JEŃІSKE DEIІN 22 KÚN: 18 jastaǵy Manap Áýbákirovtiń erligi
1945 jyly 17 sáýirde Kenıgsbergtiń batys qalalaryndaǵy Zemlandııa túbeginde bizdiń ásker shabýyldy jalǵastyryp jatty. Keskilesken aıqas Pıllaý portyna jaqyn ornalasqan nemistiń mańyzdy qorǵanys pýnkti - Fıshhaýzen qalasy úshin júrdi. Keńes tankileri men jaıaý áskeri soltústikten basyp kirip Fıshhaýzennyń syrtqy qorǵanys bóliginiń bekinisin buzyp ótti. Qorǵanys bólimi qaladan eki-bes shaqyrym aralyqta boldy. Jol boıyna birneshe okop jelileri, kóptegen dottar men dzottar ornatylǵan. Bizdiń avııatsııanyń jaýdyrtqan qýatty soqqylary men artıllerııalyq atystyń arqasynda jaý qorǵanysy tas-talqan boldy. Túnde keńes tankileri men jaıaý ásker bólimsheleri Fıshhaýzen kóshelerine basyp kirdi. Bizdiń ásker ekpindi soqqylarmen qarsylastyń kóptegen gornızonyn joıyp, Fıshhaýzen qalasyn ıelendi. Osylaısha, nemisterdiń enshisinde Zemlandııa túbeginiń ońtústik-batys bóligi ǵana qaldy.
Avstrııada 2-shi Ýkraındyq maıdan áskeri Tsısterodorf qalasynyń munaıly aýdanynyń ortalyǵyn basyp aldy. Bul aýmaqty qoldan bermeýge tyrysqan nemister tankter men jaıaý áskeriniń aýqymdy kúshin jumyldyrdy. Berispeı qarsylasyp baqty. Jaýdy yǵystyrǵan bizdiń ásker birtindep qalany úsh jaqtan qorshaýǵa aldy. Sóıtip keńes bólimi ekpindi toıtaryspen Tsıstersdorf qalasyn ıelendi. Qala úshin aıqasta qarsylastyń eki myńnan astam sarbazdary men ofıtserleri oqqa ushty. Basqa 30-dan astam eldi mekender basyp alyndy, atap aıtqanda: Palterndorf, Maýstrenk, Kettlas-Brýn, Paasdorf, Hebersbrýn, Volfpassıng, Haýttsendorf jáne Dobermannsdorf, Gestıng, Paasdorf temir jol stansalary.
Osy kúni 3-shi Ýkraındyq maıdan áskeri Sankt-Peltenniń soltústik jáne batys qalalarynda aıqasa júrip, ony da basyp aldy, olardyń ishinde myna eldi mekender de bar: Ober-Velblıng, Am-Bah, Haýzgeım, Obrıtsberg, Vaıttsendorf, Gerersdorf, Hafıng...
Chehoslavakııa aýmaǵynda Godonınniń soltústik bastys qalalarynda ásker aıqaspen alǵa jyljyp otyrdy, jol boıy myna eldi mekender basyp alyndy: Krjepıtse, Krým-Vır, Şıtborıtse, Gýstopeche, Starovıtse, Popıtse, Vranovıtse.
Morav-Ostrav shabýyl operatsııa jalǵasýda. 4-shi Ýkraındyq maıdannyń 38-shi áskeri jáne 60-shy áskeri Opavany basyp ótip, maıdan boıynsha 5 shaqyrymǵa deıin Stıtınnen soltústikke qaraı platsdarmdy basyp aldy. Ony keńeıtýge Chehoslavakııa men Germanııa arasyndaǵy burynǵy shekara mańyndaǵy taý boıynsha ótetin uzaq ýaqyttyq bekinis kedergi keltirdi...
Berlındik shabýyl operatsııasy. Birinshi qaptalda 1-shi Belarýs maıdany áskeriniń 61-shi áskeri Oderdi basyp ótti. 47-shi ásker jaýdyń ekinshi qorǵanys jolaǵyna jetti. 3-shi soqqy áskeri 8 shaqyrymǵa alǵa jyljydy da, ekinshi bekinis jolaǵyna basyp kirdi.
Ortalyqta 5-shi ásker jáne 2-shi gvardııalyq tank áskeri shabýyl maıdanynda Alte Oder ózeniniń shekarasynan kesip ótip, Zeelov shyńynyń etegine jetti. 8-shi gvardııalyq ásker 1-shi gvardııalyq tank áskerimen birlesip kúni boıy aýyr aıqas ótkizdi. Saǵat 15.00 shamasynda 8-shi gvardııalyq ásker Zeelevti qorshap, ony basyp aldy.
Soltústik qaptalda 69-shy ásker 1-2 shaqyrymǵa alǵa jyljydy. 33 ásker Oder-Shpree arnasyn kesip ótti.
Tús aýa 1-shi Ýkraındyq maıdannyń Pýhov 1-shi áskeriniń ýchaskesinde jáne Jadov 5-shi gvardııalyq áskerdiń birinshi qaptalynda shyǵys Kotbýs - Veısvasser - Nıskı shekarasy boıynsha ótetin nemister qorǵanysynyń ekinshi jolaǵyn qıratty. Keńes áskeri qorǵanystyń úshinshi jolaǵy Shpreege qaraı belsendilikpen umtylyp, keshke taman ózendi kesip ótti.
1945 jylǵy 17 sáýirde 375-shi jeke joıǵysh-tankige qarsy dıvızonnyń zeńbirekshiler bóliminiń komandıri (keıinnen Dańq ordenin ıelengen) 18 jastaǵy Manap Áýbákirov kezekti erlik jasady.
1945 jyly 17 sáýirde zeńbirekshiler tobynyń komandıri aǵa serjant Áýbákirov Lebýs (Germanııa) qalasy úshin aıqasta jaý tankileri men jaıaý áskerin dál kózdeý úshin zeńbirekti tikeleı nysanaǵa baǵyttady. Onyń toby zeńbirekti qıratyp, 4 pýlemetti, 15 jaý sarbazdary men frıtserlerdi joıyp, baqylaý pýnktin kúl-talqan etti. Urys barysynda ol aýyr jaraqattanǵanyna qaramastan, topty basqarýyn jalǵastyra berdi. 1945 jyly 19 sáýirde alynǵan jaraqaty saldarynan jan tapsyrdy. 1946 jyly 15 mamyrda nemis-fashıstik basqynshylarmen aıqasta erekshe erlik kórsetken batyrlyǵy úshin QSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵymen aǵa serjant Áýbákirov Manap Áýbákiruly qaza tapqannan keıin 1-shi dárejeli Dań Ordenimen marapattaldy. Ol Frankfýrt-na-Odere qalasy mańynda jerlengen...
1945 jyly 17 sáýirde I.V. Stalın G.K. Jýkovtyń 1-shi Belarýs maıdanynyń áskeriniń baıaý áreketine baılanysty I.S. Konevke 1-shi Ýkraındyq maıdan áskeriniń 3-shi jáne 4-shi gvardııalyq tank áskerin ońtústikten Berlınge burýǵa buıryq berdi...
Jeńiske deıin 22 kún qaldy.