atqyshtar polkinde edi. Sol kúni tańǵy saǵat 3-4 shamasynda nemis ushaqtary shekaraǵa jaqyn bólimderdi tutqıyldan bombalady. Kútpegen shabýyldan abyrjý bastaldy. Eleń-alańda polk komandıri, polkovnık Ýshakov munyń qasyna eki jaýynger qosyp, óz kóligin berip, shekara boıyn barlaýǵa jiberedi. Aspannan toryǵan nemis ushaǵy tóbeden oq jaýdyryp, júrgizbeı qoıady. Júrgizýshige oq tıip, qaza bolady. Jáne bir soldat jaralanady. Bular joldan adasyp, orman ishine kirip ketedi. Bosyp júrgen áıelder men balalarǵa kezdesedi. Olar Sokolıa aýdanynyń adamdary eken.
-Túngi saǵat 2 shamasynda ýkraın ultshyldary aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Mýlıavkodan bastap barlyq basshylardy tutqyndap, aıdap ketti. Biz solardyń otbasymyz,- deıdi olar.
Q.Dosanov serigimen birge 13-shekara zastavkasyna jetedi. Olar Býg ózeninen ótetin kópir aýzyna qorǵanys qurýda eken.
-Sender myna alasapyranda báribir óz bólimderińdi taba almaısyńdar. Bizben birge bolyńdar. Nemister kópirsiz óte almaıdy. Qyzý shaıqas bolatyny daýsyz. Ótkizbeýimiz kerek,- degen zastava komandıri, leıtenant Lopatın bulardy da urysqa ázirleıdi. Nemis fashısteri kúttirmeı-aq shabýylyn bastaıdy. Qýanysh nemistiń tankisin alǵash osy jerde kóredi. Olar kópirge jaqyndaǵan jaý tankterin órteýmen bolady. Bir tankini leıtenant Pogorelov kópir ústinde órtep, joldy bitegen. Nemister ony ózenge qulatyp jol ashýǵa tyrysady. Osy jan alyp, jan berisken shaıqasta bular jaýdyń 14-15 tankisin joıypty.
-Men Lızam úshin eshnárseden taısalmaımyn. Ol perzenthanada, túnde uldy boldyq. Otan úshin jan aıamaıyq, joldastar! - degen zastava komandıriniń orynbasary Pogorelov sol kúngi shabýyldaǵan nemistiń taǵy bir tankisin jaryp, ózi de qurban bolady. Kúsh teń emes. Kópirdi jaý aqyry basyp alady. Batys Ýkraınadaǵy armııalar da qıyn jaǵdaıda qalǵan edi. Óıtkeni nemisterge qoldaý kórsetken ýkraın ultshyldary baılanys symdaryn úzip tastaǵan edi. Bular urysa otyryp sheginedi. Shyǵyn eki jaqtan da az bolmaıdy. Áskerı taktıkany tıimdi qoldanǵan 8-mehanıkalyq korpýs Lýtsk, Rovno, Grýbeshov baǵytynda nemis áskerine oısyrata soqqy beredi. Tank dıvızııasynyń komandıri, general Rombel 500-ge tarta jaýyngerimen tutqynǵa túsedi.
Býg ózeninen shyǵatyn tas joldyń boıy. Onyń da maıdan úshin strategııalyq mańyzy óte zor-dy. Qandy qyrǵyn. Dala qan sasyp, adam ólikteri jınalmaı jatty. Osy urysta qanshama qandykóılek joldastarynan aıyrylǵanyn Qýanysh Dosanov ózegi órtene otyryp áńgimeleıtin.
-Artymyzdan qosymsha kúsh, qarý-jaraq kelmeı qaldy. Nemister bizdi qorshaýǵa ala bastady. Oń qanatymyzdaǵy Batys áskerı okrýginiń qolbasshysy Pavlovtyń armııasy tabandy qarsylyq kórsetpeı, Mınskini jaýǵa berip qoıdy. Biz qorshaýda qaldyq. Osy shaıqasta erekshe erlik kórsetken maıor Bychkov boldy. Sonyń arqasynda qorshaýdy buzyp shyqtyq,- dep jazady óz esteliginde Q.Dosanov.
