JEŃІSKE 70 JYL: Umytylmas sherýler

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Jeńis sherýi degende kóz aldymyzǵa 1945 jyldyń 24 maýsymyndaǵy Máskeýdegi sherý ǵana elesteıdi. Aıtary joq, bul orasan zor saltanatty shara boldy. Biraq ol 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńiske baılanysty bolǵan jalǵyz sherý emes edi.

Áńgimeni osy, resmı túrde basty sherý dep qabyldanǵan sodan bastap, onyń keıbir sátterine ǵana sholý jasap ótelik, dep bastalady búgin, 25 sáýirde «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Umytylmas sherýler» degen taqyryppen berilgen kólemdi maqala.

«Oǵan soltústikten ońtústikke deıin ornalasqan barlyq maıdandardan myń adamdyq qurama polkter qatysqan. Polkterdi maıdannyń bas qolbasshylary men armııa qolbasshylary bastap, korpýs, dıvızııa, polk komandırleri alyp júrgen. Ataqty marshaldar, generaldar bastaǵan sapta kem degende úsh ordeni bar jáne boıy 172 sm-den tómen emes jaýyngerler sherýletip ótken.

Árıne, olardyń sherýge qatysý quqyna eshqandaı shek keltirmeımiz, biraq boıy alasa bolsa da arys­tandaı arpalysyp, Jeńis kúnin jaqyndatqandardyń qandaı kinási bar degen suraq týady. Oq qarsha jaýyp turǵanda shabýylǵa kóterilgenderden «seniń boıyń qansha edi» dep eshkim de suramaǵan, bárin de «Otan úshin», «Stalın úshin alǵa» dep ajalǵa qarsy aıdap salǵan. Boılarynyń tapaldyǵyna qaramaı olar da erliktiń neshe túrli úlgisin kórsetken. Sondyqtan boıǵa qarap tańdamaı, jaýyngerlik erlikterine qarap qana tańdaǵan áldeqaıda ádiletti bolar edi dep oılaısyń.

Sherý ótkizý týraly Stalınniń buıryǵy 24 mamyrda jarııalanyp, daıyndyqqa eki aı suralǵanda: «Bas shtab jumysyn jaıbaraqattyqqa salmasyn» dep ol bir-aq aı bergen. Osy kezde Máskeýdiń «Bolshevıchka» fabrıkasy kúndiz-túni jumys istep, sherýge qatysatyn 10 myńnan artyq jaýyngerge áskerı formalar shyǵara bastaǵan.

Sol kezdegi Bas shtabtyń bastyǵy, armııa generaly Alekseı Antonovtyń esteligine qaraǵanda, Stalın sherýden keıin Kremlde «orys dástúri boıynsha» saltanatty qabyldaý uıymdastyrýdy da buıyrǵan. Sondyqtan Bas shtab eki top quryp, biri saltanatty dastarqandy jáne oǵan shaqyrylatyn ofıtserler men qonaqtardyń tizimin, ekinshisi naq sherýdiń ózin daıyndaýmen aınalysqan.

Qurama polkter barlyq ásker túrlerinen alynǵan. Aldymen olardyń sany 10 bolyp, artynan áskerı-teńiz floty jáne áskerı oqý oryndary men Máskeýdiń áskerı garnızonynan bir-bir polk qosylǵan. Qurama polkter eki rotalyq bes batalonnan turǵan, árbir rotada 100 jaýyngerden bolǵan. Bulardyń ústine 1 polk komandıri, onyń 2 orynbasary jáne shtab bastyǵy, batalon, rota komandırleri jáne tý ustaýshylary bar 59 adam qosylyp, ár polktegi áskerılerdiń sany 1059-ǵa jetkizilgen.

Al áskerı quramyna keletin bolsaq, 10 rotanyń 6-ýy jaıaý áskerden, bir-bireýden artıllerııa, tank, avıatsııadan alynyp jáne bir rota atty ásker, saper jáne baılanysshylardan turatyn qurama rotadan jasaqtalypty. Alty jaıaý ásker rotalarynyń úsheýi vıntovkamen, úsheýi avtomatpen, artıllerıster, saperler, baılanysshylar karabınmen, tankıster men ushqyshtar tapanshalarmen, al atty áskerler karabın jáne qylyshpen qarýlandyrylǵan.

Taǵy bir qyzyq jaıt, shetel­dikterden sherýge tek Polsha áskeriniń kolonnasy ǵana qatys­tyrylǵan. Ony Polsha áskeri Bas shtabynyń bastyǵy V.Korchıts bastap ótken.

