Jeńis sherýinde Qyzyl alańnan mototsıklmen ótken qazaq
Sársen Ábdihalyqov - 1945 jylǵy 24-maýsymda Uly Jeńis sherýine qatysqan sanaýly qazaqstandyqtardyń biri. Qyzyl alańdaǵy Jeńis sherýine 90 mototsıkl qatyssa, ishindegi jalǵyz qazaq Sársen Ábdihalyqov bolǵan, - dep jazady «Almaty aqshamy» gazeti. Sum soǵys tutanǵan kezde Túrgen pedýchılışesiniń 3-kýrsynda oqyp júrgen bozbala Sársen de óz otandastarymen birge 1941 jyldyń 18- tamyzy kúni soǵysqa attanady.
Sol jolǵy iriktelip alynǵan 20 jigit Qyrǵyzstandaǵy Frýnze atyndaǵy jaıaý áskerler ýchılışesine jiberiledi. Ábden áskerı tásilge mashyqtanǵan jigitterdi qarasha aıynyń 15-i kúni Frýnze qalasynda qurylǵan 40-atqyshtar brıgadasyna jasaqtap, kóp keshikpeı olardy Máskeýge attandyrady. Qarashanyń ókpeden ótetin qara sýyǵynda Máskeýge kelip jetken jigitterge alǵashqyda qarý-jaraq ta jetise bermeıdi. Soǵan qaramastan baqaıshaǵyna deıin muzdaı qarýlanǵan jaý áskerine shabýyl jasap qoıatyn. Ondaı sátte qolynda myltyǵy joqtar granatalar men jarylǵysh bótelkelermen qarýlanyp alyp, shabýylǵa shyǵatyn.
Ótken kúnge oımen sholý jasaǵan qart jaýynger keshegi kúndi tereń kúrsinip otyryp esine túsirgen saıyn, alystaǵy oqtyń, yńyrsyǵan maıdandastarynyń daýsy qulaǵyna kele me, kim bilsin, tereń oılanyp qalatyn.
- Soǵysqa serjant sheninde kirdim. Qazirgi shenim - zapastaǵy aǵa leıtenant, - dep, Sársen aqsaqal qan maıdandaǵy alǵashqy urysy jóninde áńgimesin bastady.
- Eń alǵash fashısterge qarsy shabýyldy 1941 jyly jeltoqsannyń 6-sy kúni bastadyq. «Otan úshin, Stalın úshin, alǵa!» dep urandatyp, nemiske qarsy lap qoıdyq. Bizdi áli de jaqyndaı tússin dep kútip jatsa kerek, muzdaı qarýlanǵan nemister avtomat pen pýlemetten oqty qarsha boratty. Álginde ǵana shabýylǵa shyqqan 600 jaýyngerden 36-myz ǵana aman qalyppyz. Ábden qaljyrap, kózim ilinip ketken eken. Bir kezde aqsaqaldy qart paıda bola qalyp, «Atańnyń arýaǵyna syıynyp júr, balamó» dedi de ǵaıyp boldy.
Oıana kelsem, túsim eken. Tańerteńgi 4- 5-te shabýylǵa shyǵaıyn dep jatqanbyz, dereý Japar atamnyń arýaǵyna duǵa baǵyshtadym. Ákem únemi óziniń jetim qalyp, balalar úıinde tárbıelengenin aıtyp otyratyn. Sol sekildi men de ákem Ábdihalyq pen anam Áltaıdy kórgenim joq. Meni Japar atam baýyryna salyp alǵan deıtin. Sol jolǵy shabýyl kezinde aman qalǵanymyz jer baýyrlap jata qaldyq. Basyńdy kóterseń boldy, snaıper qaǵyp túsiredi. Sodan uzaq jattyq, jer baýyrlaǵan qalpymyzda keri shegindik. Bir kezde dál janymnan yńyrsyǵan daýys estildi. Jalt qaradym da tanı kettim - bizdiń rotadaǵy Sadyqov deıtin ózbek jigiti. Tizesinen dál tıgen jaý oǵy oń aıaǵyn tutasymen shashasynan úzip túsipti. Sińirine sál-pál ilinip ázer tur. Dereý beldigimdi beline baılap aldym da, súıreı jóneldim. Jotaǵa eńbektep shyqqanymyz sol edi, jaý taǵy pýlemet oǵynyń astyna aldy. Ekeýmiz de ábden qaljyradyq. Sol kezde Sadyqov «Sársen, meni tastap ket. Óziń aman qalýdyń jolyn qarastyr. Maǵan qaraılamaı kete ber» dep qaıta-qaıta jalyndy. Tastap kete almadym. Ilbı súıretip, jarqabaqtyń astyna jettik-aý. Sol mańda sanıtarkalar, at-shana, arba tur eken. Sadyqovty arbaǵa salyp jiberdim. Osy sátti kútip turǵandaı jaý taǵy da atqylaýdy bastady. Jańbyrsha boraǵan oqtyń biri oń ıyǵyma tıdi. Bul meniń alǵashqy jarala nýym edi. Bizdiń ornymyzdy kómekke kelgen sibirlik soldattar basty da, men Qazan qalasyndaǵy gospıtalda 1 aı jatyp emdeldim.