Munan keıin jańaqalalyq jaýynger 62-armııanyń quramynda soǵysady. 1944 jyly 9 sáýir kúni qatty jaraqat alyp, gospıtalǵa túsedi. Sol jyly 9 qarasha kúni 1-shi Belarýs armııasyna qolbasshy bolyp Georgıı Jýkov keledi. Berlındi, Reıhstagty alý 8-armııaǵa tapsyrylady. Bul kezde jaý Vısla ózeniniń arǵy betinde kúshti bekinis jasap, qorǵanysqa kóshken edi. Jeltoqsan aıy. Kún boran, úskirik sýyq. Ózen tolyq qatpaǵan. Arǵy betke ótý óte qaýipti. Alaıda quramynda Q.Dosanov bar 220-polktiń 6-rotasyna qıyn tapsyrma beriledi. Borandy paıdalanyp, ózennen ótip, jar astyna bekinip, shabýyl bastalǵanda, tutqıyldan qoldaý kórsetýi kerek. Bulardyń eki adamy sýǵa ketip, ózennen áýpirimmen ótip, bekinedi. Boran ashylady. Nemis bekinisi bulardan 120 metr, tym jaqyn. Nemister kún ashylǵan soń ózen boıyn baqylaýǵa alady. Túngi patrýldiń biri bulardy baıqap qalady. Bular da ony tutqyndap úlgirip, tylǵa jiberipti. Tań ata nemister áýeden mınometpen atqylap, ushaqpen bombalap, silikpelerin shyǵaryp, qurtyp jiberý úshin shabýylǵa shyǵady. Bular nemistiń 7 tankisin joıady. Biraq ózderiniń de kúshi sarqylyp, shyǵyny kóbeıedi. Rota komandıri Týrba óledi. Arttan kómek kelgen kezde rotadan 6 soldat qana qalady.
Qýanysh Dosanov esin sanbatta jııady. Bul urys týraly Jýkovtyń kitabynda jazylǵan. Soǵystyń basynan aıaǵyna deıin qatysyp, 600 kılometr jerdi jaıaý júrip ótken kishi polıtrýk Qýanysh Dosanovtyń kórgen quqaıy tek bular ǵana emes.
17 sáýir kúni Berlınge shabýyl bastalady. Kóptegen qalany jaýdan tazartqan 8-armııa 25 sáýir kúni nemistiń ortalyq aerodromyn basyp alady. Osy aerodromda eki erekshe brondy ushaq qolǵa túsedi. Aerodrom komendanty, polkovnık N.Ganstyń aıtýynsha, onyń úlkeni Gıtlerge, kishisi general Krebıske qashýǵa arnalyp daıyndalǵan ushaq eken.
79-gvardııalyq dıvızııa Berlınge úsh kóshemen kiredi. Berlınde 400-ge jaqyn qorǵanys barrıkadasy bolsa, sonyń 84-i osy kóshede bolypty. Eki ottyń ortasynda qalǵan nemistiń áıelderi, balalary men qarttary aq jalaý kóterip óte bastaıdy. Arasynda nemis armııasynyń jansyzdary da bolypty. Olar bizdiń áskerdiń shoǵyrlanǵan jerin dál kórsetip, biraz shyǵynǵa ushyratady.
Kóshe qan sasyǵan. Boraǵan oq bas kótertpeıdi. Reıhstag. Bekinisi myǵym. Aldyrar emes. Qaıta-qaıta shabýyl nátıje bermeıdi. Terezesi aldynda ólgen adamdar úıilip jatyr. Óz bóliminen baılanysy úzilgen Q.Dosanov artynan jetken R.Qoshqarbaevtardyń polkimen urysqa qaıta aralasady.
-Shabýyl aldynda bizge kishi serjant Pıatnıtskıı degen jigit keldi. Ózin 3-batalon komandıri Nesterovtyń baılanysshysymyn dep tanystyrǵan ol Reıhstagke tý tigý tapsyrmasyn jetkizdi. Tý degende esime tústi. Men 21 sáýir kúni bir metr qyzyl matany ázirlep, planshetime salyp qoıǵanmyn. Sony alyp, ózimiz panalap otyrǵan bomba shuńqyrynyń ústińgi jaǵyndaǵy Reıhstag terezesine umtyldym. Bireýi kóterip, týdy bekite bastaǵan kezimde jarylys boldy. Tý bekidi me, joq pa, bilmeımin. Esimdi 1945 jyldyń 9 tamyzy kúni gospıtalde jıdym,- dep jazypty maıdanger óz esteliginde.
Sóıtip soǵystyń basynan aıaǵyna deıin qan keshken jerlesimiz І top múgedegi bolyp, elge oralady. Keıin tili birte-birte túzelgenmen, qulaǵy estimeı qalady. Al sanyndaǵy bomba jarqynshaǵy jer qoınyna ózimen birge ketipti. Qýanysh Dosanovtyń erligi eleýsiz qalmaı, birneshe orden, medalmen marapattaldy.
Soǵysqa deıin de, odan keıin de muǵalim bolyp, el qatarly ǵumyr keshken Qýanysh Dosanovtyń urpaqtary da joq emes. Solardyń biri, BQO qazynashylyq departamentiniń bastyǵy Darhan Qýanyshevtiń aıtýynsha, atasy 1982 jyly dúnıeden ozypty. Sońyna estelik dápterlerin qaldyrǵan maıdanger esimi umytylmaq emes.