Qurama polkterdiń koman­dırleri bolyp soǵysta dıvızııa, korpýs basqarǵan kileń ataqty generaldar taǵaıyndalǵan. Máselen, olardyń qatarynda general-maıor G.Kalınovskıı, general-leıtenant A.Lopatın, general-leıtenant P.Koshevoı, general-leıtenant N.Bırıýkov jáne t.b. bolǵan. 3-shi Ýkraına maıdany qurama polkiniń komandıri bolyp Bolgarııa armııasynyń generaly Vladımır Stoıchev taǵaıyndalypty. Ol mundaı qurmetke ıe bolǵan jalǵyz sheteldik edi. Osy jyly oǵan І dárejeli Sývorov jáne Kýtýzov ordenderi berilgen eken, sol eskerilip, bolgarlyq úlken qurmetke ıe bolypty.

10 maýsymda barlyq quramalar Máskeýge jetkizilip, daıyndyqqa kirisedi. Osy quramalar ózderi qolǵa túsirgen nemis áskerı bólimderiniń týlaryn, onyń ishinde, tipti, Gıtlerdiń jeke shtandartyn da jetkizipti. Alaıda, olardyń bárin sherýge alyp shyǵýdyń qajeti joq dep sheshilip, tek 200 danasyn ǵana alyp qalǵan. Al olardy sherýde tómen túsirilgen qalpynda arnaıy rota alyp kelip, Lenın Mavzoleıiniń túbine laqtyrý ıdeıasyn Stalınniń ózi qosqan.

Aıta ketetin jaıt, osy sherý týraly jazylǵan ártúrli derekterde alypqashpa áńgimeler de kóp. Sonyń biri - sherýdi Stalınniń ózi qabyldamaq bolǵany jaıynda. Alaıda, ol attyń ústinde júre almaıtyn bolǵandyqtan bas tartypty degen qańqý sóz bar. Bul Stalınniń tabıǵatyn tanymaıtyn adamdardyń shyǵaryp júrgen jeńil áńgimesi. Óıtkeni, óziniń ornyn jaqsy biletin, óte aqyldy ári aılaly Stalın atqa minip jelkildep júrgenshe, Kremldiń qabyrǵasyndaǵy Mavzoleıdiń bıik minberinen tas qudaıdaı bárin baqylap turǵany anaǵurlym salmaqty bolaryn jaqsy túsingen.

Sondaı-aq, Kremlde bolǵan saltanatty dastarqan basynda alǵashqy bolyp sóılegen Stalın eń birinshi «uly orys halqy úshin isheıik» degen tilek aıtypty-mys degen sózdi keıingi shovınıster jalaýlatyp-aq baqty. Osyǵan súıengen ulyorystyq shovınıstik saıa­sat ta órship berip, aqyry taǵy da júzdegen myń adam «ultshyldyǵy» úshin repressııa qurbany boldy. Al shyn máninde (stenografııa boıynsha) Stalın bul tilekti eń sońynan, basyna alkogoldiń birshama qyzýy uryp, meıirlengen shaǵynda, onda da bylaı dep aıtqan: «Tovarışı, razreshıte mne podnıat eşe odın, poslednıı tost. ıA, kak predstavıtel nashego Sovetskogo pravıtelstva, hotel by podnıat tost za zdorove nashego sovetskogo naroda ı, prejde vsego, rýsskogo naroda...».

Sol kúni qatty jaýyn bolyp, 570 ushaq qatystyrylatyn áýe sherýi bolmaı qalǵan. Áıtpese, uzyndyǵy 30 shaqyrymǵa sozylatyn ushaqtardyń ushý alańy álemet kórinis bolmaqshy eken. Sonymen qatar, jaýynnyń kesirinen uzaq daıyndalǵan eńbekshiler demonstratsııasy da ótkizilmepti. Taǵy bir qyzyq derek, mınalar qoıylǵan alańdy tazartqan saperler rotasynyń sapynda ony tabýǵa úıretilgen ıtter de ótken.

Sonyń biri «Jolbarys» atty ıt eken. Kim de bolsa bir túrkitildes aǵaıynnyń osy ataýdy bergeni kórinip tur (Múmkin, qazaq ta shyǵar). Basqa halyqtar jolbarysty basqasha ataıdy ǵoı. Osy «Jolbarys» 7 myńnan artyq mına men 150 jarylmaǵan snarıadty tapqan eken. Alaıda, soǵystyń sońynda jaraqat alǵan onyń sherýge qatysa almaıtynyn estigen Stalın óziniń shınelin berip, osymen kóterip ótińder dep buıyrypty.

Eki saǵatqa sozylǵan sherý quıyp turǵan jańbyrdyń astynda ótkenin aıttyq qoı. Alaıda, Qyzyl alańǵa kelip, ony tamashalaǵan qalyń kópshilik tarqamaı, aıaǵyna deıin kórgen. Sonymen qatar, sherýdegi bir erekshelik, onda tehnıkadan góri adamdar men janýarlarǵa kóp mańyz berilgen eken. Qurama polkterdiń arasynda kavalerııanyń alty eskadrony bolǵan. Al ataqty T-34 tankteriniń 53-i birdeı sherýge qatysypty...

