JEŃІSKE JETKІZGENDERІMІZ: Kútýmen ótken qaıran jyldar...

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - 2009 jyldyń mamyr aıy. Kenet kabınettegi telefon qo­ńyraýy shyr etkeni. Tele­fon­nyń arjaǵynda tanys da­ýys. Te­rektidegi Aıtkúl apa. Jón su­rasyp, amandyqtan soń buıym­taıy bar ekenin ja­syrmady. Qart kóńildiń aıtqan syrynyń sı­paty bylaı:

Aıtkúl Ómirzaqova 1923 jyly týǵan. Ózinen 2 jas úlken aǵasy Qapar Ómirzaqov 1921 jylǵy. Otbasynda eki bala tárbıelengen eken. 1932 jylǵy asharshylyq kezinde Sarykeńgir aýlynan Oń­­tústik Qazaqstan oblysynyń Túr­kistan qalasy mańyndaǵy Aşysaı kenishine qonys aýdarypty. El endi esin jıǵan sátte, 1941 jyly Uly Otan soǵysy bastalady. Anasy Úkitaı ekeýi aǵasy Qapardy soǵysqa shyǵaryp salady. Aǵasy Qapar Ýfa qalasynda qysqa mer­zimdi áskerı daıarlyqtan ótip, soǵysqa kiredi. Keńes jaý­yn­ger­leriniń rýhyn kótergen Kýrsk shaı­qasyna qatysady. 1943 jylǵa deıin elmen hat alysyp turady. 1943

jyly maýsym aıynda habarsyz ketedi. Aǵasyn izdegen Aıtkúl apa 67 jyl boıy ár kóktemdi sa­ǵynyshpen ótkizdi. Anasy Úkitaı 1985 jyly, Uly Jeńistiń 40 jyldyǵy merekesi - 9 mamyr kúni uly Qapardyń sýretine qarap jatyp kóz jumǵan eken. Aıtkúl apa aǵasyn izdep Respýblıkalyq birneshe ba­sylymdarǵa izdeý salady. Reseı Federatsııasynyń Qorǵanys mınıstrligine hat jazyp, eshqandaı nátıje shyǵara almaǵan.

Telefon arqyly aıtylǵan áń­gimeniń mazmuny osy. Tutqany ornyna qoıǵan soń moınyma bir amanat júktelgenin sezdim. Ol amanat Aıtkúl apanyń aǵasy Qa­pardy izdep tabý bolatyn.