Jalpy, osy soǵysta 3 ret jaraqat aldym. Jaý oǵy basyma, ıyǵyma, tobyǵyma tıdi. Tobyǵyma tıgen oq aıaǵymdy tesip ótken.
1942 jyldyń 24-tamyzynda Sársen Ábdihalyqov Rjev qalasyn azat etýde ekinshi ret jaralanyp, gospıtalǵa túsedi. Gospıtaldan shyqqan soń, 1943 jyldyń qańtar aıynan Kalının maıdanyndaǵy 22-Armııanyń 64-atqyshtar polki sapynda qan maıdanǵa qaıta kiredi.
Tankke qarsy atatyn (PTR) qarý asynyp, talaı qyrǵyn urysqa qatysady. Osy joldyń barlyǵynda óziniń asqan namysty ul ekenin tanytyp, erliktiń úlgisin kórsetedi. Bul jóninde Sársen aqsaqal:
- Ekinshi ret jaralanyp, gospıtalda jattym. Jazyla sala, Kalının maıdany 22-Armııanyń 64-atqyshtar polkinde tankterge qarsy atatyn qarý bólimshesiniń komandıri bolyp taǵaıyndaldym.
Sosyn, 1944 jyldyń 4-naýryzy kúni Novorjev qalasyn azat etý kezinde úshinshi ret jaralandym. Bul jolǵy jaraqatym aýyr bolyp, uzaq emdeldim. Saýyǵyp, qaıta qatarǵa qosyldym. Bul kezde soǵystyń beti beri qarap, aıaqtalyp ta qalǵan edi. Bir kúni mototsıklshiler kýrsynyń ashylǵanyn estip, soǵan qabyldandym. Bul ózi oıda- joqta bolǵan edi. Sodan kýrsty aıaqtap, Stalın atyndaǵy akademııada polıak ofıtserlerine mototsıklden nusqaýshy boldym.
Bárinen buryn 1945 jyly Jeńis sherýine qatysqanymdy maqtan tutamyn. Bul da bolsa táńirdiń syıy shyǵar. Jeńis sherýine daıyndyq túnniń jarymynda bastalyp, tańǵy tórtke deıin jalǵasatyn. Óıtkeni, Máskeý kósheleri túnde ǵana kisiden bosaıdy. Dál sherý ótetin 24- maýsym kúni aýa-raıy bulyńǵyrlaý bolyp, jaýyn sebelep turdy. Soǵysqa qatysqan áskerler men qarý-jaraqtyń barlyq túri sherýden saltanatty túrde ótti.
Paradqa úsh dóńgelekti 90 mototsıkl qatysyp, olardyń árbirinde úsh adamnan otyrdy. Onyń biri komandır, júrgizýshi jáne kózdeýshi. Barlyǵy 270 adam alty qatar bolyp sherýmen bir demde óte shyqtyq. Dese de, bul sát bárimiz úshin óte qýanyshty bolǵan edi. 7mir boıy jadymyzda jańǵyryp qala beredi.
Osylaısha, maıdanger qarııa ótkenine sholý jasap, Uly Jeńiske óziniń de zor úles qosqanyn maqtanysh sezimde otyryp áńgimeledi. Kún sanap qatarlastarynyń sıreı bastaǵany qart maıdangerdiń kóńilin qulazytatyn da shyǵar. Sońǵy kezde kóńiliniń kúıi kelińkiremeıtin bolyp júr...