1965 jylǵa deıin Jeńis sherýi qaıtalap ótkizilmegen. Ol túgili 9 mamyr da osy jylǵa deıin merekelik «qyzyl kún» dep sanalmaǵan. Tek L.I.Brejnev ókimet basyna kelgen soń ǵana ol jylda ótkizilip turdy, al 9 mamyrǵa «memlekettik mereke» mártebesi berildi.

Mine, bul Qyzyl alańda bolǵan ataqty sherýden qysqa ǵana derekter. Al oǵan deıin Berlınde 1945 jyldyń 4 mamyrynda sherý bolǵanyn ekiniń biri bilmeıdi. Bul ústerinen áli de oq-dáriniń ıisi ańqyǵan, gımnasterkalaryn shań men ter basqan Berlın garnızonyndaǵy keńes jaýyngerleri - naǵyz jeńimpazdardyń sherýi edi. Sherý Brandenbýrg qaqpasy men Reıhstagtyń aldynan, ıaǵnı Berlınniń naq júreginen qaryshtap ótken. Bul qala kóshelerinde qulaǵan úılerdiń qırandylary jınalmaı, byqsyǵan órtter áli de tútindep jatqan kez edi.

Biraq alǵashqy, eń shynaıy Jeńis sherýine qatysqan jaýyngerlerdiń rýhy joǵary bolatyn. Olar jaýdyń eń iri bekinisin, júrekterine balaǵan astanasyn keýdelerin oqqa tósep, jandaryn shúberekke túıip alǵan naǵyz batyrlar edi. Máskeýdegi kózboıaýshylyǵy kóp, jasandy stsenarıımen jasalǵan sharaǵa qaraǵanda, bul sherýdiń tarıh úshin mańyzy zor bolsa kerek-ti. Alaıda, ol aýyzǵa da alynbaı keledi.

Sherýdi Berlınniń alǵashqy komendanty general N.Berzarın qabyldaǵan. 9 mamyrdaǵy resmı jeńis kúnine deıin áli bes kún qalǵanda osyndaı sherýdiń ótkenine tań qalmasqa lajyń joq.

Alaıda... alaıda, osy N.Berzarın Berlınde belgisiz jaǵdaıda qaza bolǵan. Jazýshy T.Morozova general F.Bokovtyń estelikterine súıene otyryp, onyń bireýlerge jaqpaı qalǵany sebepti Máskeýdegi úlken sherýge (24 maýsymdaǵy) 6 kún qalǵanda 41 jasynda óltirilgenin aıtady. Generaldyń denesi Máskeýge jetkiziledi, onymen birge qarýlas dosy, sol kezdegi Germanııadaǵy keńes áskeriniń bas qolbasshysy marshal G.Jýkov ta birge ushyp kelipti.

Alaıda, ol «Novodevıche» zıratyndaǵy jerleý rásimine qatyspaǵan... Sóıtip, tarıhta jaýdyń apanynda alǵashqy Jeńis sherýin ótkizgen general retinde aty qalýǵa tıisti N.Berzarın jumbaq jaǵdaıda opat bolyp, esimi umyttyrylyp, al onyń sherýi týraly tarıhta múlde az aıtylady... Tipti, arnaıy tarıhshylar bolmasa, mundaı sherýdiń bolǵanyn da kóp adam bile bermeıdi. Qazir Internette de ol týraly tam-tum derekter ǵana bar.

Biraq, Stalınniń qalaýymen jasalǵan sherýge qaraǵanda, naǵyz jeńimpazdar qatysqan N.Berzarın sherýiniń mańyzy tarıh úshin zor ekeni aıqyn. Generaldyń ataǵy da alysqa keteri sózsiz edi. Osyny uqqandar onyń kózin tezirek qurtqan sekildi...

Odan keıin Berlınde 1945 jyldyń 7 qyrkúıeginde taǵy bir sherý bolǵan. Ony endi Máskeýden kelgen soń Berlınde qonystanǵan odaqtastar áskerlerine usynys jasap, bastamashy bolyp ótkizgen marshal G.Jýkov edi. Sherýdi Tynyq muhıtyndaǵy soǵystyń aıaqtalǵan ýaqytyna keltirýdi de ózi oılap tabady. Alaıda, basynda keliskenimen, artynan odaqtastar buǵan asa mán bermeı, óz áskerleriniń birinshi basshylaryn emes, orynbasarlaryn ǵana jibergen. Óıtkeni, bul kezde odaqtastar arasynda toń-torystyq bastalǵan bolatyn.