Aıtkúl apanyń jan tebirenisin, baýyryna degen sheksiz mahabbatyn sezine oty­ryp amanatty or­yndaýǵa kiristim. Áýelgi ju­mysty Reseı Fedaratsııasynyń Más­keý oblysyna qarasty Podolsk qalasynda ornalasqan RF Qor­ǵanys mınıstrliginiń muraǵa­ty­nan bastadym. Bul muraǵatta mıl­lıondaǵan bozdaqtyń esimi atal­maı, esimderi shań basqan kúı­de jatqany anyq. Qolǵa qalam alyp, kishkentaı konvertke úlken amanatty salyp, Máskeýge attandyrdym. Kóp ýaqyt ótpeı Máskeý muraǵaty derekter bazasynyń saıty bar ekenin ha­barlap, ol jerde Qa­par Ómirzaqov jaıly maǵlumat bar ekeninen habardar etti. Jaýap joldanǵan hatqa qosa qujattardyń kóshirmesi qosa berilgen eken. Re­seılik mamandardyń tııanaq­tylyǵy men jumysyna jaý­apker­shilikpen qaraıtyny meni tań­ǵaldyrdy. Qujattardyń kóshir­mesin alyp, Aıtkúl apaǵa kórsettim. Joǵalǵan bozdaǵy tabylǵanyna qýanyp, qudaıy as berdi. Aǵasyn kú­týden jalyqpaǵan Aıtkúl apa 2010 jyldyń 11 maýsymy kúni Qapardyń esimin birinshi ret quranǵa qosty. Terektilikter aǵasynyń ar­tynan derek kelgen Aıtkúl apaıǵa kóńilderin bildirip jatty. Aıtkúl apanyń aǵasy Qapar Ómir­zaqov 1943 jyly 11 maýsymda Reseı Federatsııasynyń Orlov oblysy, Maloarhangelsk aýdany, Protasovo selosynda Kýrsk shaıqasy kezinde qaza tapqany anyqtaldy. Marqumnyń máıiti atal­ǵan mekenindegi baýyrlastar zı­ratyna jerlengen eken. Orlov gý­bernatory A.P Kozlovtyń tikeleı kómegi arqyly Qapar Ómirzaqov jer­lengen baýyrlastar zıraty basyna qoıylǵan eskertkishtiń sýretin, Reseıdiń muraǵattarynan Qa­par Ómirzaqovqa qatysty birneshe qujattardyń kóshirmesin aldyrdym. Mundaı tarıhı qujattarǵa óte uqyptylyqpen qarap, kómegin ber­gen reseılik mamandarǵa tańda­nysymdy jasyrmaımyn. Osy jaǵ­daıdyń barlyǵyn aıtyp Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Asqar Myrzahmetovke arnaıy materıaldar jiberip, Qapar Ómirzaqov soǵysqa attanǵan Túrkistan qalasynda jaýyngerdiń esimi atalsa eken degen ótinishimdi bildirdim. OQO-nyń ákimi Asqar Isabekuly mun­daı qasıetti isten bas tarqan joq. Óziniń azamattyǵyn kórsetip, jaý­yn­gerdiń esimin Shymkent qala­synyń ortalyǵyndaǵy «Jeńis» saıabaǵyndaǵy taqtaǵa jazdyrdy. Jerlesimizdiń esimin ulyqtaǵan ákim Asqar Isabekulyna Aıtkúl apanyń alǵysy sheksiz. Esimi ózi soǵysqa attanǵan Ońtústik óńirinde ulyqtalyp, jan tapsyrǵan Orlov qalasyndaǵy eskertkishte aty altyn árippen jazylǵan jerlesimizdiń rýhyn Saryarqa jerinde de asqaqtatý oıymyzda bar. Osyndaı jelini arqaý etip, qazirgi ýaqytta «Kútýmen ótken qaı­ran jyldar» atty 40 mınýttyq derekti fılm ázirleýmen aınalysyp ja­tyrmyz. Aldaǵy ýaqytta ol kó­rermenderimen qaýyshady degen oıdamyz. Keleshektiń enshisindegi bul iske de oqyrmandarymyz kóz­aıym bolar. Keleli iske Jez­qazǵan qalasynyń ákimi Berik Áb­diǵalıuly da aralasyp: «Uly Otan soǵysy jyldarynyń qıyn­dyǵyn qazaqstandyq barsha ot­basy tartty. Іz-tússiz joǵalǵan jandardy ómir boıy izdep ótkender bar. Aıtkúl Ómirzaqovanyń basyna túsken qıyndyǵyn bólisip, ıgi maqsatty kózdep, baýyryn tabýǵa qol sozyp, kómek kórsetken azamattyǵyńyz ózgege úlgi bo­lar­lyqtaı eken. Q.Ómirzaqov jer­lengen Reseı Federatsııasynyń Orlov oblysyndaǵy baýyrlastar zıratyna baryp, týǵan el to­py­raǵyn salýǵa jáne derekti fılm­niń jalǵasyn túsirýge kómek kórsetý jolyn qarastyramyn» dep aǵynan jaryldy. Óz kezeginde azamattyǵyn tanytqan qala ákiminiń qoldaýy bolady dep senemiz. Arada jyldar ótse de Uly Jeńistiń baǵasy qymbat bola tú­sýde. Jyl saıynǵy Jeńis kók­temin kútýmen ótkizetin Aıtkúl apaı bıylǵy Jeńis kóktemin de sa­ǵynyshpen qarsy aldy. Ol saǵynysh baýyrǵa degen ystyq kóńili edi.....

Nurserik JOLBARYS

ASTANA qalasy.

Seıchas chıtaıýt