Oǵan kináli Shyǵys Eýropadaǵy óziniń yqpalynda qalǵan elderde adam quqyn aıaqqa basyp, kommýnıstik rejim ornatý ıdeıasyn jaqtamaǵandardy, ony azdy-kóp synaǵandardy tek atyp-asyp, repressııalyq tártip ornatýǵa asyqqan Keńes eliniń saıasaty edi. Batys elderi bulardy synap, adamnyń quqy men bostandyǵyn, saıası erkin, saılaý quqyn saqtaýdy talap etti. Al mundaı talaptar tek birpartııalyq dıktatýralyq rejimdi ǵana moıyndaıtyn keńestik saıasatqa jaradaı kórindi. Sondyqtan, keıin «qyrǵı-qabaq soǵysqa» ulasqan toń-torystyq odaqtastardyń sherýge úlken mán berýine kedergi jasaǵan.

Áıtse de, odaqtastar áskeri bul sherýge qatysqan. Árbir odaqtas eldiń áskerinen myń adamnan turatyn bir-bir qurama polk jáne brondy tank bólimderi qatystyrylǵan. KSRO-dan eń sońǵy, sol kezde eń kúshti dep tanylǵan asa aýyr IS-2 tankteriniń 52 birligi de bolypty. Bulardy G.Jýkov odaqtastarǵa qyr kórsetý úshin ádeıi shyǵarǵan degen sóz bar.

Sherýge Ulybrıtanııanyń Birik­ken Koroldigi áskeriniń bas qolbasshysy, feldmarshal B. Montgomerı, Qurama Shtattar áskeriniń bas qolbasshysy, general D.Eızenhaýer, Frantsýz Respýblıkasy áskeriniń basshysy, general J.Delatr de Tassını qatyspaǵandyqtan, ony G.Jýkov jalǵyz ózi qabyldaǵan. Al sherýge komanda bergen Ulybrıtanııa generaly Erık Neırs.

Taǵy bir Jeńis sherýi Japonııany jeńgen soń Qytaı qalasy Harbınde 1945 jyldyń 16 qyrkúıeginde ótken. Oǵan da Berlındegi alǵashqy sherý sııaqty naǵyz jeńimpazdar qatysqan.

1945 jyldyń 2 qyrkúıeginde Keńes Odaǵy bir-birine shabýyldamaı, beıtaraptyq ustanatyny jónindegi 1941 jyldyń 13 sáýirinde Máskeýde qol qoıylǵan shartty buzyp, Japonııaǵa soǵys jarııalady. Al Japonııa bul shartty berik ustanyp, odaqtasy Gıtler qansha qysym kórsetse de KSRO-ǵa shyǵystan shabýyl jasamaǵan edi. Batystaǵy jeńistiń qyzýymen rýhy kóterilgen keńes jaýyngerleri munda da eren erliktiń úlgisin kórsetken. 24 kúnnen keıin Japonııa «Mıssýrı» lınkorynda Tize búgý týraly aktige qol qoıdy.

Harbın qalasynda sherý osy jeńiske baılanysty boldy. Oǵan 1-shi Qıyr Shyǵys armııasy artıllerııa áskerleriniń qolbasshysy K.Kazakov komanda berip, armııanyń qolbasshysy, Keńes Odaǵynyń eki márte Batyry general A.Beloborodov sherýdi qabyldaǵan. Sherýge qatysqan ásker shań men oq-dáriniń ıisi sińgen soǵysqa qatysqan kıimderimen shyǵyp, jeńimpazdardyń naǵyz tabıǵı kelbetin kórsetken.

Maıdannan shyqqan barlyq quramalardyń jaýyngerleri sap túzep, artynan zeńbirekter, ózdiginen júretin artıllerııalyq qondyrǵylar men tank­ter de júrip ótken. Bul da 1945 jylǵy 4 mamyrdaǵy Berlındegi sherý sııaqty jeńimpazdardyń esh boıamasyz qalybyn, rýhy men qýanyshty kóńil-kúıin kórsetken naǵyz Jeńis sherýi edi. Ol da umyttyrylyp, tarıh oqýlyqtarynda aıtylmaı keledi.

Mine, Uly Otan soǵysyndaǵy jeńiske baılanysty bolǵan sherýlerdiń qysqasha tarıhy osyndaı. Tarıh saıasatqa qaraǵanda shynshyl, oǵan eshteńeni alyp-qosa almaısyń. Tek saıasatkerler ony ózgertip, ózine jaǵymdysyn, keregin ǵana qaldyrmaqqa tyrysyp baǵady. Alaıda, bir kezderi báribir ádilettik jeńip, barlyq tarıhı shyndyq boıamasyz, ádil kúıinde jaryqqa shyǵady".

Seıchas chıtaıýt